Projektid
Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Sotsiaalse kaasatuse toetamine
Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine
Raske peitkuritegevuse ennetamine
Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused
Ohvriabi teenuste kvaliteedi tõstmine
Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades
Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu
Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate majutuskohtade valmiduse loomineRVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeksTõlketeenuse pakkumise arendamineTugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise klienditeekonna redisaini I etapp Noortegarantii tugisüsteemi arendustöö
Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Sotsiaalministeerium viib perioodil 01.01.2023–31.12.2029 ellu Euroopa Sotsiaalfondi toetusel projekti „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“.
Projekti number: SFOS 2021-2027.4.09.23-0002
Elluviija: Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
Projekti eesmärk: parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist.
Sotsiaalkindlustusamet osaleb projekti toetatavad tegevuse 1.2 Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine alategevuses 1.2.2 Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamine.
Alategevuse 2.1.1 tegevused on nõustamistegevused ja arendustegevused.
- Nõustamistegevused on KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine
- Arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku volitatud töötleja poolt sisendi andmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendusteks) on:
- hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks – kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sealhulgas toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks;
- nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja hindamisvahendite kasutamisest;
- poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine;
- hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine;
- sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine.
Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile: inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik.
Oodatavad tulemused
- Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad ning see tagab ühtlasema hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad, kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas kriisiolukordades.
- Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV-i sotsiaalvaldkonna töötajate (koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV-i ametnikud) teadmiste ja oskuste täiendamiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid, infopäevi, erialaseminare ja koolitusi.
- Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse riskimudel, mis toetab KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste haldusjärelevalve tegemist.
- Loe rohkem: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine
Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib perioodil 01.01.2024–31.12.2029 ellu Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“.
Projekti number: 2021-2027.4.02.24-0048.
Elluviija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Partnerid: Sotsiaalkindlustusamet
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029
Projekti eesmärk: panustada 15–29-aastaste noorte, kes ei õpi ega tööta (edaspidi NEET-olukord) ja NEET- olukorra riskis (edaspidi NEET-risk) olevate noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende arengutakistustest ülesaamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks Inimesteks.
Projekti mõõdikud
- Kõik kohalikud omavalitsused on osalenud NGTS-i seires
- Tagatud on ühtne andmete kogumise ja töö kirjeldamise süsteem
- NGTS-i teenuses tuge saanud uute noorte arv aastas on vähemalt 1000
- Vähemalt 25% toetatud noortest jõuavad kuus kuud peale teenusest väljumist tööturule
- Ellu on viidud pikaajaline koolitus noorte heaolu spetsialistidele ja loodud e-koolitusmoodulid
- Valminud on STAR-i äriplaan NGTS-i mooduli arendamiseks ja NGTS-i moodul on arendatud
- Loodud on kommunikatsiooniplaan ja see on ellu viidud
- Tagatud on noorte heaolu spetsialistide nõustamine juhtumite lahendamisel ja juhendid (NGTS, STAR) on kaasajastatud
Sotsiaalkindlustusameti tegevused projektis
- Noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) elluviimise koordineerimine
- pädevusraamistiku alusel NEET-olukorras ja -riskis noort toetava spetsialisti koolituskava väljatöötamine
- kohaliku omavalitsuse üksuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras ja -riskis noortega tegelevatele spetsialistidele koolituste ja teiste kaasavate õpitegevuste korraldamine
- koostöömudeli elluviimist toetava kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise süsteemi kontseptsiooni loomine kohaliku omavalitsuse üksusele
- elluviija ja partneri tehtud tegevuste mõju ja tulemuslikkuse analüüsimine ja hindamine
- koostöömudeli infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide tehniline loomine ja arendamine
- kohaliku omavalitsuse üksuse riigipoolne toetamine koostöömudeli rakendamisel
- teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine
Loe rohkem: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts
https://www.mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toohoive/noorte-tootamine
Sotsiaalse kaasatuse toetamine
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste elluviija on sotsiaalministeerium ja ühe partnerina on kaasatud sotsiaalkindlustusamet. Eesmärk on tagada, et sotsiaalvaldkonna töötajatel oleksid tänapäevaste vajadustega kooskõlas oskused, mis aitavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid.
Loe lähemalt sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine
Justiits- ja digiministeerium viib perioodil 01.02.2023–31.12.2029 ellu Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“.
Projekti number: 2021-2027.4.07.23-0009
Elluviija: Justiits- ja digiministeerium
Partnerid: prokuratuur, sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet, riigikohus, kriminaalhooldus
Rakendusüksus: riigi tugiteenuste keskus
Projekti rahastus: 9 512 470 eurot, millest 70% on ESF+ toetus ja 30% on riiklik kaasfinantseering
Sotsiaalkindlustusameti rahastus projektist 599 328 eurot
Abikõlblikkuse periood: 01.02.2023–31.12.2029
Projekti üldine eesmärk on soodustada ja edendada 14–29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Toetavate tegevuste toel suureneb õigusrikkumistaustaga noorte osalemine tööturul ja väheneb nende korduvkuritegevus.
Projekti käigus arendab sotsiaalkindlustusamet aastatel 2025–2028 taastava õiguse teenuseosutamise mudelit eesmärgiga laiendada taastava õiguse teenuse pakkumist TAT sihtrühma noortele.
Sotsiaalkindlustusameti tegevused projektis:
- töötada välja taastava õiguse teenuse osutamise kulutõhus korraldusmudel ja katsetada kogukonnapõhist lähenemist;
- analüüsida taastava õiguse täiendavate metoodikate kasutuselevõtmist;
- suurendada vabatahtlike arvu vastavalt piirkondlikele vajadustele, pakkuda väljaõpet, tuge ja arenguvõimalusi nende motivatsiooni ja pädevuse hoidmiseks;
- arendada ohvriabitöötajate ja vabatahtlike taastava õiguse oskusi töötamaks erinevat liiki juhtumitega ning toetada ohvrite kahjudest taastumist;
- viia ellu teavitustegevusi taastava õiguse teenuse teadlikkuse tõstmiseks nii teenusele suunavate asutuste seas kui ühiskonnas laiemalt;
- hinnata teenuse kvaliteeti.
Loe rohkem: justdigi.ee/noorte-oigusrikkujate-retsidiivsuse-vahendamine
Raske peitkuritegevuse ennetamine
Inimkaubanduse ennetamise projekti raames keskendutakse Eesti gümnaasiumiealistest noorte ja koolitajate koolitamisele õpilaste koolitamiseks inimkaubanduse teemadel.
Projekti korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus on siseministeerium. Projekti elluviija on justiitsministeerium. Projekti partnerid on sotsiaalkindlustusamet ning politsei- ja piirivalveamet. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.10.2022– 31.08.2029. Projekti eelarve on 510 000 eurot, millest 75% on ISF toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering. Toetuse andmise tingimused on kättesaadavad siseministeeriumi kodulehel. Lisainfot projekti kohta annab projektijuht Külvi Noor aadressil [email protected].
Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused
Rahastus: Euroopa Regionaalarengu fond ja riiklik kaasfinantseering
Projekti nr: 1T30-RF21-04112PIKA
Abikõlblikkuse periood: 01.08.2022-31.12.2027
Eelarve: ERFi toetus 9 750 000, riiklik kaasfinantseering 4 178 571, kokku 13 928 571
Elluviija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Partner: Sotsiaalkindlustusamet (SKA)
Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Tegevuste üldine eesmärk on toetada pikaajalise hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu. Eesmärk saavutatakse alljärgnevate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.
Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused
Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on kõigi abivajajate ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) nad elavad ja millist abivajaduse hindamise metoodikat seal kasutatakse.
Tegevuse sisu
Esmase abivajaduse hindamiseks arendatakse välja ühtne valideeritud, digiteeritud ja standardiseeritud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend. Digitaalne hindamisvahend aitab erinevatest riiklikest infosüsteemidest hindamisvahendisse kokku koguda eelnevalt inimese kohta sotsiaal-, tervise-, töö- või haridusvaldkonnas kogutud andmed. Esmase abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-st 15. Vastavalt SHS § 15 lõikele 1 selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine
Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on luua turvaline infovahetus teenuseosutajatega KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste puhul.
Tegevuse sisu
Turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused. Teenuseostuajate jaoks on oluline saada ülevaade teenusele suunatud klientidest ja seotud menetlustest. Samuti teenuse osutamisega seotud infovahetus ja aruanded. STARi kaudu tekib võimalus hallata teenuse broneeringuid ja teha arveldustega seotud tegevusi. Arendus võimaldab KOVi, SKA ja teenuseosutaja vahelist andmevahetust, mis vähendab vajadust korraldada teenuseosutamisega seotud infovahetust muude kanalite (e-post, paberdokumendid, telefon jm) kaudu. Kasutajasõbralik ja igapäevatööd toetav kasutajaliides loob eeldused selleks, et teenuseosutajad kasutavad STARi sotsiaalteenuste osutamisega seotud infovahetuseks KOVide ja SKAga, sh aruandluse esitamiseks, võimaldades seeläbi riiklikul tasandil teha kvaliteetset andmeanalüüsi KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste puhul. Teenustega seotud info keskne haldamine võimaldab ka statistiliste andmete terviklikumat korjet, vähendades seeläbi nii KOVide kui teenuseosutajate koormust aruandluse (statistilised S- ja H-veebi aruanded ja tegevusaruanded) esitamisel.
Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest
Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on teostada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) muud arendused, mis toetavad mugavat kasutajakogemust ning mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest.
Tegevuse sisu
Kasutaja tervikliku ja mugava töökeskkonna loomiseks arendatakse STARi üldkomponente ja luuakse uusi funktsionaalsusi, mis tagavad kasutaja tervikliku teekonna ja toetavad eelnevates punktides nimetatud tegevuste rakendamist. STARi arendatakse toetuste taotlemise ja määramise, haldamise funktsionaalsus, mis toetab tervikliku haldusmenetluse läbiviimist.
