Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Perehüvitised Euroopa Liidus

Inimene saab kõigis EL-i riikides vabalt elu- ja töökohta valida. Õigus saada oma elu- või töökohariigis hüvitisi, sealhulgas peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega.

Paljud riigid maksavad laste kasvatamisega seoses peredele mitmesuguseid toetusi. Eestist mujale tööle või elama asudes ja ka Eestisse elama tulles on oluline teada, et

  • mitmest riigist korraga täismääras samaliigilist toetust ei saa
  • Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis (edaspidi kokkuvõtvalt EL-is) on kõige tähtsam, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad
  • kolmandate riikidega seoses vaadatakse seda, kus nii taotleja kui lapsed elavad


Perehüvitiste maksmise süsteem Euroopa Liidus

Inimene saab kõigis EL riikides vabalt valida elu- ja töökohta. Õigus saada oma elu- või töökohariigis hüvitisi, s.h peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega (EÜ) 883/2004  ja (EÜ) 987/2009.

Nende määruste järgi kehtib põhimõte, et perehüvitiste maksmise eest vastutab riik, kus inimene (või tema pereliige) töötab või elab. Perehüvitiste saamiseks ei ole oluline, mis riigi kodakondsus inimesel on.

Määrustes ei sätestata, mis hüvitisi peab üks või teine riik inimesele maksma, ega kehtestata ka toetuse suurust. Riigid peavad koos tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis.

Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies määras.

Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse
määramise eeskirjad:

1. Töötamise alusel saadavad õigused

Perehüvitiste maksja määramisel on kõige olulisem roll sellel, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad. Töötamisega samaväärselt arvestatakse töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamist ja vanemapuhkusel (endise nimega: lapsehoolduspuhkusel) viibimist (s.t töösuhe on peatatud lapse kasvatamise tõttu).

Esmane perehüvitiste maksja on alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras)! Kui mõlemad vanemad töötavad ja nende töökohad on erinevates riikides, maksab esmasena perehüvitisi see riik, kus elavad laps või lapsed. Esmane hüvitisi maksev riik määratakse iga lapse osas eraldi. Seega, kui peres on mitu last ja lapsed elavad erinevates riikides, võib ka esmane perehüvitisi maksev riik olla lastel erinev.

Kui esmase riigi perehüvitiste summa on teise riigi perehüvitiste summast väiksem, maksab teine riik lisahüvitist. Kui aga suurem, siis teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei teki. Hüvitisi maksab sel juhul vaid üks riik.

NB! Teises riigis töötamise alla ei kuulu lähetused! Kui Eesti tööandja on Sind teise riiki tööle lähetanud, oled jätkuvalt kindlustatud Eestis ja Sinu suhtes kohaldatakse Eesti hüvitiste maksmise reegleid. Vaatame peret kui tervikut, seega sellises olukorras teeme kindlaks, milline riik on pere teise vanema suhtes kindlustajariigiks ning kus elavad lapsed. Kui Sa töötad korraga kahes riigis, siis tuleb Sinu suhtes määrata kindlustajariik (vt ka tõendi A1 taotlemine).

2. Pensioni saamise alusel saadavad õigused

Pensioni saamist arvestatakse töötamise järel teisena. Kui üks vanem töötab, on esmane hüvitiste maksja see riik, kus ta töötab. Kui aga teine vanem elab koos lapse või lastega teises riigis ja saab seal pensioni, arvestatakse seda lisahüvitise määramisel. Kui pensioni maksva riigi perehüvitiste summa on suurem, peab see riik maksma lisahüvitist.

Kui mõlemad vanemad saavad pensioni ja kumbki ei tööta, on esmaseks hüvitisi maksvaks riigiks see, kus elab laps. 

