Paljud riigid maksavad laste kasvatamisega seoses peredele mitmesuguseid toetusi. Eestist mujale tööle või elama asudes ja ka Eestisse elama tulles on oluline teada, et
- mitmest riigist korraga täismääras samaliigilist toetust ei saa
- Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis (edaspidi kokkuvõtvalt EL-is) on kõige tähtsam, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad
- kolmandate riikidega seoses vaadatakse, kus taotleja ja lapsed elavad. Loe täpsemalt
Perehüvitiste maksmise süsteem Euroopa Liidus
Inimene saab kõigis EL riikides vabalt valida elu- ja töökohta. Õigus saada oma elu- või töökohariigis hüvitisi, s.h peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega (EÜ) 883/2004 ja (EÜ) 987/2009.
Nende määruste järgi kehtib põhimõte, et perehüvitiste maksmise eest vastutab riik, kus inimene (või tema pereliige) töötab või elab. Perehüvitiste saamiseks ei ole oluline, mis riigi kodakondsus inimesel on.
Määrustes ei sätestata, mis hüvitisi peab üks või teine riik inimesele maksma, ega kehtestata ka toetuse suurust. Riigid peavad koos tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis.
Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies määras.
Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse määramise eeskirjad.
Prioriteetsuse määramise eeskirjad
Perehüvitiste maksja määramisel on kõige olulisem roll sellel, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad. Töötamisega samaväärselt arvestatakse töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamist ja vanemapuhkusel viibimist (töösuhe on peatatud lapse kasvatamise tõttu).
Esmane perehüvitiste maksja on alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras). Kui mõlemad vanemad töötavad ja nende töökohad on eri riikides, maksab esmasena perehüvitisi see riik, kus elavad laps või lapsed. Esmane hüvitisi maksev riik määratakse iga lapse puhul eraldi. Seega, kui peres on mitu last ja lapsed elavad eri riikides, võib ka esmane perehüvitisi maksev riik olla lastel erinev.
Kui esmase riigi perehüvitiste summa on teise riigi perehüvitiste summast väiksem, maksab teine riik lisahüvitist. Kui aga suurem, siis teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei teki. Hüvitisi maksab sel juhul vaid üks riik.
NB! Teises riigis töötamise alla ei kuulu lähetused! Kui Eesti tööandja on su teise riiki tööle lähetanud, oled jätkuvalt kindlustatud Eestis ja sinu suhtes kohaldatakse Eesti hüvitiste maksmise reegleid. Vaatame peret kui tervikut, seega teeme sellises olukorras kindlaks, milline riik on pere teise vanema suhtes kindlustajariik ning kus elavad lapsed. Kui töötad korraga kahes riigis, tuleb sinu suhtes määrata kindlustajariik (vt ka tõendi A1 taotlemine).
Pensioni saamist arvestatakse töötamise järel teisena. Kui üks vanem töötab, on esmane hüvitiste maksja see riik, kus ta töötab. Kui aga teine vanem elab koos lapse või lastega teises riigis ja saab seal pensioni, arvestatakse seda lisahüvitise määramisel. Kui pensioni maksva riigi perehüvitiste summa on suurem, peab see riik maksma lisahüvitist.
Kui mõlemad vanemad saavad pensioni ja kumbki ei tööta, on esmaseks hüvitisi maksvaks riigiks see, kus elab laps.
Näide. Lapse isa elab Soomes, ei tööta, aga saab pensioni ja/või töövõimetoetust, lapse ema töötab Eestis ja lapsed elavad Eestis. Perehüvitiste esmane maksja on Eesti, Soome maksab lisahüvitist lapse isale pensioni ja/või töövõimetoetuse alusel.
Kui kumbki vanem ei tööta, ei saa pensioni ega ole muus töötamisega võrdsustatud olukorras, on hüvitiste maksjaks riik, kus elavad lapsed. Kui pere lapsed elavad eri riikides, arvestatakse hüvitised iga lapse suhtes eraldi vastavalt nende elukohariigile.