Laste ja perede toetamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (lühend - ÜSS2021_2027) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“
Projekti number: 2021-2027.4.07.23-0002
Elluviija: Sotsiaalministeerium (perede heaolu ja turvaliste suhete osakond)
Partnerid: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond)
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahastus: ESF+i toetus 22 294 276 (70%), riiklik kaasfinantseering 9 554 690 (30%)
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027
Üldine eesmärk: TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetele võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada.
Tegevused ja eesmärgid
- Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine, mille eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, sealjuures pöörata erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes.
- Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine, mille eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab.
- Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine, mille eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine.
- Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine, mille eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge.
- Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine, mille eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ning vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel.
Sünnijärgse toe eri aspekte puudutava ülevaateuuringu läbiviimine ning sünnitusjärgsete koduvisiitide programmiteooria koostamine
Lapse sünd toob pere ellu suure muutuse: ema taastub sünnitusest, vastsündinu vajab igapäevast hoolt ning pere kohaneb uute rollide ja vastutusega. Kui raseduse ja sünnituse ajal on peredel regulaarne kontakt tervishoiutöötajatega, siis sünnitusjärgsel perioodil ei ole toe kättesaadavus ja sagedus kõikjal ühtlane. Ometi vajab pere jätkuvalt tuge nii ema taastumisel, lapse arengu jälgimisel kui ka igapäevaeluga kohanemisel. Sünnitusjärgne koduvisiit on võimalus pakkuda peredele järjepidevat ja paindlikku tuge nende koduses keskkonnas.
Sotsiaalkindlustusameti tellimusel viiakse läbi ülevaateuuring sünnitusjärgse toe eri aspektidest, mis toob esile perede ja tervishoiutöötajate kogemused, ootused ja hoiakud. Uuring on oluliseks sisendiks raamistiku (programmiteooria) loomisel, mis kirjeldab, kuidas ja miks koduvisiidid peresid toetavad ning milliste sammude kaudu saavutatakse oodatud tulemused. Raamistik koostatakse koostöös seotud osapooltega ning see annab ühtse aluse teenuse planeerimiseks, korraldamiseks ja kvaliteedi hindamiseks.
Uuring ja programmiteooria loovad tugeva aluse sünnitusjärgse toe süsteemsemaks arendamiseks ja perede paremaks toetamiseks kogu Eestis.
Töö teostaja: Mõttekoda Praxis
Periood: september 2025-juuni 2026.
Lisainfo: Annika Roosa-Saarma, [email protected], tel: 53662936.
Triple P Beebi programmi piloteerimine Eestis
2026. aastal alustab Sotsiaalkindlustusamet koostöös Väike Päike Koolituskeskusega rahvusvahelise vanemlusprogrammi Triple P Beebi piloteerimist Eestis. Programm toetab lapseootel ja kuni aastase lapse vanemaid, aidates mõista beebi vajadusi, tugevdada vanemlikku kindlustunnet ja hoida peresuhetes tasakaalu.
Pilootprojekti käigus koolitatakse välja 20 spetsialisti – ämmaemandad, Perepesade töötajad, vaimse tervise õed, pereõed, peretöötajad ja raseduskriisi nõustajad. Väljaõppe läbinud koolitajad viivad 2026. aasta kevadel läbi lapsevanemate Triple P Beebi koolitused, kus osaleb kokku 80–100 vanemat. Lisaks on pilootprojekti kaasatud veel täiendavad 150 lapsevanemat, kes läbivad iseseisvalt Triple P Beebi veebiprogrammi.
Pilootprojekti mõjusust ja rakendatavust aitab hinnata Emor AS, kes viib läbi teostatavusuuringu. Tagasisidet kogutakse nii vanematelt kui ka koolitajatelt, et selgitada, kuidas programm Eesti perede vajadustega kõige paremini sobitub.
Spetsialistide väljaõpe
Spetsialistide väljaõpe 20 spetsialistidele algab 2026. aasta jaanuaris. Kolmepäevane koolitus toimub 20.–22. jaanuaril 2026 Tallinnas rahvusvaheliste Triple P koolitajate juhendamisel ning lõpeb veebipõhise akrediteerimisega 17.–19. veebruaril 2026.
Olulised kuupäevad:
- 21. november 2025 – oodatakse osalejate andmeid (nimi, amet, töökoht, asukoht) ja CV.
- 30. november 2025 – kinnitatakse koolitusel osalejate nimekiri.
- 20.–22. jaanuar 2026 – spetsialistide koolitus Tallinnas.
- 17.–19. veebruar 2026 – koolitajate akrediteerimine veebis.
- Märts-mai - lapsevanemate koolitusgruppide läbiviimine. Lapsevanemate koolitus kestab kaheksa nädalat ning koosneb neljast grupikohtumisest ja neljast individuaalsest nõustamisest (veebi, telefoni või kodukülastuse vormis). Pilootprojekti gruppides osaleb umbes 10 lapsevanemat ning koolitust viivad läbi kaks koolitajat koos.
Kui soovijaid on rohkem kui 20, teeb Sotsiaalkindlustusameti ja Väike Päike Koolituskeskuse ühine komisjon valiku, et osalejate hulgas oleks vähemalt neli maakonda ja kolm asutuse tüüpi (nt Perepesad, haiglad, tervise- või koolituskeskused). Eelistatakse spetsialiste, kellel on varasem kogemus perede toetamisel või nõustamisel. Väljaõppesse kandideerijalt eeldatakse valmisolekut viia koos kaaskoolitajaga läbi lapsevanemate koolitusgrupp ajavahemikus märtsist maini 2026.
Väljaõppesse kandideerimine: palume asutustel saata hiljemalt 21. novembriks kahe koolitusel osaleda sooviva spetsialisti andmed ja CV aadressile [email protected]
Lapsevanemate koolitused
Triple P Beebi programmi kestus on kaheksa nädalat ning see koosneb neljast grupikohtumisest ja neljast individuaalsest nõustamisest (veebi, telefoni või kodukülastuse teel). Ühes grupis osaleb 10–12 lapsevanemat ning koolitust viivad läbi kaks koolitajat koos, et pakkuda igale osalejale rohkem tuge ja tähelepanu. Koolitused toimuvad 2026. a märtsist maini nende asutuste juures, kust tulevad väljaõppesse spetsialistid.
Lisaks kontaktkoolitusele on võimalik osaleda ka Triple P Beebi veebiprogrammis, mis võimaldab õppida paindlikult kodus ja endale sobival ajal.
Programmis osalemine on lapsevanematele tasuta.
Kui soovid lapsevanema osaleda koolitusel või veebiprogrammis, kirjuta aadressile [email protected].
Kontaktid:
Mari Kummer
Väike Päike Koolituskeskus
Tel: 5623 9539
[email protected]
Aire Nurm
Sotsiaalkindlustusamet
Tel: 52 12 881
[email protected]
Ohvriabi teenuste kvaliteedi tõstmine
Rahastus: Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fond
Projekti nr: 2014-2021.1.01.24-0044
Abikõlblikkuse periood: 22.04.2024 - 30.04.2025
Eelarve: (100%) EUR 332 657
Partner: City of Reykjavik Human Rights and Democracy Office
Projekti eesmärgiks on ohvriabi teenuste kliendile osutatava abi kvaliteedi tõstmine läbi teenuste arendamise ja spetsialistide oskuste tõstmise. Peamised eesmärgid:
- Ohvriabi nõustajate paremad oskused ohvritele traumateadlikuma, efektiivsema ja professionaalsema abi osutamiseks, et toetada ohvrite taastumist ja toimetulekut;
- Võrgustikutöö oskuste arendamine ja parem koostöö MARC tuumikutes, et pakkuda traumateadlikumat abi lähisuhtevägivalla ohvritele;
- Tagasiside küsimise võimekuse loomine ja selle sidumine teenuse arenduse protsessi;
- Teabele ligipääsu parandamine läbi veebilehe kasutajakogemuse uurimise ja teadlikkuse tõstmine abivõimalustest läbi meediakampaania.
Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades
Projekti number: AMIF.1.01.23-0006
Abikõlblikkuse periood: 01.07.2023 - 30.06.2029
Projekti eesmärk on tagada Sotsiaalkindlustusameti määratud majutuskohtades viibivatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele täiendavad iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ning tugi esmasel saabumisel Eestisse.
Partner: AS HOOLEKANDETEENUSED
Projekti eelarve (100%) 700 000 eur
AMIFi toetus (75%) 525 000 eur
Riiklik kaasfinantseering (25%) 175 000 eur
Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu
Projekti number: AMIF.1.01.23-0007
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2024 - 31.12.2027
Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse teemadega sotsiaalvaldkonnas tegutsevate ametnike professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamine läbi pideva enesetäienduse, sh keskendudes haavatavate sihtgruppide vastuvõtule.
AMIFi toetus(75%) 157 500 eur
Riiklik kaasfinantseering (25%) 52 500 eur
Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate majutuskohtade valmiduse loomine
Projekti number: AMIF.1.01.23-0008
Abikõlblikkuse periood: 01.07.2023 - 31.12.2027
Projekti eesmärk on Sotsiaalkindlustusameti rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskohtade elamistingimuste parendamine ja inventari uuendamine.
Projekti eelarve (100%) 150 000 eur
AMIFi toetus (75%) 112 500 eur
Riiklik kaasfinantseering (25%) 37 500 eur
RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks
Projekti number: AMIF.1.01.23-0009
Abikõlblikkuse periood: 01.07.2023 - 30.06.2029
Projekti eesmärk on täiendada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) IT lahendusi, mis võimaldavad korraldada rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenust üle-eestiliselt, sh suure rändesurve olukorras.
