- Ainult lapse isale või teisele vanemale, kes ei ole ema
- Nii töötavale kui ka mittetöötavale isale
- Maksimaalselt 30 päeva. Saab võtta päevade kaupa või kogu perioodina
- Õigus kasutada 30 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni
- Hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel
- Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusid sa aasta jooksul enne lapse ema raseduse algust
- Minimaalne suurus 886 eurot kuus (bruto)
- Maksimaalne suurus 3806,10 eurot kuus (bruto), 126,87 eurot päevas.
- Mittetöötavale isale ravikindlustust ei kaasne. Töötav isa on kindlustatud tööandja poolt
- Tulumaksuga maksustatav
- Väljamakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest
- Eesti perehüvitised on elukohapõhised ja nende saamiseks peab nii taotleja kui ka laps elama Eestis. Et tekiks õigus perehüvitistele, ei piisa elukoha andmetest rahvastikuregistris ja/või Eesti kodakondsusest.
NB! Tähtajalise elamisloa alusel elavatele välismaalastele ja määratlemata kodakondsusega inimestele määratakse perehüvitisi kuni elamisloa kehtivuse lõppemiseni. Elamisloa pikendamise korral tuleb esitada uus perehüvitiste taotlus.
Kes ja millal saab isa vanemahüvitist kasutada?
Isa vanemahüvitist on võimalik saada lapse isal või teisel vanemal, kes ei ole lapse ema. Kui lapsel isa ei ole või isa on lapsest loobunud, on isa vanemahüvitist võimalik saada ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
Isal on õigus 30-päevasele hüvitisele, mida võib kasutada ajavahemikus 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Isa vanemahüvitist võib kasutada ühe perioodina järjest või päevade kaupa. Isa vanemahüvitise päevi ei saa teisele vanemale üle kanda.
Töötav isa peab isa vanemahüvitise saamise ajal olema töö juurest isapuhkusel.
Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus tutvustame isa vanemahüvitist ja isapuhkust lähemalt.
Kuidas planeerida isa vanemahüvitist?
Isa vanemahüvitist saab planeerida alates 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse planeerimise kuval. See vaade on avatud kõigile meesterahvastele. Pärast lapse sündi on isa vanemahüvitist võimalik ette planeerida kuni kaks kuud.
Kui isa soovib kasutada isa vanemahüvitist enne lapse sündi, saab isa vanemahüvitist planeerida tulevase lapse ema isikukoodi ja lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.
Isa vanemahüvitise pakkumuse saab isa iseteenindusse alati pärast lapse sündi, kui ta ei ole enne lapse sündi isa vanemahüvitist planeerinud või on teinud seda osaliselt. Pakkumuse saadame, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.
Kui isa saab isa vanemahüvitise pakkumuse, saab ta otsustada, millal ta seda kasutada soovib, planeerides hüvitise saamise päevad planeerimise kuval.
NB! Saadame iseteeninduses tehtud pakkumuse kohta isa e-postile teavituse. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas sinu kehtiv e-posti aadress.
Isa vanemahüvitise planeerimine iseteeninduses ei õnnestu
Kui saate iseteeninduses isa vanemahüvitist planeerides veateate, võib see olla tingitud sellest, et meie andmeil on teil rohkem kui üks kehtiv pangakonto.
Kui teil on mitu kehtivat pangakontot, peate esmalt valima „Minu kontaktandmetes“ pangakonto. Nii jääb teil SKA-s kehtima üks pangakonto ja seejärel saate uuesti isa vanemahüvitist planeerida.
Kas isa vanemahüvitisega kaasneb riiklik ravikindlustus?
Ei, isa vanemahüvitisega ei kaasne riigi ravikindlustust.
Kuidas isa vanemahüvitise suurus välja arvutatakse?
Aluseks võetakse lapse tegelik sünnikuupäev. Lapse sünniaasta on hüvitise arvutamisel oluline, sest isa vanemahüvitise minimaalne määr oleneb kalendriaastast, millal laps sündis: hüvitise määr arvutatakse kalendriaasta järgi.
Näiteks kui isa planeerib isa vanemahüvitise saamise enne lapse sündi 2025. aasta detsembrisse, aga laps sünnib 2026. aasta jaanuaris, siis olgugi et isa puhkas detsembris, arvutatakse isa vanemahüvitise määr lapse sünnikuupäeva järgi. Kuna see oli 2026. aasta jaanuaris, saab isa oma isa vanemahüvitist 2026. aasta määrade järgi.
Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, enneaegselt või pärast tähtaega) ning hüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. Arvestuse aluseks võetud 12 kuud moodustavad nn referentsperioodi, mille järgi arvestatakse hüvitise kuumäär. Kuumäär jagatakse 30-ga, et leida isa vanemahüvitise päevamäär. Seega võib vanemahüvitise summa kuude kaupa mõnevõrra erineda, sest see oleneb päevade arvust kuus.
Hüvitise summa oleneb teenitud tulult tasutud sotsiaalmaksu suurusest. Kuna hüvitis arvutatakse välja referentsperioodi 12 kuu jooksul makstud sotsiaalmaksu alusel, ei pruugi hüvitise aluseks olev summa kattuda sel ajal tegelikult teenitud tuluga (näiteks ei arvestata hüvitise arvutamisel dividenditulu, kinnisvara müügist teenitud tulu jm tulusid, millelt ei tasuta sotsiaalmaksu). Seega tasub tähelepanu pöörata just sel perioodil makstud sotsiaalmaksule.
Kui vanemahüvitise taotlejal oli sissetulek kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, määratakse talle vanemahüvitis vähemalt kuupalga alammääras. Seaduse järgi arvutatakse töötasu alammääras makstav vanemahüvitis ümber ainult kalendriaasta vahetumisel 1. jaanuaril (juhul, kui alampalk muutub). 1. jaanuar 2026 seisuga on alampalk 886 eurot, päevamäär on 29,53 eurot. Alates 1. aprillist 2026 sündivate laste puhul kehtib alampalk 946 eurot ning päevamäär 31,53 eurot.
Kui isal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse isa vanemahüvitis vanemahüvitise määras.
Kui referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne töötasu alammääraga või sellest väiksem, makstakse isa vanemahüvitist töötasu alammääras.
Kui referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli suurem kui kehtestatud kahekordne üle-eelmise aasta keskmine palk, makstakse vanemahüvitist maksimummääras.
NB! Isa vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.
Kas ettevõtluskonto mõjutab vanemahüvitise suurust?
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ettevõtluskonto kaudu saadud tulu, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
Ettevõtluskontole laekuv tulu ei ole täies ulatuses maksustatav.
Vanemahüvitise arvutamisel läheb arvesse tasutud sotsiaalmaks.
Ettevõtluskontole laekunud summast maksustatakse 20%, millest omakorda makstakse 33/55 sotsiaalmaksuks ja 22/55 tulumaksuks.
Näide: ettevõtluskontole laekub 1000 eurot, sellelt arvestatakse maksudeks maha 1000 x 20% = 200 eurot.
Sotsiaalmaksu osa sellest on 200 x 33 / 55 = 120 eurot.
Tulumaksu osa sellest 200 * 22 / 55 = 80 eurot
Millal isa vanemahüvitis määratakse ja välja makstakse?
Isa vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris, seda ka juhul, kui isa vanemahüvitis on planeeritud lapse sünnile eelnevasse perioodi.
Nagu teisigi vanemahüvitise liike, maksame isa vanemahüvitist eelmise kuu eest. Seega makstakse isa vanemahüvitist möödunud kuu eest järgmise kuu 8. kuupäeval.
Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelneval viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.
Näide. Isa planeerib oma vanemahüvitise perioodiks 30 järjestikust kalendripäeva 19.05.2026–17.06.2026, sest lapse eeldatav sünnikuupäev on 18.06.2026. Laps sünnib 01.06.2026 ja tema sünd registreeritakse rahvastikuregistris 02.06.2026. Isa vanemahüvitis määratakse pärast seda (nt 03.06.2026) ja makstakse isale kahe maksena mõlema kuu eest eraldi:
1)19.05.2026–31.05.2026 perioodi eest väljamakse 08.06.2026
2) 01.06.2025–17.06.2026 perioodi eest väljamakse 08.07.2025
Näide. 21.05.2026 planeerib isa oma vanemahüvitise perioodiks 15.06.2026–14.07.2026. Laps sünnib 01.06.2026 ja tema sünd registreeritakse rahvastikuregistris 02.06.2026. Isa vanemahüvitise määramise otsus tehakse 14.06.2026 ehk üks päev enne isa vanemahüvitise perioodi algust. Hüvitis makstakse välja kahe maksena mõlema kuu eest eraldi:
1) 15.06.2026–30.06.2026 perioodi eest väljamakse 08.07.2026.
2) 01.07.2026–14.07.2026 perioodi eest väljamakse 07.08.2026.
Kas isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?
Jah, isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt võib kasutada tulumaksuvabastust.
Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada isa vanemahüvitist planeerides või soovi korral hiljem iseteeninduses.
Mida tähendab, et isa peab kõik isa vanemahüvitise päevad enne jagatava vanemahüvitise kasutamist ära kasutama? Kas saan võtta jagatavat vanemahüvitist ajal, kui mul on isa vanemahüvitis veel kasutamata?
Jagatavat vanemahüvitist saab isa kasutada ainult siis, kui ta on isa vanemahüvitise päevad ära kasutanud või nende kasutamisest loobunud.
Hüvitisi ei saa võtta vaheldumisi: ei ole võimalik võtta ühel perioodil isa vanemahüvitist, siis jagatavat vanemahüvitist ning siis jälle isa vanemahüvitist.
Mida teha, kui ma ei saa isa vanemahüvitist kasutada, aga soovin võtta jagatavat vanemahüvitist?
Isa, kes ei saa mingil põhjusel isa vanemahüvitist kasutada, kuid soovib kasutada jagatavat vanemahüvitist, saab isa vanemahüvitisest loobuda.
Loobuda saab osaliselt veel kasutamata päevadest või korraga kõigist 30 päevast. Loobumine on lõplik ja ühekordne: kui isa on juba isa vanemahüvitise kasutamisest loobunud, siis neid päevi ta hiljem enam kasutada ei saa.
Kellel on õigus isapuhkusele?
Töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele.
NB! Töötava isa all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat isa, kellel tekib õigus isapuhkusele, kuna tal on selleks alus ravikindlustuse seaduse alusel.
Kas isapuhkuse ajal võib töötada?
Ei, isapuhkuse ajal ei ole lubatud töötada. Töösuhtes olev isa peab isa vanemahüvitise ja isapuhkuse kasutamiseks kõigi oma tööandjate juurest isapuhkusele jääma.
Kuidas tööandjat isapuhkusest teavitada?
Töötaval isal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tööandjalt saab tulevane isa suunised, kuidas isapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.
Töötav isa, kes jääb seoses hüvitise saamisega isapuhkusele, märgib meie iseteeninduses isa vanemahüvitise planeerimisel ka oma tööandja(te) e-posti aadressi. See on oluline, et saaksime teavitada tööandjat isa soovist hakata valitud kuupäevast isapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie kalendripäeva jooksul keelduda.
Kas isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse ehk kas isapuhkusel viibitud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?
Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.
Seega ei lühene põhipuhkus isapuhkusel viibitud aja tõttu. Tööandja saab selle kohta info meilt, kui isa planeerib meie iseteeninduses isa vanemahüvitist ja isapuhkust. Tööandja saab Maksu- ja Tolliametilt teavituse ka siis, kui oleme isapuhkuse töötamise registrisse kandnud.
Näide: töötaja põhipuhkus on 28 päeva kalendriaastas. Isapuhkust soovib töötaja kasutada 30 kalendripäeva. Isapuhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 2 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*30).
Mis saab isa vanemahüvitisega, kui sünnib mitu last järjest?
Vanemahüvitise kasutamine on lapsepõhine. Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitise õigus kasutamata, siis järgmise lapse sünniga tal ei kao õigust esimese lapsega isa vanemahüvitist saada. Õigus isa vanemahüvitist kasutada on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
NB! Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest korraga. Mitmike sünni puhul makstakse isale isa vanemahüvitist ühekordselt.
Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitis kasutamata, aga teise lapsega kasutatud, siis tal on teise lapsega õigus jagatavale vanemahüvitisele.
Isa peab arvestama sellega, et enne lapse kolmeaastaseks saamist peab isa vanemahüvitis saama kasutatud, sest muidu see aegub. See tingimus on samuti lapsepõhine: kummagi lapse eest antavat 30 ettenähtud päeva vaadatakse konkreetse lapse ja tema vanuse põhjal.
Kas mul on õigus isapuhkusele ja isa vanemahüvisele, kui mu laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul?
Isal on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast olenemata sellest, kas isa on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma kasutanud. Isa vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb kasutada ära järjest. Isa vanemahüvitisele on õigus nii töötaval kui mittetöötaval isal, kuid töötav isa peab vanemahüvitise saamise ajal jääma ka isapuhkusele.
Lisaks on ühel vanematest ka sünnitoetuse õigus surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
Sotsiaalkindlustusamet saadab lapse kaotanud vanematele proaktiivselt isa vanemahüvitise pakkumuse iseteeninduse kaudu. Kui isa ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.
Viimati uuendatud 05.03.2026
