Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Puudega laste tugiteenused

Puudega lapse kasvatamine võib pere hoolduskoormust suurendada. Raske ja sügava puudega lapse vanema töötamise, õppimise ja toimetuleku huvides toetas Euroopa Sotsiaalfond aastail 2016–2022 perede tugiteenuseid: lapsehoiuteenust, tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenust.
EL Sotsiaalfondi logo

Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Kohalike omavalitsuste võimekus vajalikus mahus puudega lastele teenuseid tagada on piirkonniti erinev, mistõttu on oluline kohalikke omavalitsusi toetada, et lapsed saaksid vajalikud teenused oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsusüksuselt. Raske ja sügava puudega lapsed, kelle teenusevajadus on kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poolt hinnatud ja kellele kohaliku omavalitsuse üksus ise ei suuda vajalikus mahus tugiteenuseid tagada, saavad aastatel 2021-2022 ESF rahastuse toel vajalikke teenustunde lisaks.

Tugiteenuste kirjeldused

Lapsehoiuteenus

Teenuse eesmärgiks on toetada lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut. Teenuse osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoidja töö eesmärgiks on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut. Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise all mõeldakse eelkõige lapsega tegelemist - temaga rääkimist, lugemist, mängimist.

Loe täpsemalt lapsehoiuteenuse kohta (PDF). Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga teenusevajaduse hindamise ja pakkumise toetamiseks.

Tugiisikuteenus

Teenuse eesmärgiks on toetada lapsevanema toimetulekut või töötamist ning lapse ea- või võimetekohast arengut ja vajadusel hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Tugiisik võib vajadusel olla ka lapsele saatjaks. Tugiisik abistab ja motiveerib last õppimisel ning aitab suhelda nii perekonnaliikmetega kui ka isikutega väljaspool kodu

Lapsega töötav tugiisik:

  • õpetab last enda eest hoolitsema
  • julgustab igapäevaelus toime tulema
  • aitab kaasa sotsiaalsete suhete ning kontaktide loomisele ja arendamisele 
  • aitab kaasa lapse tööoskuste arendamisele ja tööharjumuse kujundamisele 
  • abistab ning juhendab last haridusasutuses arendus- ja õppeprotsessis osalemisel 
  • loob turvalise keskkonna
  • aitab luua tingimused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks

Loe täpsemalt tugiisikuteenuse kohta (PDF). Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga teenusevajaduse hindamise ja pakkumise toetamiseks.

Transporditeenus

Teenuse eesmärgiks on võimaldada raske ja sügava puudega lastel kasutada tugiisiku- või lapsehoiuteenust.

Transporditeenuse abil saab laps sõita: 

  • lapsehoiu- ja /või tugiisikuteenusele ja tagasi
  • koos tugiisikuga avalikele teenustele (sh rehabilitatsiooniteenus, sotsiaalteenused, koolivälised sündmused, huvitegevus jms)

Loe täpsemalt transporditeenuse kohta (PDF). Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga teenusevajaduse hindamise ja pakkumise toetamiseks.

Taotlemise käik alates 2023

ESF puudega laste tugiteenuste projekt lõppes 31.12.2022. Tugiisiku-, lapsehoiu- ja sotsiaaltransporditeenust saab endiselt taotleda elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Tugiteenuste vajadust hindab omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kes teenuste vajaduse ilmnemisel korraldab ja tagab lapsele teenuse koostöös lapsevanemate ja teenusepakkujatega. Tugiteenuste pakkumine on omavalitsustes korraldatud erinevalt ning kehtestatud vastavate kordadega, mis on leitavad omavalitsuste koduleheküljel.

1. Lapse seaduslik esindaja pöördub elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kus vanemale selgitatakse kohaliku omavalitsuse korraldatavate (riik eraldab igal aastal läbi toetusfondi kohalikele omavalitsusüksustele rahalisi vahendeid tugiteenuste osutamiseks) teenuste saamise tingimusi ja korda ning lisarahastamise võimalusi.

2. Kohalik omavalitsus hindab teenuse vajadust iga lapse puhul individuaalselt ja märgib lapse juhtumiplaani tegevuskavas. Teenuse vajaduse hindamisel vestleb lastekaitsetöötaja lapsevanemaga ning hindab teenuse vajadust sobiliku hindamisvahendi toel (näiteks lapse heaolu käsiraamat). Lisaks võib ta taotlejalt täiendavaid dokumente (rehabilitatsiooniplaan, haridusasutuses koostatud arenduskava) juurde küsida ja vestelda lapsele oluliste võrgustikuliikmetega.

3. Teenuse saamiseks teeb kohalik omavalitsus otsuse, millest teavitatakse lapse esindajat ning sõlmitakse leping teenusepakkuja, lapse seadusliku esindaja ja vajadusel kohaliku omavalitsuse vahel, mille alusel hakkab laps teenust/teenuseid saama.

Meedia

  • Puudega laste tugiteenuseid hakkab pakkuma kohalik omavalitsus - viipekeelne video

Kontaktid 

Projektiga seotud küsimused:

Marta Rohtla, puudega laste tugiteenuste juht, 5359 1608, Marta.Rohtla(ät)sotsiaalkindlustusamet.ee

Viimati uuendatud 05.06.2023

Kas sellest lehest oli abi?