Näide. Lapse isa elab Soomes, ei tööta, aga saab pensioni ja/või töövõimetoetust, lapse ema töötab Eestis ja lapsed elavad Eestis. Perehüvitiste esmane maksja on Eesti, Soome maksab lisahüvitist lapse isale pensioni ja/või töövõimetoetuse alusel.

3. Elamise alusel saadavad õigused

Kui kumbki vanem ei tööta, ei saa pensioni ega ole muus töötamisega võrdsustatud olukorras, on hüvitiste maksjaks riik, kus elavad lapsed. Kui pere lapsed elavad eri riikides, arvestatakse hüvitised iga lapse suhtes eraldi vastavalt nende elukohariigile.

Näide. Lapse isa elab Soomes ja ei tööta, lapse ema ja laps elavad Eestis ja ka ema ei tööta. Kuna laps elab Eestis, on perehüvitiste maksjaks Eesti. Soomel kohustust lisahüvitist maksta ei ole, kuna õigus hüvitisele põhineb üksnes lapse elukohal.

Näide. Pere üks laps elab koos isaga Soomes ja pere teine laps koos emaga Eestis. Kumbki lapsevanem ei tööta, ei saa pensionit ega ole ka muus töötamisega võrdsustatud olukorras. Perehüvitisi Soomes elava lapsega seoses maksab Soome ning Eestis elava lapsega seoses Eesti. Teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei ole.

Elukohana arvestatakse kohta, kus isik alaliselt või peamiselt elab – see on kodu ehk koht, kus isik viibib, ööbib, puhkab ja kus on tema isiklikud asjad. Kui kodu on teistele välja üüritud, ei ole tegemist isiku elukohaga. Ainuüksi Eestis kinnisvara omamine või elukoha kanne Rahvastikuregistris ei kinnita Eestis elamist.

Hüvitiste määramisel on meil õigus lähtuda ka muudest kindlaks tehtud asjaoludest, sh teise pädeva riigi antud infost.

Kriteeriumid, mille alusel isiku elukoha kindlaks saab määrata, on järgmised ((EÜ) 987/2009):

  • riigis viibimise kestus ja järjepidevus
  • töötamine ja töölepingu kestus
  • perekonnaseis ja perekondlikud sidemed
  • tasustamata tegevuste teostamine
  • õpilaste puhul tuluallikas
  • maksustamise tähenduses isiku elukoht

Kui perel on õigus saada perehüvitisi mitmest riigist, määratakse prioriteetsuse reeglite alusel, milline riik on esmane hüvitiste maksja. Kui teise riigi hüvitiste summa on suurem, peab teine riik maksma lisahüvitist.  Lisahüvitise suurus on kahe riigi perehüvitiste summade vahe. Omavahel võrreldakse vaid samaliigilisi hüvitisi.

Samaliigilisteks hüvitisteks peetakse hüvitisi, mille eesmärk on sama (nt vanemahüvitise eesmärk on anda asendussissetulekut vanemale, kes on töölt eemal seoses väikelapse kasvatamisega). Riikides võivad olla hüvitise arvutamise alused, saamise tingimused ja nimetused erinevad.

Eesti perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavad hüvitised kuuluvad koordineerimisele järgnevalt:

  • universaalsed perehüvitised, mis on kõigile saajatele ühesuurused (seadusega kindlaks määratud summa). Eestis on sellisteks lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus ja lasterikka pere toetus.
  • asendussissetulek perele, mille suurus sõltub hüvitise saaja eelnevast sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekust. Eestis on sellisteks liikideks ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.
     

NB! Koordineerimisele ei kuulu sünnitoetus, lapsendamistoetus, eestkostetava lapse toetus ja elatisabi. Nende määramine ja maksmine sõltub sellest, kas perel on elukohariigis õigus neid toetusi saada või mitte. Jälgitakse üksnes siseriiklikke tingimusi. Kui nende toetuste saamiseks siseriiklikult määratud tingimused (Eestis kirjas perehüvitiste seaduses) ei ole täidetud, siis perele neid ei määrata ega maksta.