Projekti eelarve (100%) 600 000,00
AMIFi toetus (75%) 450 000 eur
Riiklik kaasfinantseering (25%) 150 000 eur
Partner: TERVISE JA HEAOLU INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
Tõlketeenuse pakkumise arendamine
Projekti number: AMIF.1.01.23-0010
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2024 - 30.06.2029
Projekti eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning nendega kokkupuutuvatele sotsiaalvaldkonna võrgustiku liikmetele operatiivne kaugtõlke kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi
Projekti eelarve (100%) 700 000 eur
AMIFi toetus (75%) 525 000 eur
Riiklik kaasfinantseering (25%)175 000 eur
Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele
Projekti number: AMIF.1.02.23-0002
Abikõlblikkuse periood: 01.06.2023 - 30.06.2029
Projektiga tagatakse rahvusvahelise kaitse saajatele, sh ajutise kaitse saajatele tugiisikuteenus, mis tagab parema iseseisva toimetuleku ja kohanemise kohalikus omavalitsuses.
Projekti eelarve (100%) 1 100 000 eur
AMIFi toetus (75%) 825 000 eur
Riiklik kaasfinantseering (25%) 275 000 eur
Partner: Tallinna linnavalitsus, Tartu linnavalitsus, Rakvere linnavalitsus, Jõhvi vallavalitsus
Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise klienditeekonna redisaini I etapp
Eestis on ligikaudu 8800 lapse- ja 74 000 vanaduspensioniealist puudega inimest, kelle jaoks ainuke võimalus puude raskusastme tuvastamiseks ja abi saamiseks on täita taotlus paberil või failivormis ja edastada see e-posti, posti või klienditeeninduse kaudu. Abistav e-teenus võimaldaks niigi raskesse seisu jäänud inimestel kiiremini ja lihtsamalt abi saada.
Projekti tulemused
- Valmib uus e-teenus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas puude raskusaste tuvastamiseks ja sotsiaaltoetuste taotlemiseks ning kaob ära vajadus taotluste faili- või pabervormil esitamiseks.
- Ametniku vaates vastab infosüsteemi sisestusvaade nõutavale taotlusvormi sisule ja ei sisalda enam üleliigseid menetluses mittevajalikke andmevälju.
- Kliendil tekib ülevaade menetlusprotsessi edenemisest.
- Lisandub võimalus ekspertarsti arvamuse koostamisel funktsiooni kõrvalekallete tuvastamises hinnata piiranguid lapse- ja vanaduspensioniealistel võtmetegevuste kaupa. Struktureeritud hindamine tagab otsuse põhjalikuma motiveerituse ja hindamiste võrreldavuse.
Puuetega lapse- ja vanaduspensioniealise klienditeekonna redisaini esimese etapi arenduse maksumus on 498 284,79 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2023. aasta IV kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 25.04.2022 kuni 31.12.2023.
Noortegarantii tugisüsteemi arendustöö
Noortegarantii tugisüsteemi arendamiseks ja seoste loomiseks sarnaste süsteemidega, viiakse sotsiaalkindlustusameti poolt ellu ja osaletakse mitmetes riiklikes lisategevustes.
Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi struktuuritoetuste toel viiakse ellu projekt „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“, mille tulemusel on arendatud välja IT-lahendus ja valdkonnaülene noortekeskne juhtumikorralduse mudel. Esimeses etapis (01.04.2018–31.10.2020) olid partneriks Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn ja Võru linn. Teises etapis (01.03.2021–31.10.2023) on partneriteks Kohtla-Järve linn, Narva linn, Pärnu linn ja Valga vald.
Teine suurem tegevus on seotud riikliku koosloome protsessiga, mille raames valmis 2021. aastal haridus- ja noorteameti, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti juhtimisel „Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele“. Mudel toob esile lahendusviisi, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil osapoolte koostöös noori võimalikult sujuva protsessina toetada. Mudeli tutvustamiseks ja kasutamiseks viiakse ellu erinevaid toetavaid tegevusi, sh on loodud koostöömudelist kohandatud dokument omavalitsuste tarbeks.
Koosloome protsessi ja mudeli loomist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi struktuuritoetuste vahenditest ning haridus- ja noorteameti eelarve kaudu haridus- ja teadusministri 29.06.2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ raames.
Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks
Projekt nr 2014–2020.16.01.21-0004 „Ohvriabiteenused“
Projekti kestus: 01.04.2021–31.12.2023
Projekti vältel keskendutakse seitsmele tegevusele, toetamaks COVID-19 mõjude leevendamist ning ohvriabi teenuste parandamist.
Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis
Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine
Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele
Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine
Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine
Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö võimekuse suurendamine
Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis teenuse kvaliteedi tõstmine
Traumat arvestava praktika e-kursuse loomine ja supervisioonid abistajatele (Ukraina sõjapõgenikega töötavatele organisatsioonidele)
Eesmärk
Luua abi osutavatele organisatsioonidele võimalus arendada traumat arvestavat praktikat, kasutades iseseisvaks kasutuseks mõeldud temaatilist e-kursust ja supervisioone.
Taust
Lähiaastatel toimunud sündmused (kroonviiruse pandeemia, Ukraina sõjapõgenike laine) on abistavatele organisatsioonidele toonud rohkelt väljakutseid. See on olnud periood, mis suurendas järsult abivajajate hulka, nõudis eri asutuste uusi koostöövorme ning põhjustas läbipõlemiste laine abi pakkuvate organisatsioonide töötajate hulgas.
Projekti alategevused
1. Trauma arvestava praktika e-kursuse loomine ja levitamine
Iseseisvaks läbimiseks mõeldud e-kursus annab ülevaate psühholoogilise trauma olemusest, mõjust, märkidest ja sümptomitest, traumat arvestava lähenemise põhimõtetest, taasohvristamise vältimisest ja võimalikest edasistest sammudest individuaalsel ja organisatsiooni tasandil traumat arvestava praktika rakendamisest. Kursuse sihtgrupiks on kõik esmast abi pakkuvate organisatsioonide töötajad ning soovitusliku jätkutegevusena toimuvad e-kursuse järgselt tiimides või organisatsiooniüleselt traumat arvestava praktika arendamise seminarid, mille käigus töötajatega ühiselt tekkinud ideedest ja tagasisidest konkreetne tegevuskava vormitakse.
2. Vaimse tervise abi meetmed psühhosotsiaalse toe pakkujatele
Traumakogemusega inimeste (konkreetses projektis eelkõige sõjapõgenike) lugude kuulmine ja võimalikele reaktsioonidele toetav reageerimine muudab abistajad endid psühholoogiliselt haavatavaks. Kaastundeväsimuse, sekundaarse- ja kaastrauma ning läbipõlemise ennetamiseks pakutakse abistajatele individuaalset- ja grupipõhist supervisiooni, mis võimaldaks tööst tulenevat pinget ennetada või leevendada ja pakuks võimalik kolleegidepoolseks toeks, mis on traumat arvestava praktika üks põhimõtteid. Supervisioone saab tellida kuni 15.04.2023 ja toimuma peavad need hiljemalt 30.04.2023. Supervisiooni tellimisest loe täpsemalt juhisest.
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014–2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti „Creating a comprehensive trauma training programme for Estonia with special attention on the war in Ukraine and its refugee crisis“ vahenditest.
Eelarve: 100 000 eurot
Tegevuse kestus: 16.05.2022–30.04.2023
Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine
2021. aastast alates koordineerib Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt füüsilist ligipääsu sotsiaalteenustele. Tegevuse eesmärgiks on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna ja abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning läbi SKA lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kaitstud töötamise teenus, abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab, et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku või erasektori omandisse kuuluva asutusega.
SKA eestvedamisel viiakse läbi 2021. aasta lõpus teenuseosutajate seas läbi füüsilise ligipääsetavuse hetkeolukorra analüüs selleks loodud enesehindamise küsimustiku abil. Enesehindamisvahendist saadud andmeanalüüsi tulemusena valmis 2022. aasta juunis „Ligipääsetavuse enesehindamise tulemuste lõpparuanne“, mis saadetakse ka kõikidele enesehindamise küsimustike saajatele. Aruanne on nähtav ka kõikidele soovijatele. Projekti raames loodud enesehindamise küsimustik on kättesaadav PDF-formaadis, on hõlpsasti vabavara küsitluskeskkonda ümber tõstetav ning autoriõigusteta kasutatav kõikidele soovijatele.
Projektitegevused on lõppenud. SKA teenuste ligipääsetavuse teemade puhul palun pöörduda:
- e-kanalite ligipääsetavus: Mona Sõukand [email protected]
- välisveebi ligipääsetavus: Terje Volke [email protected]
- SKA kontorite ligipääsetavus: Seila Hõbe [email protected]
Koostööprojekt i-Restore 2.0 taastava õiguse ja lapsesõbraliku menetluse arendamiseks
2022. aasta sügisel käivitus Euroopa Komisjoni (Euroopa Liidu Õigusprogramm) rahastusel taastava õiguse ja lapsesõbraliku menetluse arendamiseks koostööprojekt i-Restore 2.0.
Projekti veab Rumeenia partner Terre des hommes Romania ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond on üheks partneriks lisaks sellistele organisatsioonidele nagu Terre des hommes Regional Hub (Ungari), Terre des hommes Greece (Kreeka), European Forum for Restorative Justice (Belgia), Restorative Justice Netherlands (Holland), HALT (Holland).
Projekti eesmärgiks on parandada kvaliteetse ja lapsesõbraliku menetluse kättesaadavust Euroopa lapsohvrite ja õigusrikkumistes kahtlustatavate laste jaoks. Eesmärgi täitmiseks viiakse järgmisel kahel aastal ellu mitmekesiseid tegevusi, näiteks koolitatakse justiitsvaldkonna spetsialiste, korraldatakse teavitustegevusi ja -kampaaniaid. Taastava õiguse alase teadlikkuse tõstmiseks viiakse läbi taastavaid ringe, jagatakse parimaid praktikaid partnerriikidega ning projekti lõppedes leiab aset suur lõpukonverents Belgias.
Projekti on läbivalt kaasatud õigussüsteemi kogemusega sihtgrupi noored, kes saavad enda kogemusele tuginedes anda tagasisidet ning töötada ise noortele välja teavitusmaterjale.
RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise arenduse I etapp
RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise arenduse I etapi põhieesmärgiks on pakkuda kõrgemat teenuskvaliteeti ja terviklikumat lähenemist kliendile. RFK-põhise hindamisinfo efektiivsema kasutusega taaskasutame enam inimese kohta juba kogutud andmeid, vähendame ülehindamiste vajadust ja lühendame menetlusaega. Lisaeesmärgina on soov vähendada ekspertarstide halduskoormust. Ekspertarsti arvamuse andmiseks luuakse uus lahendus, mis koondab seni kogutud hindamisinfo ühte keskkonda ning võimaldab tänu RFK-põhisele hindamisinfole ülevaatlikumalt hinnata inimese tegutsemisvõimet ja terviseseisundit.
Esimese etapi arenduse maksumus on 499 339,36 eurot ning planeeritav valmimise aeg on hiljemalt 2023. aasta III kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 21.01.2022 kuni 31.12.2023.
Ohvriabi teenuse analüüs ja vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd
Kui inimene on langenud kuriteo ohvriks või kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, on tal võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi töötaja poole, kes osutab abivajajatele tasuta nõustamisteenust ning jagab informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Ohvriabi töösse kaasatakse üha rohkem vabatahtlikke - spetsiaalse väljaõppega inimesi, kes abistavad abivajajaid SKAga sõlmitavate lepingute alusel ning oma töö eest tasu saamata.
Hetkel puudub SKA ohvriabi-ja ennetusteenuste osakonnal ühtne IT-lahendus teenuste osutamiseks. Kasutatakse erinevad infosüsteeme, dokumendihaldussüsteemi ning ka kontoritarkvara. Seega on murekohaks andmete killustatus mitme infosüsteemi vahel. Kahtlemata toob see endaga kaasa märkimisväärse käsitöö andmete haldamisel ning täiendava ajakulu. Tundlike andmete tõttu on murekohaks andmete turvalisus nii nende edastamisel kui ka säilitamisel.
Ohvriabi teenuse analüüsi projektiga analüüsitakse ohvriabi (sh vabatahtlikega seotud) vajadusi infotehnoloogilisele toele tervikuna kõikide teenuste, vajalike funktsionaalsuste ja võimalike liideste vaates, arvestades olemasolevaid tööprotsesse ja vajadusi, leidmaks parim võimalik arenduslahendus. Samuti on ohvriabi analüüsi projekti üks eesmärkidest luua STARi arhitektuuri monoliidist mikroteenustele ülemineku põhiprintsiibid ja tehnoloogilised valikud.
Lisaks tehakse ohvriabi projekti ühe osana vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd, millel on riigieelarveline toetus. Eesmärgiks on luua IT-lahendus vabatahtlike haldamiseks STARis. Lähtuvalt strateegilisest sihist viia STAR tänaselt monoliitselt arhitektuurilt üle kaasaegsele, tuleb ka vabatahtlike haldamise funktsionaalsus luua vastavalt STARi mikroteenustel põhineva arhitektuuri põhimõtetele.
Ohvriabi teenuse analüüs. Läbiviimise aeg: 04.10.2021 - 04.02.2022. Analüüsile järgneb arendus.
Vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd. Eeldatav läbiviimise aeg: 01.03.2022 - 30.09.2022
Elatisabi teenuse I etapi analüüs ja arendus
Seoses perehüvitise seaduse muudatusega lisandub elatisabi maksmine pankrotimenetluse korral ja elatisabi hakatakse maksma lastele, kelle vanemad osalevad pankrotimenetluses.
Uus teenus arendatakse proaktiivsena ehk õigustatud isikutele hakkab Sotsiaalkindlustusamet tegema ise pakkumusi, mis tagab kasutajatele kiire ja lihtsa viisi toetust saada. Samuti muutub arendusega täitemenetlusaegse elatisabi teenuse maksmise protsess paindlikumaks ja väheneb seotud osapoolte halduskoormus.
Analüüsi tulemusena kirjeldati lahendused uue pankrotiaegse elatisabi teenuse proaktiivseks pakkumiseks ja olemasolevate elatisabi teenuste õigustatud isikule kättesaadavuse ja väljamaksete protsessi parendamiseks. Analüüsi tulemusena valmis elatisabi maksmise teenuse analüüsidokument koos tööde detailse kirjelduse ja mahuhinnanguga.
I etapi arendusprojekt tulemiks on pankrotimenetlusaegse elatisabi teenuse tehniline lahendus, mille abil saab riik maksta elatisabi õigustatud sihtrühmale ja täitemenetlusaegse elatisabi teenuse maksmise protsessi paindlikum ja seotud osapoolte koormust vähendav teenus.
Analüüsi kogumaksumuseks on 84 054,60 eurot, millest 85% rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest projekti „Elatisabi teenuse analüüs“ raames.
Arenduse kogumaksumus on 482 577,00 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2022. aasta III kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 17.09.2021 kuni 31.08.2022.
RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise I etapi arendamise analüüs
Puude raskusastme tuvastamisel (edaspidi PRT) RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise I etapi arendamise analüüsi eesmärgiks on analüüsi käigus leida inimese tegutsemisvõime ja terviseseisundi RFK-põhise hindamise optimaalseim lahendus, mis vähendaks hindamiseks kuluvat aega, suurendaks olemasolevate hindamisandmete taaskasutust ja võimaldaks esitada põhjalikuma lihtsas keeles ekspertarvamuse. Projekti käigus kirjeldatakse elluviimiseks vajalikud arendustööd koos mahu hinnanguga ja luuakse puude raskusastme RFK-põhise hindamise lahenduse prototüübid.
Analüüsi käigus otsime muu hulgas vastuseid küsimustele millist infot peab kuvama puude raskusastme tuvastamise peaspetsialistide vaadetes menetluse erinevates etappides vastuvõetavate otsuste tegemiseks (sh ekspertiisi saatmine, andmete täiendamine), millist infot peab kuvama PRT arstliku ekspertiisi vaates RFK-põhise hindamise läbiviimiseks ja kuidas lisada PRT otsusele hindamise põhjendus detailsemalt ja lihtsamas keeles.
RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise I etapi arendustööde analüüsi väljunditeks on analüüsidokument, arendustööde mahuhinnangud tundides ning rakenduse erinevate vaadete prototüübid.
Analüüsi maksumus on 91 433,70 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2021. aasta IV kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 19.08.2021 kuni 19.02.2022.
Taastava õiguse vahenduse mudeli ja koolitussüsteemi arendamine
Projekti elluviimise periood: 1.07.2021-31.03.2023
Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
Projekti partnerid: Sekretariatet for konfliktradene (Norra), Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikool
Eelarve: 146 967 eurot
Eesmärk: on luua Eestis terviklik ja süsteemne vahenduse väljaõpe, kvaliteetne ja laialdaselt kasutatav vahenduse teenus.
Tegevused:
- Vahenduse tänase praktika ja sobivate mudelite analüüsimine
- Eestile sobiva vahenduse mudeli väljatöötamine ja mudeli piloteerimine
Koostöös Eesti ja välisekspertidega luuakse teenusedisaini tulemusena mudel, mis vastab Eesti keskkonnale ja vajadustele (sh. eriilmelised juhtumid).
- Taastava õiguse ja vahenduse koolituskava ja -materjalide loomine
Töötatakse välja koolituskavad vabatahtlikele, mis toetatavad tulevikus laiemat võimalust koolituse pakkumiseks. Kavas on luua ka e-õppe platvorm.
- Taastava õiguse ja vahenduse koolitajate koolituse läbiviimine
Projekti tulemusena koolitatakse juurde 10 uut taastava õiguse koolitajat.
- Vahenduse koolituste läbiviimine laiemale sihtgrupile
Projekti tulemusena koolitatakse juurde 24 vahendajat ja 12 uut erioskustega vahendajat.
- Taastava õiguse ja vahenduse teabematerjalide väljatöötamine ja teavitustegevuse läbiviimine
Toimub projekti ava- ja lõpuseminar.
Luuakse taastava õiguse taskuraamat, mis on suunatud nii spetsialistidele kui ka laiemale sihtgrupile, et tõsta teadlikkust taastavast õigusest ning tutvustada vorme ja viise selle rakendamiseks. Käsiraamat saab olema elektroonilisel kujul e-raamatuna.
Tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.
Kontaktisik
Annegrete Johanson
[email protected]
59195182
Avaseminar
30.08 kl 15.00-17.00 toimub veebis projekti avaseminar: https://www.youtube.com/watch?v=NgVKRIbJegE
Päevakava:
15.00 Tervitus
15.05 Annegrete Johanson, projekti „Vahenduse mudeli ja koolitussüsteemi arendamine“ tutvustus, Sotsiaalkindlustusamet
15.15 Anna Markina, „Taastava õiguse konfliktide vahendamine: mida vahendajad arvavad?“, Anna Markina, Tartu Ülikooli kriminoloogia teadur, taastava õiguse vabatahtlik
15.45 Kadri Ann Salla, „Taastav õigus politseitöös ja politsei väljaõppes“ Sisekaitseakadeemia
16.05 Karen Kristin Paus, Sekretariatet for konfliktrådene
16.55 Lõpetamine
Kliendipöördumiste haldamise ja hoidmise funktsionaalsuse arendamise analüüs
Kliendipöördumiste haldamise ja hoidmise funktsionaalsuse arendamise analüüsiprojekti põhieesmärgiks on välja selgitada parimad lahendused, kuidas automatiseerida kliendipöördumiste haldamisega kaasnevaid tegevusi.
Analüüsi käigus otsime muu hulgas vastuseid küsimustele kuidas saada klientide pöördumistest tervikvaade, kuidas leida isikute pöördumisi kiiresti üles, kuidas on mugav neid hallata ja lihtne tööülesanneteks suunata ning kuidas ära hoida lisakontakte isikutega.
Antud analüüsiprojekti väljundina on teostatud analüüs kliendipöördumiste haldamise ja hoidmise funktsionaalsuse arendusteks, mille käigus on selgunud eesmärkide saavutamiseks vajalikud kasutajalood ja arendusmaht ning valminud prototüüp tulevasest lahendusest.