Näide. Lapse isa elab Soomes ja ei tööta, lapse ema ja laps elavad Eestis ja ka ema ei tööta. Kuna laps elab Eestis, on perehüvitiste maksjaks Eesti. Soomel kohustust lisahüvitist maksta ei ole, kuna õigus hüvitisele põhineb üksnes lapse elukohal.
Näide. Pere üks laps elab koos isaga Soomes ja pere teine laps koos emaga Eestis. Kumbki lapsevanem ei tööta, ei saa pensionit ega ole ka muus töötamisega võrdsustatud olukorras. Perehüvitisi Soomes elava lapsega seoses maksab Soome ning Eestis elava lapsega seoses Eesti. Teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei ole.
Elukohana arvestatakse kohta, kus isik alaliselt või peamiselt elab – see on kodu ehk koht, kus isik viibib, ööbib, puhkab ja kus on tema isiklikud asjad. Kui kodu on teistele välja üüritud, ei ole tegemist isiku elukohaga. Ainuüksi Eestis kinnisvara omamine või elukoha kanne Rahvastikuregistris ei kinnita Eestis elamist.
Hüvitiste määramisel on meil õigus lähtuda ka muudest kindlaks tehtud asjaoludest, sh teise pädeva riigi antud infost.
Kriteeriumid, mille alusel isiku elukoha kindlaks saab määrata, on järgmised ((EÜ) 987/2009):
- riigis viibimise kestus ja järjepidevus
- töötamine ja töölepingu kestus
- perekonnaseis ja perekondlikud sidemed
- tasustamata tegevuste teostamine
- õpilaste puhul tuluallikas
- elukoha olukord, eelkõige see, kui alaline see elukoht on
- maksustamise tähenduses isiku elukoht
Millistest hüvitistest me räägime?
EÜ Määrus 883/2004 kohaselt on perehüvitised kõik mitterahalised või rahalised hüvitised perekulude katteks, välja arvatud I lisas nimetatud ülalpidamistoetuste ning spetsiaalsete sünnitus- ja lapsendamistoetuste ettemaksed.
Eesti perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavaid hüvitisi koordineeritakse järgmiselt:
- universaalsed peretoetused, mis on kõigile saajatele ühesuurused (seadusega kindlaks määratud summa). Eestis on sellisteks lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus ja lasterikka pere toetus (summa jagatakse võrdselt laste vahel)
- asendussissetulek perele, mille suurus sõltub hüvitise saaja eelnevast sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekust. Eestis on sellisteks liikideks ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.
Ära unusta, et sul on kohustus sotsiaalkindlustusametit teavitada
- Kui saad perehüvitise pakkumuse Eestis, teavita sotsiaalkindlustusametit kui lapse teine vanem töötab/elab teises Euroopa Liidu riigis. Palun esita alati teises riigis elava/töötava vanema sotsiaalkindlustuse number ja elukoha aadress.
- Esita alati sinu suhtes pädevas riigis taotlus perehüvitiste saamiseks. Piiriüleses olukorras saavad pädevad asutused teha koostööd ja selgitada välja, milline riik sinu perele esmasena perehüvitised peab maksma.
- Liikmesriikide pädevate sotsiaalkindlustusasutuste vahel toimub elektrooniline teabevahetus sinu pere olukorra kohta (sinu pere huvikese, sinu vastused elukoha kohta, sinu töötamine, sinule määratud hüvitised, jne).
- Menetluse kiirendamiseks esita teises Euroopa Liidu riigis tehtud otsused hüvitiste määramise, mittemääramise või lõpetamise kohta.
Kui perel on õigus saada universaalseid peretoetusi mitmest riigist, määratakse prioriteetsuse reeglite alusel, milline riik on esmane toetuste maksja. Kui teise riigi toetuste summa on suurem, peab teine riik maksma lisahüvitist. Lisahüvitise suurus on kahe riigi peretoetuste summade vahe. Omavahel võrreldakse vaid samaliigilisi toetusi.