Oluline on meeles pidada, et kui Eesti elanik saab mõnest teisest riigist samaliigilisi hüvitisi, ei ole tal õigust Eesti samaliigilistele hüvitistele (vastavalt perehüvitiste seadusele). Eestis saab siseriiklikke hüvitisi saada vaid juhul, kui nii taotleja kui laps elavad Eestis.

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi, mis oli saadud referentsperioodi jooksul. Referentsperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuul saadud tulu.

Kui isik töötas referentsperioodi jooksul teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ning seejärel tuli Eestisse tagasi ja tal on õigust saada Eestis vanemahüvitisi, siis vanemahüvitise arvutamine käib sama põhimõtete järgi nagu Eestis töötamise puhul, kuid väikeste erinevustega.

Kui referentsperioodi jooksul isik töötas vaid välisriigis

Kui vanem töötas referentsperioodi jooksul ainult välisriigis ja ei ole 12 kalendrikuu jooksul Eestis sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud, saab ta vanemahüvitist alampalga määras, mis on 2024. aastal 820 eurot; päevamäär 27,33 eurot.

Kui referentsperioodi jooksul isik töötas välisriigis ja Eestis, kuid Eestis ei maksnud sotsiaalmaksu

Juhul kui vanem töötas referentsperioodil Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ning asus tööle Eestis referentsperioodi viimasel kuul, mille eest ta sai palka järgmisel kuul ehk referentsperioodi väliselt, siis see tulu ei lähe arvesse ja käsitleme seda juhtumit eelnevaga sarnaselt. See tähendab, et isikul puudub sotsiaalmaksu tasumine Eestis ning talle määratakse vanemahüvitist alampalgamääras.

Näide. Referentsperiood on jaanuar-detsember 2023.  Isik töötas Soomes perioodil jaanuar-november. Novembri lõpus tuli ta Eestisse tagasi ning alates Detsembrist asus Eestis tööle. Tema detsembrikuu palk laekub talle jaanuaris 2024 ning sotsiaalmaks makstakse tema eest samuti jaanuaris. Kuna referentsperiood lõppes detsembris 2023 ning tulu ei olnud sel kuul kätte saadud, võtame aluseks referentsperioodil välisriigis töötamise ja määrame talle vanemahüvitise alampalga määras.

Kui referentsperioodi jooksul isik töötas nii Eestis kui ka välisriigis

Kui vanem töötas referentsperioodi jooksul Eestis vähemalt ühe kuu ning lisaks tegi tööd ka välisriigis siis arvustuseks võetakse Eestis töötatud ühe kuu keskmine tulu ja sellega seoses makstud sotsiaalmaks. Antud tulu laiendatakse välismaal töötatud perioodile. Teisisõnu, välisriigis saadud tulu ei lähe arvesse, vaid Eestis saadud ühe kuu keskmine tulu korrutatakse välisriigis töötatud kuude arvuga ning nii kujuneb referentsperioodi tulu.

Kui isik töötas viis kuud Eestis ja seitse kuud välismaal, siis võetakse arvesse keskmine kuupalk, mis isik sai Eestis töötamise perioodi jooksul.

Näide 1. Karl ja tema abikaasa ootavad last, kes peaks sündima 1. oktoobril 2024. Karli jaoks referentsperiood on siis 1. jaanuar – 31. detsember 2023. Karl töötas Eestis 2023. aastal jaanuari kuus ning sai palka 1700 eurot bruto. Tema eest makstud sotsiaalmaks oli sel juhul 561 eurot. Alates veebruarist läks Karl Soome tööle üheks aastaks ning teenis ajavahemikul veebruar-detsember 3000 eurot kuus. Peale töötamist Soomes naasis Karl Eestisse ning asus siin tööle. Sel juhul Karli jaanuari kuu palgamäär, mida ta teenis Eestis, laieneb Soomes töötatud 11 kuude peale ehk tema keskmiseks kuu palgaks jääb 1700 eurot kuus bruto ning päevamäär on ca 56 eurot. Vanemahüvitise arvutamisel Soome palk ei lähe arvesse, vaid läheb arvesse Soomes töötatud kuude arv.