Analüüsi maksumus on 84 054,84 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2021. aasta III kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 07.05.2021 kuni 30.11.2021.
Integreeritud teenused erivajadusega lastele
2019-2020. aastal piloteeriti integreeritud teenuste mudelit erivajadusega lastele abi tagamiseks. Mudeli piloteerimisse kaasati need 0-15-aastased lapsed, kes vajasid mitme valdkonna tuge (haridus-, tervishoiu- ja/või sotsiaalvaldkonnad). Piloodi tegevusi juhtisid omavalitsuste juhtumikorraldajad (näiteks lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialistid), kes koos partneritega rehabilitatsioonist, tervishoiust ja Rajaleidjast viisid läbi vajalikud hindamised ning määrasid lapsele ja perele ühiselt valdkonnaülese toe.
Kohalikud omavalitsused ja nende partnerid
| Kohalik omavalitsus | Rehabilitatsiooni valdkonna partner | Tervishoiu valdkonna partner | Rajaleidja | Sihtgrupp |
| Tartu Linnavalitsus | SA Agrenska Fond | SA TÜ Kliinikum | 0-3 eluaastat | |
| Haapsalu Linnavalitsus | MTÜ Papaver | TÜ Haapsalu Perearst Helle Saarsoo | Innove Rajaleidja keskus Lääne-Eesti piirkond | 0-3 ja 4-15 eluaastat |
| Saaremaa Vallavalitsus | Saaremaa Toetava Hariduse Keskus (Kallamäe Kool); Kuresaare Perekodu | Kuressaare Haigla | Innove Rajaleidja keskus Lääne-Eesti piirkond | 0-3 ja 4-15 eluaastat |
| Väike-Maarja Vallavalitsus | MTÜ Virumaa Tugiteenused | Innove Rajaleidja keskus Rakvere piirkond | 4-15 eluaastat | |
| Rakvere Vallavalitsus | MTÜ Lumi Teraapia | Rakvere Laste Tervisekeskus; Sõmeru Perearstikeskus | Innove Rajaleidja keskus Rakvere piirkond | 0-3 ja 4-15 eluaastat |
| Kuusalu Vallavalitsus | MTÜ Papaver | OÜ Kuusalu Tervisekeskus | Innove Rajaleidja keskus Harjumaa piirkond | 0-3 ja 4-15 eluaastat |
| Võru Vallavalistus koostöös Kambja Vallavalitsusega | Varajase Kaasamise Keskus | SA TÜ Kliinikum; OÜ Dr Aune | Innove Rajaleidja keskus Võrumaa piirkond | 0-3 ja 4-15 eluaastat |
Kohalikud omavalitsused, kes piloteerivad lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendit ning nende partnerid.
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“
Kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamine töös laste ja noortega
Kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamine töös laste ja noortega.
Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitud partnerlusleppe alusel.
Projekti tegevuste periood 06.2020-30.04.2024
Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, et jõuda olukorrani, kus suure abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavad ühtse ettevalmistuse saanud spetsialistid nii kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses kui ka vanglas.
Lapsed ja noored, kes mingil eluetapil ei tule toime oma tunnete ja mõtetega ning ei suuda olemasolevate oskustega oma käitumist juhtida nii, et nende käitumine ei seaks ohtu tema enda või kellegi teise elu, tervist või arengut, on unikaalse haavatavusega abivajavad lapsed. Nad on lapsed, kes on kogenud oma lapsepõlve jooksul sageli hooletusse jätmist, füüsilist ja vaimset väärkohtlemist – traumat. Nad vajavad, et neid kuulda võetakse, nende arvamust arvestatakse ning nende probleemidesse suhtutakse eelarvamuste vabalt ja täie tõsidusega. Ennekõike vajavad nad aga turvalist, empaatilist, inimlikku ja siirast suhtumist, mis on aluseks usaldusliku koostöö kujunemisel spetsialistidega. Neil noortel on kõige keerulisemad hariduslikud-, käitumuslikud- ja vaimse tervise muredest tulenevad vajadused kogu noorte populatsioonis. Nad vajavad erilist kaitset ja hoolt.
On oluline, et kõrge abivajaduse ja riskikäitumisega noortega töötavad hinnangutevabad toetajad, nõuandjad, asjade lahti mõtestajad, julgustajad, kui ka sõbrad, kes tunnevad rõõmu noorte saavutuste üle, aitavad langetada õigeid otsuseid ja seada eesmärke. Lapse ära kuulamise ja tema vaadetega arvestamise kindlustamisel on oluline, et lastega tööd tegelevad spetsialistid püüavad lapsest aru saada ja tema vajadusi, erinevaid vaatenurki, tundeid ja mõtteid tõlgendada. Lapse ainukordne lugu vajab mõistmist.
Kuniks Eestis on veel alaealisi ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas.
Ebaprofessionaalsed ning võimupositsiooni kasutavad töötajad ei tule toime laste erivajaduste mõistmise ning neile terapeutiliselt reageerimisega. Samuti takistab võimupositsioonilt suhtlemine ja liigsete piirangute kehtestamine vastastikuse arendava ja turvalise suhte tekkimist.
Õigus olla ära kuulatud muudab lapse oma käitumisest teadlikumaks, ühtlasi tajub ta käitumise tähendust seaduslikus ja sotsiaalses võtmes. Piiratud vabadusega lapsi ei tohi käsitleda homogeense grupina, vaid tuleb arvestada kõikide laste erinevustega.
Projekti käigus luuakse kirjeldatud sihtgrupiga töötavate spetsialistide baaskoolitussüsteem, mille aluseks olev traumateadlik lähenemine loob turvalise pinnase laste igakülgsele arengule ja küpse minapildi kujunemisele.
Koolitatud personali igakülgseks toetamiseks töötakse välja töönõustamise süsteem, mis toetab nii iga üksiku töötaja arengut kui ka uute tõenduspõhiste sekkumisviiside kasutusele võtmist ja aitab tõsta teenuse kvaliteedi.
Projekti tegevused toetavad suure abivajadusega ja riskikäitumisega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi loomist.
Projekti partnerid:
MTÜ Prepsec Eesti – Sotsiaalprogrammi AART asutusesiseste koolitajate koolitamine ja rakendustoe pakkumine KLAT asutustes.
SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus – Sotsiaalprogrammi MINU VALIK ajakohastamine ja rakendustoe pakkumine kriminaalhooldajatele.
Tartu Ülikooli Narva kolledž - Baaskoolitus kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile loomine, koolitamine ja koolituskava jätkusuutlikkuse arendamine.
Training Social Competence AS– Sotsiaalprogrammi AART treenerite koolitamine ja MTÜ Prepsec Eesti koolitajate superviseerimine.
Projektijuht:
Taimi Nilson
[email protected]
Tel: 51916630
Ennetamaks kinnisele teenusele sattumist, toetamaks kinnistelt teenustelt väljuvate noorte toimetulekut kogukonda naasmisel, piloteerime „Ringist välja“ juhtumikorralduse mudelit üleriigiliselt, tagades keeruliste juhtumite puhul lühiajalise ja intensiivse protsessijuhtimise toe kohalikele võrgustikele, kes konkreetsete keeruliste juhtumite koordineerimise eest vastutavad. Koolitame välja riiklikud protsessijuhid keeruliste alaealiste juhtumite koordineerimiseks.
Projektijuht:
Annely Reile
[email protected]
Tel: 55514080
Abivahendite e-teenuse arendus
2019. aasta septembrist arendatakse abivahendite e-teenust.
Abivahendite e-teenuse arendamise eesmärgiks on inimese jaoks lihtsa, loogilise ja mugava teenuse loomine läbi abivahendite protsessi digitaliseerimise, kus abivahendi soetamiseks vajalikud dokumendid liiguvad erinevate osapoolte vahel digitaalselt. E-teenuse loomise eesmärgiks on inimese jaoks paberivaba teenuse loomine, mis võimaldab asjaajamist optimaalse pingutusega.
Abivahendite e-teenuse arendused on planeeritud mitmesse etappi.
Esimeses etapis loodi digitaalne isiklik abivahendi kaart, mis võimaldab abivahendi tehinguid teostada reaalajas, arvutab tehingu vastavust abivahendite loetelu tingimustele ning kontrollib piirlimiitide arvestust. Esimese arendusetapi maksumus on 489 336,80 eurot ning valmimise aeg oli 2020. aastal.
Esimeses etapis hõlbustasime kliendivaate, kuid nende arenduste tulemusel suurenes teenuseosutajate halduskoormus. Teises etapis analüüsitakse abivahendite teenuse edasise automatiseerimise (sh digitaliseerimise) võimalusi. Eelkõige soovime analüüsiga välja selgitada, kuidas on teenuseosutajate halduskoormuse vähenemist kõige otstarbekam teha ning kuidas sealjuures tagada turvaline andmevahetus. Lahenduse tulemusel paraneks andmekvaliteet, millest tingituna saaks tekitada reaalajas vahetatud tehingu info pealt järgmise kuu alguses teenuseosutajale makseteatist.
Antud analüüsiprojekti väljundina on teostatud analüüs abivahendite e-teenuse 2. etapi arendusteks, mille käigus on selgunud eesmärkide saavutamiseks vajalikud kasutajalood ja arendusmaht.
Abivahendite e-teenuse teise etapi arenduse eesmärgiks on edasi arendada mugavat e-teenust abivahendi teenuseosutajale ja abivahendi vajajale. Tehtavate arendustega vähendatakse halduskoormust nii teenuseosutajatele kui riigile, mh luues uus arvestusloogika. Lisaks veel muud täiendused, nt muudetakse teenuseosutajale ja kliendile täpsemalt nähtavaks mitmed erimenetlusega antud täiendavad võimalused.
