Üldjuhul on pensioni saamisega samal ajal töötasu saamine lubatud. Töötades kogud pensioniõiguseid ning sinu pension arvutatakse igal aastal ümber ehk see saab suureneda.
Töötamiseks loeme lepingu alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist, tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtluskonto vahendusel tulu saamist.
Erandid, millal ei ole pensioni ja töötasu samaaegne saamine lubatud:
- Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta samaaegselt töötamisega.
Enne vanaduspensioniea saabumist annab samaaegselt pensioni ja töötasu saamise võimaluse paindlik vanaduspension. - Toitjakaotuspensioni saavatest inimestest tohivad samaaegselt töötada ja pensioni saada ainult lapsed (kuni 18. eluaastani või õppimise korral 24. eluaastani). Kõik teised toitjakaotuspensioni saajad ei tohi samal ajal pensionit ja töötasu saada.
- Soodustingimustel vanaduspensioni saajad ei tohi 1. ja 2. loetelu alusel töötada soodustust andval kutsealal. Vanaduspensioniea saabudes on soodustingimustel vanaduspensioni saajatel õigus jätkata töötamist soodustust andval kutsealal ja saada samal ajal pensioni.
- Peatame väljateenitud aastate pensioni maksmise, kui pensionisaaja jätkab töötamist kutsealal, mille alusel on talle pension määratud. Jätkates töötamist kutsealal, mis ei anna õigust saada väljateenitud aastate pensioni, maksame pensioni täies ulatuses.
NB! Politsei-, vangla- ja päästeametnikud tohivad jätkata töötamist erialasel tööl ja saada väljateenitud aastate pensionit.
Iga aasta 1. aprillil arvestame pensionid ümber ja võtame arvesse vanaduspensionäri eelneval aastal saadud töise tulu. Arvesse läheb ka ettevõtluskontole laekunud tulu. Selle arvelt pension suureneb.
Ettevõtluskonto ja pension
Ka pensionitega seoses on ettevõtluskonto kaudu saadud tulu võrdsustatud töise tuluga.
Vanaduspensioni puhul mõjutab ettevõtluskonto kaudu saadav tulu pensioni suurust.
Iga aasta 1. aprillil arvestame pensionid ümber ja võtame arvesse, kui vanaduspensionär on eelneval aastal saanud töist tulu. Arvesse läheb ka ettevõtluskontole laekunud tulu. Selle arvelt pension suureneb. Loe lähemalt pensionide indekseerimisest ja ümberarvutamisest.
Ennetähtaegset vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral ei maksta.
Ettevõtluskonto kaudu saadud tulu mõjutab ennetähtaegse vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni ning toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni saamist.
Kui saad enne vanaduspensioniikka jõudmist ennetähtaegset vanaduspensioni ning hakkad samal ajal saama töist tulu (sh. ettevõtluskonto kaudu saadav tulu) lõpetame pensioni maksmise.
Samuti ei maksta töise- või ettevõtlustulu saamisega samal ajal toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral makstavat rahvapensioni. Välja arvatud juhul, kui neid pensioniliike saavad lapsed (kuni 18. eluaastani või õppimise korral 24. eluaastani). Neile makstakse samaaegselt nii töötasu kui pensioni.
Peatame nende pensioniliikide maksmise alates tulu saamise kuule järgnevast kuust.
Teistel juhtudel ettevõtluskonto omamine pensione ei mõjuta.
Pensionikindlustuse registri teatis
Riiklik pensionikindlustuse register on infosüsteem, kus registri andmete alusel peetakse arvestust isikute ja nende poolt või nende eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, nende pensioniõigusliku- ja pensionikindlustusstaaži ning neile riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise ja maksmise kohta.
Teatis antakse pensionikindlustatu informeerimiseks pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest. Registrisse kantud andmed on aluseks pensioni määramisel ja ümberarvestamisel.
Juurdepääs e-teatisele on https://www.eesti.ee/et/minu/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis.
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2021. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž, kindlustusosakud kuni 2020 ja alates 2021 kindlustusosakud, solidaarosakud, ühendosakud ning nende summa.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2021. aastal oli miinimumpalk 584 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1401,60 eurot (584 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (584 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2021.a vähemalt 1401,6 eurot (7008 x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2021. aastal 3433,03 eurot.
4. Teatisel näidatud pensionikindlustatu solidaarosakute ja kindlustusosakute summa alusel leitakse ühendosak, mille põhjal arvutatakse riikliku pensioni ühendosa – sellest sõltub pensioni suurus.
Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1 ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel kuni 0,8.
Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.
- Solidaarosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu solidaarosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) 2021 aasta jaanuarikuu 12-kordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga 1401,6 eurot (7008 x 20%)
- Isikul, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (584 eurolt kuus), on solidaarosaku väärtus kuni 1, kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) summa oli 2021.a vähemalt 1401,6 eurot (7008 x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2019. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2019. aastal oli miinimumpalk 540 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1296 eurot (540 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (500 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2019.a vähemalt 1200 eurot (500 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2019. aastal 3057,226 eurot.
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2018. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2018. aastal oli miinimumpalk 500 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1200 eurot (500 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (470 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2018.a vähemalt 1128 eurot (470 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2018. aastal 2838,482eurot.
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2017. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2017. aastal oli miinimumpalk 470 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1128 eurot (470 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (430 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2017.a vähemalt 1032 eurot (430 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2017. aastal 2655,853 eurot.
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
- Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2016. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Andmed 1. aprilli seisuga olid aluseks pensionide ümberarvutusel.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2016. aastal oli miinimumpalk 430 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1032 eurot (430 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (390 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2016.a vähemalt 936 eurot (390 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2016. aastal 2471,65 eurot.
NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
- Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate pensionikindlustuse registris olevatest 1999.-2015. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt riiklikule pensionikindlustuse registrile edastatud andmetel (veerud 2-5). Andmed 1. aprilli seisuga olid aluseks pensionide ümberarvutusel.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2015. aastal oli miinimumpalk 390 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 936 eurot (390 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (355 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2015.a vähemalt 852 eurot (355 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2015. aastal 2325,73 eurot.
NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse riiklikust pensionikindlustuse registrist.
- Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate pensionikindlustuse registris olevatest 1999.-2014. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt riiklikule pensionikindlustuse registrile edastatud andmetel (veerud 2-5). Andmed 1. aprilli seisuga olid aluseks pensionide ümberarvutusel.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2014. aastal oli miinimumpalk 355 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 852 eurot (355 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (320 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2014.a vähemalt 768 eurot (320 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2014. aastal 2179,49 eurot.
NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse riiklikust pensionikindlustuse registrist.
Viimati uuendatud 22.02.2023