Riikides võivad olla toetuste nimetused ja saamise tingimused erinevad. Samaliigiliseks loetakse toetusi, mille andmise eesmärk on sama.
Lasterikka pere toetust koordineeritakse nii, et summa jagatakse peres kasvavate laste arvu järgi igale lapsele võrdne osa ja liidetakse koos teiste peretoetuste liikidega ning võrreldakse teises riigis sellele lapsele makstava toetusega.
Näide: Maalil on kolm last (Mari, Jüri ja Mart), ta elab koos lastega Eestis ja töötab Eestis. Laste isa töötab Norras ja laste isa taotleb lapsetoetust kolmele lapsele Norras. Eesti on perele esmane peretoetuste maksja. Norra pädeva asutuse NAV ja sotsiaalkindlustusameti vahel toimub elektrooniline andmevahetus Eestis makstavate toetuste kohta, mis on järgmine:
Nii Marile kui ka Jürile maksab Eesti lastetoetust 80 eurot + lasterikka pere toetust 150 eurot, Mardile lapsetoetust 100 eurot + lasterikka pere toetust 150 eurot. Norra pädev asutus NAV otsustab, kas tekib lisahüvitisele õigus Norras.
NB! Koordineerimisele ei kuulu sünnitoetus, lapsendamistoetus, eestkostetava lapse toetus. Nende määramine ja maksmine sõltub sellest, kas perel on elukohariigis õigus neid toetusi saada või mitte. Jälgitakse üksnes siseriiklikke tingimusi. Kui nende toetuste saamiseks siseriiklikult määratud tingimused (Eestis kirjas perehüvitiste seaduses) ei ole täidetud, siis perele neid ei määrata ega maksta.
Koordineerimisele mittekuuluvate toetuste puhul on oluline meeles pidada, et kui Eesti elanik saab mõnest teisest riigist samaliigilisi hüvitisi, ei ole tal õigust Eestis samaliigilistele hüvitistele (vastavalt perehüvitiste seadusele). Eestis saab siseriiklikke hüvitisi saada vaid juhul, kui nii taotleja kui laps elavad Eestis.
Näide: Ema töötab Soomes ja saab beebipaki (või rahalise hüvitise), mida loeme Eestis makstava sünnitoetusega samaliigiliseks (toetuse eesmärk on sama). Ema kolib kolme kuu pärast Eestisse ja taotleb sünnitoetust. Sel juhul õigus Eestis sünnitoetusele puudub.
Kui pere vanematel on õigus saada asendussissetulekut mitmest riigist, määratakse prioriteetsuse reeglite alusel, milline riik on esmane toetuste maksja, kuid tuleb vältida hüvitiste kattumist (EÜ 883/2004 Artikkel 10 Hüvitiste kattumise vältimine: Kui pole määratletud teisiti, ei anta ega säilitata käesoleva määrusega õigust saada mitut samaliigilist hüvitist ühe ja sama kohustusliku kindlustuse perioodi eest.)
Ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on individuaalõigused, mida ei saa teisele vanemale üle anda. Vanemal on õigus kasutada oma individuaalõigust selles riigis, mis on tema kindlustajariigiks. Liikmesriikide vahel liikunud vanema osas kontrollime individuaalõiguse kasutamist teises riigis.
Kui ema töötab nii Eestis kui ka mõnes EL liikmesriigis, siis tuleb määrata kindlaks kindlustajariik. Juhul kui ema kindlustajariik on teine EL riik, siis on hüvitisõigus ka teises EL riigis. Kui emal on kehtiv töösuhe ka Eestis, siis emal on õigus emapuhkusele töölepinguseaduse alusel, aga ema vanemahüvitisele õigust Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustusamet teeb Töötamise registrisse vaid puhkusekande. Puhkust ei koordineerita määruse 883/2004 raames.
Liikmesriikide vahel liikuva vanema (isa) puhul kui teises riigis isa vanemahüvitise saamise periood on lühem meie omast, siis lahutame teises riigis saadud hüvitise päevad meie päevadest maha ja maksame ülejäänud päevad välja eeldusel, et isa suhtes on Eesti muutunud pädevaks riigiks: isa töötab meil või on mittetöötav, aga elab Eestis.