Teise etapi arenduse maksumus on 496 962,32 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2022. aasta II kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 11.05.2021 kuni 30.06.2022. Samal ajal jätkatakse eeltööga abivahendi tõendite digitaliseerimiseks ja teenuse mugavuse parendamiseks.
Järgnevate etappide raames on plaanis aruandluse ja arvelduse automatiseerimine, abivahendi tõendi väljastajatega liidestamine ning teenuseosutaja portaali loomine.
RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel
2015.‒2016. aastal alustati Sotsiaalministeeriumis rehabilitatsiooni ja taastusravi valdkonna kitsaskohtade kaardistamist, millest üheks on inimese tervikvaate puudumine kui ta liigub erinevate teenuste vahel. Üheks arendustegevuseks sai „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsiooni“ (RFK) katsetamine ning rakendamine taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel.
Eesmärk: RFK metoodika rakendamine ja üleriigiliselt kasutusele võtmine, mis võimaldab abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist, olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude tervishoiu, tööhõive või hoolekandesüsteemiga. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis kasutada RFK andmetel põhinevat metoodikat puude raskusastme tuvastamisel ja töövõime hindamisel ning inimese toimetuleku olukorra kirjeldamiseks taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendite süsteemis.
Kestus: 01.01.2017–31.12.2023
Sihtrühmad
- Erivajadustega ning abi ja toetust vajavad inimesed
- Toimetulekuraskustes inimesed
- Hoolduskoormusega inimesed
- Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil
- Avaliku ja erasektori esindajad
Toimunud tegevused
01.06.2018‒01.11.2019 viidi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga läbi katseprojekt, kus rakendati taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis
- RFK katsetamist standardkeelena kliendi funktsioneerimisvõime hindamise tulemuste kirjeldamiseks
- RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli rakendamist tööprotsesside ühtlustamiseks
- Prototüübis kliendi teekonna jälgimist taastusravi- või rehabilitatsiooniteenusele suunamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni.
Tegevused 2021.–2022. aastal
- RFK eestikeelse tõlke ja juhendmaterjalide kaasajastamine
- RFK koolitajate ja valdkonna spetsialistide koolitused
- Ärianalüüs üleriigilise RFK rakendamiseks valdkondade üleselt
- Infosüsteemide edasiarendused toetamaks järkjärgulist rakendumist
Jätkutegevused 2023. aastal
- RFK koolitajate ja valdkonna spetsialistide koolitused
- Katsetused uute sihtrühmadega
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi analüüs RFK kasutuselevõtuks
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“
RFK projektijuht
Ena Soodla
[email protected]
+372 52 053 51
Uuendamise kuupäev: 31.01.2023
Lisainfo
Perelepitusteenuse arendamine
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Riikliku perelepitussüsteemi loomine"
Üldinfo:
Projekti elluviimise periood: veebruar 2020 – jaanuar 2024.
Programmioperaator: Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond
Perelepitusteenuse projekti eesmärk: Projekti eesmärk on riikliku perelepitussüsteemi loomine aitamaks kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused – lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused – lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt.
Perelepituse projekti tulemus: Projekti lõpuks on välja töötatud uus riiklik perelepituse korraldus- ja rahastamismudel, teenuse kättesaadavus on suurenenud ning teenuse sihtrühmade (lapsevanemad ja spetsialistid) teadlikkus ja seeläbi ka valmidus teenust kasutada tõusnud.
Projekti sihtrühmad ja põhilised tegevused: Projekti käigus töötatakse välja perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel, võetakse kasutusele koolitusprogramm ning koolitatakse uusi lepitajaid, mistõttu on üheks otseseks sihtrühmaks potentsiaalsed teenuse osutajad ehk lepitajad. Projekti oluline eesmärk on luua eeldused ja jõustada perelepitussüsteemi lahendamaks lapse elukorraldust puudutavad küsimused eeskätt kohtuväliselt perelepitaja juures ja seega on projekti oluliseks sihtrühmaks ka lahku läinud või lahku minevad lapsevanemad, kes võivad potentsiaalselt vajada perelepitusteenust, aga ka lastega töötavad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötajad, kohtunikud, lastekaitsetöötajad jm.
Nõunik: Tuuli-Brit Vaga ([email protected], 53073192)
2022. aasta septembris jõustus riikliku perelepitusteenuse seadus, millega reguleeritakse riiklikku perelepitusteenust ja sätestatakse lepitusmenetluse korraldamise alused eesmärgiga toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Perelepitusteenust on võimalik taotleda kõigil lapsevanematel, kes soovivad lahkumineku järel kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õigusega või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes. 2023.aasta juulis lisandub seadusesäte, mis võimaldab lepitusmenetluse käigus kokku leppida ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises.
Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine
Tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.
Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond.
Projekti tegevuste elluviimise periood: 01.2020–04.2024
Projekti eesmärk: ohvriabi lepitusteenuse süsteemi uuendamine, sh töö noortega ja vabatahtlike lepitajate kaasamine, et see põhineks taastava õiguse põhimõtetel ja praktikatel.
Saavutatavad tulemused: Koolitatud on vähemalt 70 vabatahtlikku lepitajat ja aastas viiakse vabatahtlike poolt läbi vähemalt 100 lepitust.
Taastava õiguse vabatahtlike ja koostööpartnerite tänuüritus
Lõpetab taastava õiguse vabatahtlike I lend ja sealhulgas tunnustatakse häid koostööpartnereid.
Taastava õiguse vabatahtlikud jagavad enda mõtteid https://www.youtube.com/watch?v=PhEJW8flleg
Taastava õiguse infokohtumised
Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond viis läbi infokohtumised neile, kes tundsid, et soovivad panustada oma kogukonna turvalisuse tagamisse.
Jagasime infot selle kohta, mis on taastav õigus, milliste juhtumite ja konfliktide puhul saab seda rakendada ning milline on taastava õiguse vabatahtliku roll ja ülesanded.
Infokohtumised toimusid
16. juunil kell 13.00 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.
29. juunil kell 13.00 Jõhvis Keskväljak 1 III korruse nõupidamisruumis.
Projekti raames viidi läbi ka taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs:
Taastavat õigust tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=inxvHyL7HSY
Kontaktisik:
Annegrete Johanson
[email protected]
+372 5919 5182
Ohvriabi süsteemi arendamine
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Ohvriabi süsteemi arendamine"
Projekti elluviimise periood: 01.2020-05.2024.
Programmioperaator: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
Projekti partner(id): Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies
Eelarve: 385 755 eurot, millest 85% Euroopa Majanduspiirkonna toetus
Eesmärk
Süstemaatiline, jätkusuutlik ja koordineeritud ohvriabisüsteem pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele, tänu millele on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva toimetuleku saavutamisele.
Tegevussuunad
- Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tõstmine
- Vabatahtlike kaasamise süsteemi loomine pere- ja soopõhise vägivalla ohvrite toetamiseks
- Tervishoius perevägivalla varajase märkamise süsteemi loomine
- Perevägivalla toimepanijatele sekkumisprogrammide arendamine
- Avaliku arvamuse uuring vägivallaga seotud hoiakute muutuste kohta
Projekti ühe tegevusena viidi läbi uuring "Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas", mille eesmärk oli kaardistada inimeste teadlikkust ja hoiakuid antud teemades ning võrrelda tulemusi 2014. ja 2016. aastal tehtud uuringutega.
Uuringu tulemustega saad tutvuda siin.
17.04.2024 toimus projekti tulemusi tutvustav kokkuvõttev seminar. Seminari esitlused:
Kontaktisik:
Liis Sild
[email protected]
+372 5194 9691
Puudega laste tugiteenuste arendamine
Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“.
Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid - lapsehoid, tugiisik ning toetava teenusena transporti - nii et teenused oleksid kättesaadavad kõigile, kelle teenusevajadus on hinnatud kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialisti poolt (eeldab juhtumiplaani tegevuskava olemasolu STAR-is).
Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed
Rahastus: ESF perioodiks 2014-2022 on Toetuse Andmise Tingimused (TAT): „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ arvestatud 38 488 956 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 792 169 eurot, mis teeb kokku 45 281 125 eurot
Kestus: 01.09.2014-31.12.2022
Tegevused: Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning transporditeenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (Lastekaitseseaduse § 3 lg 2 sätestab lapseealiseks alla 18-aastast isikut).
Teenuseid on õigus taotleda raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal (lapsevanem ja eestkostja) või lapse perekonnas hooldajal, kelle enda ja lapse elukohana on registreeritud Eesti Vabariik.
Teenuste taotlemine algab kohalikust omavalitsuse üksusest (KOV). Lapse seaduslik esindaja peab pöörduma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kus vanemale selgitatakse KOV-i korraldatavate (riik eraldab igal aastal läbi toetusfondi kohalikele omavalitsusüksustele rahalisi vahendeid tugiteenuste osutamiseks) teenuste saamise tingimusi ja korda ning lisarahastamise (Sotsiaalkindlustusameti ESF-rahastus) võimalusi. Raske ja sügava puudega laste puhul peab KOV hindama teenuse vajaduse iga lapse puhul individuaalselt. Teenuse vajadus hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ja fikseeritakse lapse juhtumiplaani tegevuskavas. Teenuse vajaduse hindamisel vestleb lastekaitsetöötaja lapsevanemaga ning hindab teenuse vajadust sobiliku hindamisvahendi toel (näiteks lapse heaolu käsiraamat). Lisaks on KOV töötajal õigus juurde küsida taotlejalt täiendavaid dokumente (rehabilitatsiooniplaan, haridusasutuses koostatud arenduskava) ja vestelda lapsele oluliste võrgustikuliikmetega.
Toetuse kasutamiseks tuleb lapsevanemal täita kohalikus omavalitsuses ka ESF toetuse taotlus.
*Oluline on teada, et transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata eraldiseisvana haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks, vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu- või tugiisikuteenusele.
Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas
Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF).
Struktuurifondide kasutamise aluseks 2014 - 2020 eelarveperioodil on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Partnerluslepe ja Ühtekuuluvusfondide rakenduskava.
Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondadele eraldati struktuurivahenditest sel eelarveperioodil 500 000 000 eurot. Koos riikliku omafinantseeringuga investeeritakse sotsiaalvaldkonda 2014-2020 perioodil ligi 600 000 000 eurot.
Lisaks ESF programmidele allkirjastasid 8. juunil 2011. a Eesti välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Oslos Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismide rakendamist käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid. Eesti sai 2014. aastani toetusena Euroopa Majanduspiirkonnalt ja Norralt kokku 44,9 miljonit eurot.
Norra toetuse peamised eesmärgid on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra ja abisaajariikide vahel omavahel kokku lepitud esmatähtsates valdkondades. Lisaks Eestile on abisaajariikide hulgas veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Malta, Hispaania ja Portugal. Norra netotoetus Eestile on 23,68 miljonit eurot.
Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks ehk TAT koostatakse suurte valdkondlike muutuste tegemiseks, uute tegevuste piloteerimiseks ning haldamise lihtsustamiseks, neid tegevusi viivad üldjuhul ellu rakendusasutused (ministeeriumid koostöös allasutuste või partneritega).
Ühtsete integratsiooni toetavate sotsiaalvaldkonna meetmete väljatöötamine ning rakendamine Eestis"
Alates 1. jaanuarist 2019 korraldab sotsiaalkindlustusamet teenuseid, millega toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kolmandatest riikidest pärit sisserändajate vastuvõttu ja kohanemist. Kuna ränne on kasvanud kogu maailmas, elab ka Eestis üha rohkem erineva kultuuritaustaga inimesi. Need inimesed vajavad sageli kõrvalist abi, et taas toime tulla. Meie peame pakkuma neile igas Eestimaa nurgas teenuseid, mis lähtuvad konkreetse inimese vajadusest.
Et Eestisse saabuvad inimesed saaksid vajaliku abi, viib sotsiaalkindlustusamet läbi projekti „Ühtsete integratsiooni toetavate sotsiaalvaldkonna meetmete välja töötamine ning rakendamine Eestis“ (CIMISM). Projekti raames koolitatakse välja piirkondlikud spetsialistid, kes abistavad siia saabunud sisserändajaid ning nõustavad oma kolleege, kes teisest kultuurist tulnud inimestega tegelevad. Spetsialistid koolitavad KOV ametnikke, ohvriabi- ja lastekaitse töötajaid, politseinikke, psühholooge, meedikuid ja haridustöötajaid. Seeläbi oskame aidata sisserännanutel Eestiga paremini kohaneda ning vähendame ohtu, et nad satuksid siin isolatsiooni.
Projekt kestab 1.05.19–31.03.2022 ning seda juhib sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste juht Kaisa Üprus-Tali. Projekti toetavad siseministeerium ning Euroopa varjupaiga-, Rände- ja integratsioonifond.
PROJEKT BADEV
Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „Badev“.
Projekti periood: 01.02.2018-31.01.2020
Projekti toetussumma 153 138,40 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 122510,72 eurot.
Badev projekt on Eesti, Läti ja Poola ühisprojekt lastemajateenuse arendamiseks. Lastemaja on sõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks. Eestis avati esimene lastemaja 2017. aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet on Badev projekti juhtpartneriks.
Projekti eesmärk
- Teadmiste ja kogemuste vahetamine projektipartnerite vahel ning läbi selle lastemaja teenuse arendamine.
- Lastemaja töötajate oskuste ja teadmiste kasvatamine seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks.
- Koostöövõrgustiku laiendamine ja teenuste tutvustamine laiemale avalikkusele.
- Tõenduspõhiste teenuste kasutamine lastemajas.
Projekti tegevused
- Koolitused seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
- Erialavaheliste koostöökohtumiste korraldamine.
- Juhendmaterjalid seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
- Infomaterjali koostamine lastemaja teenuse kohta.
- Uute teenuste piloteerimine lastemajas.
- Teraapia platvormi loomine seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
Projektijuht
Ann Lind-Liiberg
[email protected]
+372 6408101
PROJEKT PROMISE
Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „PROMISE II“
Projekti periood: 01.12.2017-31.12.2019
Projekti toetussumma 37946,48 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 30357 eurot.
Promise II on järg Promise projektile, mille eesmärk on teha lastemaja teenuse arendamiseks valdkondadeülest koostööd läbi koolituste, ümarlaudade ning teiste toetavate tegevuste. Promise II projektis osalevad 12 riiki 13 organisatsiooniga. Sotsiaalkindlustusamet on Promise II projektis kaaspartneriks Läänemeremaade Nõukogule.
Projekti eesmärk:
- Ühine õppimine ning heade praktikate vahetamine läbi ümarlaudade ja koolituste.
- Lastemajateenuse disanimine läbi tõestatud praktikate.
- Erialadevahelise koostöö ja tööprotsesside toetamine läbi võrgustikutöö ja ühiste kokkulepete sõlmimise.
- Võtmeisikute teadmiste laiendamine lastemajateenusest ja selle vajalikkusest.
- Laste arvamuse välja selgitamine ning selle kasutamine lastemajateenuse arendamiseks.
Projekti tegevused:
- Ümarlaudade korraldamine lastemaja töötajatele.
- Välislektoriga koolitused lastemaja töötajatele.
- Laste arvamuste ja tagasiside kogumine lastemajateenuse kohta.
- Promise Standardi eesti keelde tõlkimine ja kasutusele võtmine.
- Webinarid
Projektijuht:
Ann Lind-Liiberg
[email protected]
+372 6408101
Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Projekti eesmärk:
Uue teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende
hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.
Projekti periood: 01.04.2013 - 31.01.2017
Projekti toetussumma on: 1045 462 eurot, sh Norra toetus 888 643 eurot
Projekti “Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames koostati Sotsiaalkindlustusameti tellimusel rehabilitatsiooniprogramm lastele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire. Rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise nõuandva komisjoni 30.03.2017 otsusega nr 2/2017 otsustati programmi mitte kinnitada, kuid võtta kasutusele juhendmaterjalina.
Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmest nr 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” rahastatud toetuse andmise tingimuste (TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus” tegevuse nr 2.2. „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine” raames Sotsiaalkindlustusamet katsetab koostöös kohalike omavalitsustega uut erihoolekandeteenuste süsteemi, kus inimese abistamisel lähtutakse käsitlusest, mis põhineb abivajadusest tulenevatel teenuskomponentidel, ning testitakse korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalikud omavalitsused.
Tegevuse eesmärk on katsetada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi, et toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist (sh võimetekohast tööhõives osalemist) ning leevendada nende lähedaste hoolduskoormust.
Tulemus: katsetamise käigus on isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli põhimõtetel abi saanud vähemalt 1221 psüühilise erivajadusega inimest. Tegevuse tulemusel kogutud tagasiside ja kasutajakogemuse analüüsi põhjal tehakse pidevalt mudeli lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi. Võimalikud lahenduskäigud kasutatakse sisendina erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse eelnõus, mis on omakorda alusdokument erihoolekandereformile.
Projekti rahastus: Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikes omavalitsustes 2023–2026 perioodil kogu eelarve on 17 329 543,87 eurot, mis jaotub:
ESF+ osalus (70%) toetussummas 12 130 680,71 eurot
Riiklik kaasfinantseeringu (30%) summas 5 198 863,16 eurot
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.03.2027
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks
Meetme eesmärk on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada.
Piirkonnaüksuste projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohaldatud funktsioon, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohalike võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja ellu viimisel nii eestvedamis- kui erialase suutlikkuse tõstmise näol.
Projekti raames luuakse piirkondlikud üksused, luuakse lapse heaolu kajastava kvaliteedimõõdikute süsteemi, ühtlustatakse andmete kogumise põhimõtteid, lisaks ennetavate teenuste kaardistamine ja kvaliteedikriteeriumite määratlemine ning projekti tegevuste mõju hindamine.
Projekti periood on 18.9.2014-31.12.2016. Projekti tegevused on lõppenud.
Mitmedimensiooniline pereteraapia
Mitmedimensioonilise pereteraapia programm on Eestis kasutusel esmakordselt. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt. Projekti eesmärk on pakkuda raskete käitumisraskustega lastele/noortele ja nende peredele tõenduspõhist pereteraapiat.
Projekti kestus: 18.9.2014-31.03.2017. Alates 01.04.2017 rahastatakse MDFT teenust riigieelarve vahenditest.
Mitmedimensiooniline pereteraapia on osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine alaealiste kuritegevuse vähendamine ning laste ja noorte probleemse käitumise põhjustega tegelemine. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
Tegevuste raames arendatakse ning pakutakse nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asendus- ja perekoduteenuse osutajatele vajalikke koolitusi ning tugiteenuseid. Lisaks piloteeritakse kriisihoolduspere ja kutselise erihoolduspere teenust. Järelhoolduse arendamiseks töötatakse välja toetavad tugiteenused asendushoolduselt elluastuvatele noortele, et tagada nende iseseisev toimetulek. Viiakse ellu teavitustegevusi eesmärgiga leida juurde uusi hooldusperesid ja normaliseerida asendushoolduse teemat kogu ühiskonnas. „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise“ projekt viiakse ellu koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga perioodi 2015-2020 (projekti tegevused on pikendatud aastani 2022). Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Pikaajaline kaitstud töö
Pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamine TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ alaprojektina:
Periood: 01.03.2022-31.12.2023
TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“, sotsiaalkaitseministri 18.09.2022 käskkiri nr 118
Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Eelarve 3 360 000 eur
Tegevuse eesmärk
Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule.
Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus toetatud teenuse komponendi näol, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama. Paranenud on nii omaste hooldajate kui hooldatavate igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.