Kui vanema sissetulek Eestis oli kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, saab ta vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis on 2024. aastal 820 eurot, päevamäär on 27,33 eurot.

Näide 2. Karl töötas jaanuaris Eestis ainult kaks nädalat ning sai 650 eurot palka. Sotsiaalmaks oli sel juhul 214,95 eurot. Alates veebruarist läks Karl Soome tööle üheks aastaks ning teenis ajavahemikul veebruar-detsember 3000 eurot kuus. Pärast seda tuli ta Eestisse tagasi ja asus siin tööle. Sel juhul Karli jaanuari sissetulek, mida ta teenis Eestis, laieneb Soomes töötatud 11 kuude peale ehk tema keskmiseks kuu palgaks jääb 650 eurot kuus bruto. Kuna 650 eurot on vähem kui Eesti miinimumpalk siis määratakse Karlile vanemahüvitist kuupalga alammääras ehk 2024. aastal 820 eurot, päevamäär on 27,33 eurot.

Erandjuhtum

Näide: Isiku referentsperiood oli jaanuar–detsember 2023 ning perioodil jaanuar–november ta töötas Soomes. Novembris ta tuli Eestisse tagasi ning asus täiskohaga tööle 20. novembril. Detsembris maksti välja palka kümne novembris töötatud päeva eest, aga detsembri täiskuupalk peaks laekuma arvele jaanuaris 2024, mis on väljaspool referentsperioodi. Kuna isik on arvestusperioodil töötanud Eestis vähemalt ühe kalendrikuu aga tulu on laekunud lühema kui kalendrikuu eest, siis antud juhul teeme erandi ning arvutame novembris Eestis töötatud perioodi alusel ühe päeva keskmise tulu suuruse välja ning laiendame seda välisriigis töötatud perioodile.   

Kui brutopalk on 2400 eurot (sotsiaalmaks 792 eurot) kuus ning novembri eest sai isik 800 eurot (sotsiaalmaks 264 eurot) siis arvutame ühe päeva keskmise suuruse novembrikuu töötamise perioodi ja selle eest makstud sotsiaalmaksu alusel ja saame, et ühe päeva tasu on 80 eurot. Päevatasu laiendame Soomes töötatud perioodi peale.

Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe lapsega seoses kahe riigi perehüvitisi täies määras.

Kui see siiski juhtub, tekib nn enammakse.

Enammakse tekib näiteks siis, kui

  • pere kolib teise EL-i riiki ja ei teavita sellest Sotsiaalkindlustusametit
  • pere ei registreeri rahvastikuregistris uut elukohta (või teise riigi info jõuab Eestisse suure hilinemisega)
  • üks pereliige asub tööle teise EL riiki ja saab seal täismääras peretoetusi, samas teine pereliige töötab ja elab koos lastega Eestis ning saab edasi täismääras Eesti peretoetusi
  • pere ei teavita hüvitisi maksvaid asutusi õigeaegselt töösuhete lõpetamisest või alustamisest, tööga võrdsustatud tegevustest või pensioni saamisest, pereliikmete elukoha muutustest, muudatustest pere koosseisus (lahutamine, kooselu lõpetamine, lapse perest lahkumine) jms

Riikide sotsiaalkindlustusasutused selgitavad välja, milline riik on perele esmane hüvitiste maksja ja millises riigis on tekkinud enammakse. Iga lapsega seoses makstavaid perehüvitisi vaadatakse eraldi ja tekkinud enammakse arvutatakse välja iga lapse hüvitiste osas eraldi.