Näide: Isa töötas ja oli kindlustatud Soomes, sai vanemahüvitist Soomes 320 argipäeva (teisendame perioodi kalendripäevadeks). Kui isa lõpetab töötamise Soomes ja tuleb Eestisse elama, siis tal ei teki õigust Eestis isa vanemahüvitisele, ta on oma individuaalõiguse Soomes ära kasutanud. Eesti arvestab 320 argipäevast 30 kalendripäeva isa vanemahüvitiseks. Ülejäänud kalendripäevi võrdleme jagatava vanemahüvitise õigusega Eestis.
Jagatav vanemahüvitis
Jagatav vanemahüvitis - üldjuhul on mõlemal vanemal vanemahüvitisele õigus oma kindlustajariigis, aga kuna tegemist on pereülese hüvitise liigiga, tuleb rakendada prioriteetsusreegleid koostoimes topelt maksmise vältimise põhimõttega.
Maksimaalne jagatava vanemahüvitise päevade arv Eestis on kehtestatud perehüvitise seaduses. Arvesta, et sama lapse eest ei saa terves ulatuses kahes riigis ettenähtud vanemahüvitise päevi, vaid pere saab kasutada kokku nii palju päevi kui suurema päevade arvuga riigis on ette nähtud.
Näide: Ema elab koos lapsega Eestis, on mittetöötav, isa töötab Soomes. Emal on elamise alusel JVH-le õigus 515 päeva, isal on töötamise alusel Soomes õigus 320 argipäeva (teisendame kalendripäevadeks). Perel on õigus saada jagatavat vanemahüvitist kahe riigi ja kahe vanema peale kokku 515 päeva.
Vanemahüvitise maksmisel on oluline see, milline vanem on vanemapuhkusel. Jagatavale vanemahüvitisele on õigus sellel vanemal, kes kasutab vanemapuhkust. Eestis on kantud vanemapuhkus Töötamise registrisse (TÖR).
Näide: Ema töötab Eestis ja isa elab Soomes. Ema kolib oma mehe juurde vanemapuhkuse ajal. Meie jagatavale vanemahüvitisele tekib õigus ainult emal, isa ei saa Eestis mingit osa jagatavast vanemahüvitisest kasutada ema kaudu, kuna tal ei teki sellele õigust. Kui isal tekib Soomes vanemahüvitisele õigus ja ta seda kasutab, siis Eestis kindlustatud emale jagatavat vanemahüvitist ei maksa täies ulatuses vaid maksame ainult selles ulatuses, mis ületab Soomes makstavate päevade arvu.
Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi, mis oli saadud arvestusperioodijooksul. Arvestusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuul saadud tulu.
Kui isik töötas arvestusperioodi jooksul teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ning seejärel tuli Eestisse tagasi ja tal on õigus saada Eestis vanemahüvitist, siis vanemahüvitise arvutamine käib sama põhimõtte järgi nagu Eestis töötamise puhul, kuid väikeste erinevustega.
Kui vanem töötas arvestusperioodi jooksul ainult välisriigis
Kui vanem töötas arvestusperioodi jooksul ainult välisriigis ja ei ole sel ajal Eestis sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud, saab ta vanemahüvitist alampalga määras. Alates 01.04.2026 on alampalga määr 946 eurot, päevamäär 31,53 eurot.
Kui vanem töötas arvestusperioodi jooksul nii Eestis kui ka välisriigis ning sai Eestis töötamise perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu
Kui vanem töötas arvestusperioodi jooksul nii EL riigis kui ka Eestis, siis arvutamise aluseks võetakse Eestis töötatud ühe kuu keskmine tulu ja makstud sotsiaalmaks. Antud tulu laiendatakse välismaal töötatud perioodile. Teisisõnu, välisriigis saadud tulu ei lähe arvesse, vaid Eestis saadud ühe kuu keskmine tulu korrutatakse arvestusperioodil välisriigis töötatud kuude arvuga ning nii kujuneb arvestusperioodi tulu.
