Igal isal on õigus 30-kalendripäevasele hüvitisele, mida võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Isa vanemahüvitis on isa individuaalne õigus, st hüvitist ja puhkusepäevi saab kasutada vaid isa, neid ei saa teisele vanemale üle kanda.
Isa vanemahüvitisele on õigus kõigil isadel, kelle laps on sündinud 1. juulil 2020 või hiljem.
Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus isa vanemahüvitist ja isapuhkust lähemalt tutvustame.
Isa vanemahüvitise ja isapuhkuse küsimused-vastused
Millal saab isa vanemahüvitist kasutada?
Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Isa vanemahüvitist on õigus kasutada ühe perioodina järjest või päevade kaupa planeerides.
Kuidas planeerida isa vanemahüvitise saamist?
Isa vanemahüvitist saab planeerida alates 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse planeerimise kuval. See vaade on avatud kõigile meesterahvastele. Pärast lapse sündi on isa vanemahüvitist võimalik ette planeerida kuni kaks kuud.
Kui isa soovib isa vanemahüvitist kasutada enne lapse sündi, siis saab isa vanemahüvitist planeerida tulevase lapse ema isikukoodi ja lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.
Isa vanemahüvitise pakkumuse saab isa iseteenindusse alati pärast lapse sündi, kui ta ei ole enne lapse sündi isa vanemahüvitist planeerinud või on teinud seda osaliselt. Pakkumuse saadame, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.
Kui isa saab isa vanemahüvitise pakkumuse, saab ta otsustada, millal ta seda kasutada soovib, planeerides hüvitise saamise päevad planeerimise kuval.
NB! Saadame iseteeninduses tehtud pakkumuse kohta isa e-postile teavituse. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas Sinu kehtiv e-posti aadress.
Kas isa vanemahüvitisega kaasneb riiklik ravikindlustus?
Ei, isa vanemahüvitisega ei kaasne riigipoolset ravikindlustust.
Kuidas isa vanemahüvitise suurus välja arvutatakse?
Isa vanemahüvitise arvutamisel võetakse alati aluseks lapse tegelik sünnikuupäev. Lapse sünniaasta on hüvitise arvutamisel oluline, sest isa vanemahüvitise minimaalne määr sõltub kalendriaastast, millal laps sündis – hüvitise määr arvutatakse kalendriaasta järgi.
Näiteks kui isa planeerib isa vanemahüvitise saamise enne lapse sündi 2022. aasta detsembrisse, aga laps sünnib 2023. aasta jaanuaris, siis olgugi et isa puhkas detsembris, arvutatakse isa vanemahüvitise määr lapse sünnikuupäeva järgi. Kuna see oli 2023. aasta jaanuaris, saab isa oma isa vanemahüvitist 2023. aasta määrade järgi.
Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, enneaegselt või pärast tähtaega) ning hüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. Arvestuse aluseks võetud 12 kuud moodustavad nn referentsperioodi, mille järgi arvestatakse hüvitise kuumäär. Kuumäär jagatakse 30-ga, et leida isa vanemahüvitise päevamäär. Seega võib vanemahüvitise summa erinevates kuudes mõnevõrra erineda, sõltuvalt päevade arvust kuus.
Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Kuna tulude arvestamise aluseks on just referentsperioodi 12 kuu jooksul makstud sotsiaalmaks, võib perioodi aluseks olev summa erineda tulust, mida sel ajal teeniti, seega tasub tähelepanu pöörata just antud perioodil makstud sotsiaalmaksule.
Kui isal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse isa vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2023. aastal on 654 eurot kuus, päevamäär 21,80 eurot.
Kui isal referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse isa vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2023. aastal on 725 eurot kuus, päevamäär 24,17 eurot.
Vanemahüvitise maksimaalne suurus on seaduse alusel välja arvestatud kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk, mis 2023. aastal on 4291,29 eurot kuus. Kui isa sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on 4291,29 eurot või rohkem kuus, saab ta isa vanemahüvitist maksimaalses määras. Maksimaalne päevamäär on 2023. aastal 143,04 eurot. 2024. aastal on vanemahüvitise maksimaalne suurus 4733,53 eurot kuus, päevamäär 157,78 eurot.
NB! Isa vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.
Kas ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitise suuruse arvutamist?
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.
Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks:
- võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
- jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
- Näiteks, kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (juhul, kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame – 120 x 100 / 33 = 363,63 eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik– 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot).
- Näiteks, kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
Millal isa vanemahüvitis määratakse ja välja makstakse?
Isa vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja alati alles pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris.
Maksame isa vanemahüvitist sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse isa vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.
Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.