Alusetult makstud hüvitise summa tagastamine

Kui selgub, et hüvitisi on liigselt makstud, palume enammakse tasaarvestada sellel riigil, kust pere hüvitist edasi saab või võtame ühendust enne Eestis perehüvitist saanud isikuga.

Toetusi maksev riik küsib kindlasti ka perelt selgitusi ja nõusolekut tasaarvestamiseks. Kui toetust maksev riik ei saa tasaarvestust teostada (teises riigis toetust saav isik ei anna nõusolekut tasaarvestamiseks, toetuse maksmine teises riigis on lõppenud vms), pöördume peale sellekohase info saamist Eestis perehüvitist saanud isiku poole.

Alusetult saadud hüvitist saab tagasi maksta kas ühekordse maksena, põhjendatud taotluse alusel osade kaupa või tasaarvestamise teel.

Oluline on, et pere teeks koostööd. Koos leitakse võimalus liigselt saadud summa tagastamiseks perele kõige sobivamal moel.

Loe täpsemalt enammaksete tasaarvestamisest.

Kui pere läheb elama teise EL-i riiki

Kui pere asub elama teise EL-i riiki, hakkab perele kehtima uue elukohariigi õigus. Eesti perehüvitiste maksmine lõpetatakse ja perehüvitisi hakkab edaspidi maksma uus elukohariik.

Kui su pere kolib teise riiki, siis

  • tee korda oma pereliikmete elukoha aadressid rahvastikuregistris.
  • esita sotsiaalkindlustusametile hüvitistest loobumise avaldus. Lõpetame toetuste maksmise sinu Eestist lahkumisele järgnevast kuust.
    NB! Kui sa ei teavita sotsiaalkindlustusametit teise riiki kolimisest, võib juhtuda, et maksame sulle perehüvitisi edasi, kuigi õigus selleks puudub. Nii tekkinud enammakse tuleb hiljem tagasi maksta. Loe pikemalt enam saadud perehüvitiste tagasimaksmisest.
  • pöördu uues elukohariigis perehüvitiste saamiseks selle riigi sotsiaalkindlustusasutuse poole. Perehüvitised määrab uus elukohariik oma õigusaktide alusel.

Kui pereliige asub tööle teise EL-i riiki

Kui üks lapsevanem läheb tööle teise EL-i riiki, tekib tal õigus taotleda oma perele töökoha riigi perehüvitisi. Kas töökohariik on peamine perehüvitiste maksja või on võimalik sealt saada vaid lisahüvitist, sõltub sellest, kas ka pere teine vanem töötab ning kus riigis elavad pere lapsed. Esmast hüvitisi maksvat riiki ei saa pere ise valida, vaid selle selgitavad omavahel suheldes välja riikide sotsiaalkindlustusasutused.

Välismaale tööle läinud vanem peab

  • pöörduma töökohariigi sotsiaalkindlustusasutuse poole ja esitama avalduse perehüvitiste saamiseks
  • teavitama Eestis Sotsiaalkindlustusametit teises riigis tööle asumisest ja seal perehüvitiste taotlemisest – Eesti ja teise riigi sotsiaalkindlustusasutused suhtlevad omavahel ning selgitavad koostöös välja, milline riik millises määras teie perele edaspidi perehüvitisi maksma hakkab.

Kui mõlemad vanemad lähevad tööle teise EL riiki, siis Eestist perehüvitiste saamise õigus lõpeb. Seda ka juhul, kui pere laps või lapsed jäävad elama Eestisse.

Kui pereliige lõpetab töötamise EL riigis ja naaseb Eestisse, tuleb tal sellest nii töökohariigi kui Eesti Sotsiaalkindlustusametile teada anda. Eesti Sotsiaalkindlustusamet suhtleb ise töökohariigi sotsiaalkindlustusasutusega ja selgitab välja, mis ajast alates on õigus Eestist hüvitisi edasi saada.