Kui vanem töötas arvestusperioodil, siis võetakse arvesse keskmine kuupalk, mida ta sai Eestis töötamise perioodi jooksul.
Näide 1. Karl ja tema abikaasa ootavad last, kes peaks sündima 1. oktoobril 2026. Karli jaoks arvestusperiood on siis 1. jaanuar – 31. detsember 2025. Karl töötas Eestis 2025. aastal jaanuari kuus ning sai palka 1700 eurot. Tema eest makstud sotsiaalmaks oli sel juhul 561 eurot. Veebruaris läks Karl üheks aastaks Soome tööle ning teenis ajavahemikul veebruar-detsember 3000 eurot kuus. Peale Soomes töötamise lõppemist naasis Karl Eestisse. Sel juhul Karli jaanuarikuu palk, mida ta teenis Eestis, laieneb Soomes töötatud 11 kuule ehk tema keskmiseks kuu tuluks arvestusperioodil on 1700 eurot kuus ning päevamäär on 56,67 eurot. Vanemahüvitise arvutamisel Soomes teenitud tulu arvesse ei lähe, vaid loeb ainult Soomes töötatud kuude arv.
Kui vanem töötas arvestusperioodi jooksul välisriigis ja Eestis, kuid Eestis töötamise perioodi eest sotsiaalmaks deklareeriti väljaspool arvestusperioodi
Juhul kui vanem töötas arvestusperioodil Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ning asus tööle Eestis arvestusperioodi lõpus ja töötas vähemalt terve kalendrikuu, mille eest ta sai palka järgmisel kuul, ehk arvestusperioodi väliselt, laiendame tasutud sotsiaalmaksu euroopa Liidu riigis töötamise perioodile.
Näide: Arvestusperiood on jaanuar-detsember 2024. Isik töötas Soomes perioodil jaanuar-november. Novembri lõpus tuli ta Eestisse tagasi ning alates detsembrist asus Eestis tööle. Tema detsembrikuu palk laekub talle jaanuaris 2025 ning sotsiaalmaks makstakse tema eest samuti jaanuaris. Kuna arvestusperiood lõppes detsembris ja töötamine toimus samuti 01.12.2024-31.12.2024, siis võtame aluseks detsembrikuu 2024 eest jaanuaris 2025 tasutud sotsiaalmaksu. Arvesse ei lähe mitte välisriigis teenitud tulu, vaid töötatud kuude arv. Eestis saadud ühe kuu sotsiaalmaks korrutatakse välisriigis töötatud kuude arvuga ning summa jagatakse arvuga 12 (arvestusperioodi kalendrikuude arv), nii kujuneb ühe kuu keskmine tulu, mis on vanemahüvitise summaks.
Erandjuhtum: Isiku arvestusperiood oli jaanuar–detsember 2024 ning perioodil 01. jaanuar–19. november ta töötas Soomes. Novembris ta tuli Eestisse tagasi ning asus täiskohaga tööle 20. novembril. Detsembris maksti välja palk novembris töötatud 10 päeva eest, aga detsembri täiskuupalk maksti välja jaanuaris 2025, ning siis tasuti ka sotsiaalmaks, mis on väljaspool arvestusperioodi. Kuna isik on arvestusperioodil töötanud Eestis vähemalt ühe kalendrikuu, aga tulu on laekunud lühema kui ühe kalendrikuu eest, siis antud juhul teeme erandi ning arvutame novembris Eestis töötatud perioodi alusel ühe päeva keskmise tulu suuruse välja ning laiendame seda välisriigis töötatud perioodile.
Kui brutopalk on 2400 eurot (sotsiaalmaks 792 eurot) kuus ning novembri eest sai isik 800 eurot (sotsiaalmaks 264 eurot) siis arvutame ühe päeva keskmise suuruse novembrikuu töötamise perioodi ja selle eest makstud sotsiaalmaksu alusel ja saame, et ühe päeva tasu on 80 eurot. Päevatasu laiendame Soomes töötatud perioodi peale.
Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe lapsega seoses kahe riigi perehüvitisi täies määras.
Kui siiski juhtub, et perehüvitisi on makstud alusetult, siis tekib enammakse.
Enammakse tekib näiteks siis, kui
- pere kolib teise EL-i riiki ja ei teavita sellest sotsiaalkindlustusametit
- pere ei registreeri rahvastikuregistris uut elukohta (või teise riigi info jõuab Eestisse suure hilinemisega)
- kahes riigis makstakse samal ajal samaliigilisi hüvitisi täismääras
- pere ei teavita hüvitisi maksvaid asutusi õigeaegselt töösuhete lõpetamisest või alustamisest, tööga võrdsustatud tegevustest või pensioni saamisest, muudatustest pere koosseisus (lapse perest lahkumine) jms
Riikide sotsiaalkindlustusasutused selgitavad välja, milline riik on perele esmane hüvitiste maksja ja millises riigis on tekkinud enammakse. Iga lapsega seoses makstavaid perehüvitisi vaadatakse eraldi ja tekkinud enammakse arvutatakse välja iga lapse hüvitiste osas eraldi.
Isiku koostöökohustus
Perehüvitisi saav/taotlev isik on kohustatud tegema koostööd sotsiaalkindlustusametiga, esitama vajalikke dokumente või andmeid selleks, et viia läbi kiire ja korrektne menetlus.
NB! Pane tähele, menetluse käigus on sinul endal ka vastutus õigeaegse info esitamise eest, mis tuleneb EL määrusest 987/2009 artikkel 3 (lõige 2), sotsiaalseadustiku üldosa seadusest § 5, § 21 ja perehüvitiste seadusest § 9.
Kui pere läheb elama teise EL-i riiki
Kui pere asub elama teise EL-i riiki, hakkab perele kehtima uue elukohariigi õigus. Eesti perehüvitiste maksmine lõpetatakse ja perehüvitisi hakkab edaspidi maksma uus elukohariik.
Kui su pere kolib teise riiki, siis
- tee korda oma pereliikmete elukoha aadressid rahvastikuregistris
- esita sotsiaalkindlustusametile hüvitistest loobumise avaldus. Lõpetame toetuste maksmise sinu Eestist lahkumisele järgnevast kuust.
- pöördu uues elukohariigis perehüvitiste saamiseks selle riigi sotsiaalkindlustusasutuse poole. Perehüvitised määrab uus elukohariik oma õigusaktide alusel
NB! Kui sa ei teavita sotsiaalkindlustusametit teise riiki kolimisest, võib juhtuda, et maksame sulle perehüvitisi edasi, kuigi õigus selleks puudub. Nii tekkinud enammakse tuleb hiljem tagasi maksta. Loe pikemalt enam saadud perehüvitiste tagasimaksmisest.
Kui pereliige asub tööle teise EL-i riiki
Kui üks lapsevanem läheb tööle teise EL-i riiki, tekib tal õigus taotleda oma perele töökoha riigi perehüvitisi. Kas töökohariik on peamine perehüvitiste maksja või on võimalik sealt saada vaid lisahüvitist, sõltub sellest, kas ka pere teine vanem töötab ning kus riigis elavad pere lapsed. Esmast hüvitisi maksvat riiki ei saa pere ise valida, vaid selle selgitavad omavahel suheldes välja riikide sotsiaalkindlustusasutused.
Välismaale tööle läinud vanem peab
- pöörduma töökohariigi sotsiaalkindlustusasutuse poole ja esitama avalduse perehüvitiste saamiseks
Eestis perehüvitisi saav vanem peab
- teavitama Eestis sotsiaalkindlustusametit teises riigis tööle asumisest ja seal perehüvitiste taotlemisest – Eesti ja teise riigi sotsiaalkindlustusasutused suhtlevad omavahel ning selgitavad koostöös välja, milline riik millises määras teie perele edaspidi perehüvitisi maksma hakkab.