Näiteks on isal isa vanemahüvitise õigus 30 järjestikust kalendripäeva alates 10.06.2023 kuni 09.07.2023. Isa vanemahüvitist makstakse isale kahe väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:
- 10.06.2023-30.06.2023 perioodi eest väljamakse 07.07.2023
- 01.07.2023-09.07.2023 perioodi eest väljamakse 08.08.2023
Kas isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?
Jah, isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt võib kasutada tulumaksuvabastust.
Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada isa vanemahüvitist planeerides või soovi korral hiljem iseteeninduses.
Mida tähendab, et isa peab kõik isa vanemahüvitise päevad enne jagatava vanemahüvitise kasutamist ära kasutama? Kas saan võtta jagatavat vanemahüvitist siis, kui mul on isa vanemahüvitis veel kasutamata?
Jagatavat vanemahüvitist saab isa kasutada vaid siis, kui tal on isa vanemahüvitise päevad ära kasutatud või ta on nende kasutamisest loobunud.
Hüvitisi ei saa võtta vaheldumisi: ei ole võimalik võtta ühel perioodil isa vanemahüvitist, siis jagatavat vanemahüvitist ning siis jälle isa vanemahüvitist.
Mida teha, kui ma ei saa isa vanemahüvitist kasutada, aga soovin võtta jagatavat vanemahüvitist?
Isa, kes ei saa mingil põhjusel isa vanemahüvitist kasutada, kuid soovib kasutada jagatavat vanemahüvitist, saab isa vanemahüvitisest loobuda.
Loobuda saab osaliselt veel kasutamata päevadest või korraga kõigist 30 päevast. Loobumine on lõplik ja ühekordne – kui isa on juba isa vanemahüvitise kasutamisest loobunud, siis neid päevi ta hiljem enam kasutada ei saa.
Kellel on õigus isapuhkusele?
Töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele.
NB! Töötava isa all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat isa, kellel tekib õigus isapuhkusele, kuna tal on selleks alus ravikindlustuse seaduse alusel.
Kas isapuhkuse ajal võib töötada?
Ei, isapuhkuse ajal ei ole lubatud töötada. Töösuhtes olev isa peab isa vanemahüvitise ja isapuhkuse kasutamiseks kõigi oma tööandjate juurest isapuhkusele jääma.
Kuidas tööandjat isapuhkusest teavitada?
Töötaval isal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tööandjalt saab tulevane isa suunised, kuidas isapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.
Töötav isa, kes jääb seoses hüvitise saamisega isapuhkusele, märgib meie iseteeninduses isa vanemahüvitise planeerimisel ka enda tööandja(te) e-posti aadressi(d). See on oluline, et saaksime samuti teavitada tööandjat isa soovist hakata valitud kuupäevast isapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.
Kas isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse ehk kas isapuhkusel viibitud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?
Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.
Seega põhipuhkus ei lühene isapuhkusel viibitud aja tõttu. Isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva isa isapuhkust kasutab. Sellekohase info saab tööandja meilt, kui isa planeerib meie iseteeninduses isa vanemahüvitist ja isapuhkust ja ka siis, kui teeme isapuhkuse kande töötamise registrisse.
Näide: töötaja põhipuhkuse kestvus on 28 päeva kalendriaastas. Isapuhkust soovib töötaja kasutada 30 kalendripäeva. Isapuhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 2 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*30).
Mis saab isa vanemahüvitisega, kui mitu last sünnib järjest?
Vanemahüvitise kasutamine on lapsepõhine. Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitise õigus kasutamata, siis järgmise lapse sünniga tal ei kao õigust esimese lapsega isa vanemahüvitist saada. Õigus isa vanemahüvitist kasutada on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
NB! Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest korraga. Mitmike sünni puhul makstakse isale isa vanemahüvitist ühekordselt.
Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitis kasutamata, aga teise lapsega kasutatud, siis tal on teise lapsega õigus jagatavale vanemahüvitisele.
Isa peab arvestama sellega, et enne lapse kolmeaastaseks saamist peab isa vanemahüvitis saama kasutatud, sest muidu see aegub. See tingimus on samuti lapsepõhine – kummagi lapse eest antavat 30 ettenähtud päeva vaadatakse konkreetse lapse ja tema vanuse põhjal.
Kas mul on õigus isapuhkusele ja isa vanemahüvisele, kui mu laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul?
Isal on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast olenemata sellest, kas isa on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma kasutanud. Isa vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb kasutada ära järjest. Isa vanemahüvitisele on õigus nii töötavatel kui mittetöötavatel isadel, kuid töötav isa peab vanemahüvitise saamise ajal jääma ka isapuhkusele.
Lisaks on ühel vanematest ka sünnitoetuse õigus surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, summas 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
Sotsiaalkindlustusamet saadab lapse kaotanud vanematele proaktiivselt isa vanemahüvitise pakkumuse iseteeninduse kaudu. Kui isa ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.
Viimati uuendatud 08.11.2023