Kui pere tuleb välismaalt Eestisse elama

Kui pere asub Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis makstavaid perehüvitisi. Oluline on aga tagada, et endine elukohariik ja Eesti ei maksaks kattuvate perioodide eest täismääras toetuseid. Eestis hüvitise saamise õiguse väljaselgitamiseks tagasiulatuva aja eest küsime esmalt teisest riigist infot, mis ajani on nemad hüvitisi maksnud ja milline riik oleks pidanud sel perioodil perele hüvitisi maksma. Tagasiulatuvalt on võimalik hüvitisi välja maksta maksimaalselt 6 kuu eest.

Kui lahkud teisest riigist

  • Teavita selle riigi sotsiaalkindlustusasutust riigist lahkumisest (nt Soomes Kelat, Saksamaa Familienkassat jne).
  • Eestisse jõudes tee korda enda ja oma pereliikmete andmed rahvastikuregistris.
  • Teavita sotsiaalkindlustusametit Eestisse elama asumisest.
  • Sotsiaalkindlustusametil on kohustus teavitada EL-i riigis paikneva pere puhul seda riiki pereliikmete Eestisse elama asumisest ja Eestis määratud perehüvitisest. Perehüvitiste kiiremaks määramiseks Eestis ja teise riigi teavitamiseks palume meile esitada taotlemisel:
    • pereliikmetele teises riigis antud sotsiaalkindlustuse numbrid (NIE, PESEL jne);
    • EL riigist tõend lahkumise kohta;
    • perehüvitiste lõpetamise otsused;
    • töölepingute lõpetamise kohta tõendid.

Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole.

Maksame kogumispensioni kontole iga kuu täiendavalt 4% (2023. aastal on summa 57,22 eurot kuus) Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sünnikuul ja kolmeaastaseks saamise kuul saab täiendavaid sissemakseid nende päevade eest, mille eest on sellele õigus.

Kogumispensioni täiendavatele sissemakstele on õigus isikul, kes on Eesti resident ja liitunud II pensionisamba ehk kogumispensioniga, hoolimata asjaolust, et nende alla 3-aastase lapse elukohariigiks on mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik peale Eesti.

Loe lähemalt kogumispensioni täiendavatest sissemaksetest.

Eesti diplomaatide pered

Füüsiline isik on Eesti resident, kui ta on välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Eesti diplomaatide perede puhul rakendatakse Eesti õigusakte juhul, kui pere teisele vanemale, kes ei ole diplomaat, ei kohaldu teise riigi õigused.

Euroopa ühenduste lepingulised töötajad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 883/2004 kohaselt võivad Euroopa ühenduste lepingulised töötajad valida, kas nende suhtes kohaldatakse

  • selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad
  • selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid
  • selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on

Seejärel saab valituks osutunud riik perehüvitiste määramise reeglite alusel hüvitised kindlaks määrata. Seejärel saab isiku töökohainstitutsioon hüvitisi lisaks maksta või vähendada (olenevalt organisatsiooni sisekorrast).

Laevaperele kohaldatavad õigused

Töötamist või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, mis tavaliselt toimub liikmesriigi lipu all merd sõitval alusel, käsitletakse liikmesriigis toimuva tegevusena. Siiski kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes saab palka ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on teises liikmesriigis, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusakte, kui ta elab selles riigis. Palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitletakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.

Brexit

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 (üleminekuperiood lõppes 31. detsember 2020). Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise leping jõustus 1. veebruaril 2021.

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu üldeesmärk on kaitsta Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid kodanike õigusi, mida Ühendkuningriigis elavad või töötavad ELi kodanikud ja nende pereliikmed ning ELis elavad või töötavad Ühendkuningriigi kodanikud ja nende pereliikmed on kasutanud enne lepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu, ning näha sel eesmärgil ette tõhusad ja mittediskrimineerivad tagatised, millele kodanikud saavad tugineda.

Viimati uuendatud 05.01.2024

Kas sellest lehest oli abi?