Kui mõlemad vanemad lähevad tööle teise EL-i riiki, siis Eestist perehüvitiste saamise õigus lõpeb. Seda ka juhul, kui pere laps või lapsed jäävad elama Eestisse.
Kui pereliige lõpetab töötamise EL-i riigis ja naaseb Eestisse, tuleb tal sellest nii töökohariigi kui Eesti sotsiaalkindlustusametile teada anda. Eesti sotsiaalkindlustusamet suhtleb ise töökohariigi sotsiaalkindlustusasutusega ja selgitab välja, mis ajast alates on õigus Eestist hüvitisi edasi saada.
Kui pere tuleb välismaalt Eestisse elama
Kui pere asub Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis makstavaid perehüvitisi. Oluline on aga tagada, et endine elukohariik ja Eesti ei maksaks kattuvate perioodide eest täismääras toetuseid. Eestis hüvitise saamise õiguse väljaselgitamiseks tagasiulatuva aja eest küsime esmalt teisest riigist infot, mis ajani on nemad hüvitisi maksnud ja milline riik oleks pidanud sel perioodil perele hüvitisi maksma, kuid see on väga aeganõudev.
Menetluse kiirendamiseks palun esita teises EL riigis peretoetuste lõpetamise otsused, töölepingu lõpetamise kohta dokument ja teisest riigist välja registreerimise dokument, pereliikmetele teises riigis antud sotsiaalkindlustuse numbrid (NIE, PESEL jne).
Tagasiulatuvalt on võimalik hüvitisi välja maksta maksimaalselt 6 kuu eest.
Kui lahkud teisest riigist
- Teavita selle riigi sotsiaalkindlustusasutust riigist lahkumisest (nt Soomes Kela, Saksamaa Familienkassa jne).
- Eestisse jõudes tee korda enda ja oma pereliikmete andmed rahvastikuregistris.
- Teavita sotsiaalkindlustusametit Eestisse elama asumisest.
Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole.
Maksame kogumispensioni kontole iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sünnikuul ja kolmeaastaseks saamise kuul saab täiendavaid sissemakseid nende päevade eest, mille eest on sellele õigus.
Kogumispensioni täiendavatele sissemakstele on õigus isikul, kes on Eesti resident ja liitunud II pensionisamba ehk kogumispensioniga, hoolimata asjaolust, et nende alla 3-aastase lapse elukohariigiks on mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik peale Eesti.
Eesti diplomaatide pered
Füüsiline isik on Eesti resident, kui ta on välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Eesti diplomaatide perede puhul rakendatakse Eesti õigusakte juhul, kui pere teisele vanemale, kes ei ole diplomaat, ei kohaldu teise riigi õigused.
Euroopa ühenduste lepingulised töötajad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 883/2004 kohaselt võivad Euroopa ühenduste lepingulised töötajad valida, kas nende suhtes kohaldatakse
- selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad
- selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid
- selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on
Seejärel saab valituks osutunud riik perehüvitiste määramise reeglite alusel hüvitised kindlaks määrata. Seejärel saab isiku töökohainstitutsioon hüvitisi lisaks maksta või vähendada (olenevalt organisatsiooni sisekorrast).
Laevaperele kohaldatavad õigused
Töötamist või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, mis tavaliselt toimub liikmesriigi lipu all merd sõitval alusel, käsitletakse liikmesriigis toimuva tegevusena. Siiski kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes saab palka ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on teises liikmesriigis, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusakte, kui ta elab selles riigis. Palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitletakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.
Brexit
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 (üleminekuperiood lõppes 31. detsember 2020). Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise leping jõustus 1. veebruaril 2021.
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu üldeesmärk on kaitsta Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid kodanike õigusi, mida Ühendkuningriigis elavad või töötavad ELi kodanikud ja nende pereliikmed ning ELis elavad või töötavad Ühendkuningriigi kodanikud ja nende pereliikmed on kasutanud enne lepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu, ning näha sel eesmärgil ette tõhusad ja mittediskrimineerivad tagatised, millele kodanikud saavad tugineda.
Seotud viited
Viimati uuendatud 18.05.2026