Tegevuse sisu
Kaitstud töötamise teenus on tasustatud töö pakkumine isikule, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimeline töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimeline seda tegema järjepidevalt. Kaitstud töö teenus on seega suunatud sihtrühma kuuluvatele inimestele. Tegevuse käigus analüüsitakse, kas ja kuidas on võimalik ühendada sarnased tegevused - olemasolev töötamise toetamise teenus ning kaitstud töötamise teenus (kuna sihtgrupid on hetkel suuresti kattuvad) - võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks vaadatakse konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõivesüsteemis
Tegevuse sihtrühm
Puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas;
2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80– 90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;
4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust;
5) ta ei saa samal ajal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel töötamise toetamise teenust;
6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringse erihoolduse teenus.
Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) on loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivad töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Kaitstud töö projekti raames pakuvad teenuseosutajad üle Eesti erivajadusega inimestele võimalust töötada neile sobilikes tingimustes.
Kaitstud töötamise teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist:
- TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“.
- tegevuse kestus: 01.03.2015-31.12.2021
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Tegevuste üldeesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.
Tegevuste raames töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ning ka tutvustatakse seda. Töötatakse välja ja tutvustatakse teenuse osutajatele kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüsi metoodikat ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse üldised ja spetsiifilised sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades ning rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samuti jätkatakse konsultantide ja audiitorite koolitamist.
Järelevalve kvaliteedi tõstmisega planeeritakse mõjutada ka hoolekandeteenuste kvaliteeti.
On planeeritud läbi viia varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuseks.
Projekti sihtrühmadeks on sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad, kohalike omavalitsuste ametnikud ning hoolekandeteenuste osutajad.
Sotsiaalkindlustusamet on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervise Arengu Instituudi kõrval üks tegevusi ellu viiv partner Sotsiaalministeeriumi juhitavas tegevuses meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed““ raames.
Projekt on toetatud ESF vahenditest.
Projekti periood 01.01.2015 - 31.12.2020
Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil
Projekti eesmärgiks on juhtumikorralduse mudeli (MARAC) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.
MARAC (Multi Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.
Projekti sihtrühmaks on riskis olevad pered, sh lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud, ning riskis olevate peredega vahetult kokku puutuvad spetsialistid, sh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid kes omavad puutumust lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega.
Projekti tegevuste läbi valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel, katsetatakse ning kohandatakse mudelit, arendatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti puhul oli esmalt eesmärk pakkuda 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialistidele võimalust kasutada juhtumikorralduse mudelit riskis olevate, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks. Eesmärgiks ennetada lähisuhtevägivalla raskeid tagajärgi, vähendada korduvohvristumisi ja -õigusrikkumisi. 2019. aasta seisuga on kõigis Eesti maakondades üks või mitu MARAC-i ehk kõrge riskiga tegelevat võrgustikupõhist töörühma (kokku 19). MARAC-idesse on kaasatud ka kuue erineva piirkonna vabatahtlikud tugiisikud. Projekti jooksul laienetakse kõigisse Eesti maakondadesse. ESF lisarahastuse toel tegeldakse aastatel 2020–2023. mudeli rakendamise kvaliteediga seonduvate arendustega: teostatakse üle-eestilisi võrgustiku jätkukoolitusi, arendatakse koostööd meditsiini- ja kohtusüsteemiga, töötatakse välja, katsetatakse ja võetakse kasutusele MARAC-ide seire- ja kvaliteedi hindamise süsteem ning teostatakse MARAC-i mõjude uuring.
Sotsiaalkindlustusamet on antud projekti tegevuste elluviijana partner Siseministeeriumi juhitavas tegevuses, meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ raames. Projekt on toetatud ESF vahenditest.
Projekti toetussumma: 795 787 eurot.
Tegevuse kestus: 1.09.2015-31.12.2023.
Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Projekti eesmärgiks on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toetamine ja nõustamine keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemisel ning toimetulekuraskustes isikutele nõustamisteenuste pakkumine üle Eesti. Selle tulemusel paraneb inimeste igapäevaeluga toimetulekuvõime, suundumiseks tööturuteenustele ja rakendumiseks tööle.
Sihtgrupiks on mitmete probleemide samaaegsest esinemisest tingitud toimetulekuraskustes tööealised inimesed ja nende pereliikmed, kelle toetamiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse enda võimalustest või ressurssidest (teenused, toetused).
Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava projekti raames tehakse koostöös kohalike omavalitsustega juhtumipõhist võrgustikutööd ja osutatakse toimetulekuraskustega inimestele nõustamisteenuseid, sh psühholoogilist- ja perenõustamist, võlanõustamist, sotsiaalnõustamist ja tugiisikuteenust.
Projekt on jätkuks Sotsiaalkindlustusameti poolt aastatel 2012-2015 läbiviidud projektile „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“.
Projekti periood on: 01.01.2016 - 31.01.2019
Abivahendite kasutamise võimaldamine
Tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond. Toetuse eesmärk on tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. Selleks tagatakse vajalike abivahendite kättesaadavus vähenenud töövõimega või puuet omavale mittetöötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele.
Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseeritakse teenust osutavale ettevõttele abivahendi müügi või üürimise korral toote maksumuse osa lähtuvalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“.
Abivahendi müüja või üürija tagab inimesele abivahendi sobitamise ja kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ (01.01.2016-31.12.2020).
TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ (01.05.2020-31.12.2022).
Projekti toetussumma: 7 482 011 eurot.
Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000–5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus (Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused) ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes vahendavad nende suhtlust kuuljatega, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi.
Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise üldine kontseptsioon, mis on võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke vahendamise võimaluste (nt videotõlge) ülene, et hinnata tõlketeenuste rakendamise vajadusi ja võimalusi Eestis. Analüüsitakse kuulmispuudega isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ning tuvastatakse võimalikud takistused ja probleemid teenuste osutamisel Eestis. Saadud tulemuste põhjal kujundatakse sihtrühmale sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse, katsetatakse ja pakutakse teenuseid.
Projekti raames pakutakse viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Samuti pakutakse väljaõpet kirjutustõlgina tööle hakkamiseks ning täienduskoolitusi viipekeeletõlkidele. Lisaks koostatakse tõlketeenuste soovituslik juhend, mis aitab kohalikel omavalitsustel kuulmislangusega inimestele suunatud tõlketeenuste pakkumist korraldada.
Sihtrühm
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine).
Tegevuse üldajaraam
01.05.2015–31.12.2021
Kirjutustõlketeenuse kohta leiab lisainfot siit
Teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust Skype’i teel kasutajaga „kaugtõlge“ (Skype kasutaja: [email protected]).
Kaugtõlketeenuse kohta leiab lisainfot siit
Teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust teenusepakkujaga, kirjutades meiliaadressile [email protected] (Viipekeeletõlkide OÜ, www.viipekeeletolgid.ee)
Tegevuse elluviija
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus: 01.05.2015–31.12.2018, Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2019–31.12.2021
Abikõlblik kulu perioodil 2015-2020 on 647 368,78 €
Projektijuht: Timo Hansman [email protected] tel:+372 5344 3479
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid puudega seotud raskusi. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule siirduda või tööhõives jätkata. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku teenusevajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul hindab esmast teenusevajadust SKA juhtumikorraldaja. Selle järel hakkavad kliendid teenust saama juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostab isikliku rehabilitatsiooniplaani rehabilitatsioonimeeskond. Teenuse osutamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
Rehabilitatsioon sisaldab muu hulgas järgmisi teenuseid: füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab osaliselt sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 tähenduses õigustatud isiku kriteeriumitele:
1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
2) kellel ei ole tuvastatud sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile;
4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“.
Projekti toetussumma: 2 307 661 eurot.
Tegevuse kestus: 1.05.2017-31.12.2018.
Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
Sotsiaalkindlustusameti juures tegutseva nõustamisüksuse tegevuse eesmärgiks on suurendada riigi poolt korraldatud tuge kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel, ühtlustada ja tõsta abimeetmete kvaliteeti ja aidata kaasa tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisele.
Kohalike omavalitsuste nõustamisüksus
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 4.4 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“
Tegevuse kestus: 1.01.2019-31.12.2022.
Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
Sotsiaalkindlustusamet osutab elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal.
Sotsiaalkindlustusamet pakub abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele.
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“
Tegevuse kestus: 1.02.2017-31.12.2020.
Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine
Eesmärk: Arendada perioodil 2014-2022 tegevuse raames rehabilitatsiooniprogramme ja rehabilitatsiooni teenuse standardeid, töötada välja hindamismetoodikaid ning koolitada rehabilitatsioonispetsialiste, sh uute rehabilitatsioonispetsialistidena kogemusnõustajaid kui ka uusi rehabilitatsioonimeeskondi.
Kompleksseid rehabilitatsiooniprogramme arendatakse suure hooldusvajadusega isikutele, sh
- Erivajadusega lastele (vanus 3–17 aastat)
Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk võimetekohase hariduse omandamise toetamine ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.
- Erivajadusega tööealistele
Tööealistele erivajadustega isikutele töötatakse välja programme nii sotsiaalsele kui tööalasele rehabilitatsioonile.
Tööalased rehabilitatsiooniprogrammid on eelkõige suunatud tööle saamise eesmärgile, keskendudes koostööle tööandjate, kutseõppeasutuste ja teiste rehabilitatsiooniprotsessis oluliste partneritega. Tööealistele suunatud programmide eesmärk on toetada kutseharidusse suunduvate õpilaste üleminekut või kutseõppeasutuses kutseharidust omandavate õpilaste õpinguid ja tööturule siirdumist ning arendada tihedat koostööd tööandjatega, luues võimalusi rehabilitatsioonitegevuste läbiviimiseks konkreetses töökeskkonnas.
- Erivajadusega eakatele (60 aastat ja vanemad)
Eakate puhul on programmide eesmärgiks eaka võimalikult iseseisev toimetulek, institutsionaalsete teenuste ennetamine ja eaka ühiskondliku aktiivsuse toetamine, et vähendada pereliikmete hoolduskoormust ja võimaldada neil tööle asuda või töökoht säilitada.
Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka pärast programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Väljatöötatud programmid on avalikud ja nende alusel saavad hiljem teenuseid pakkuda erinevad teenuseosutajad.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemi arendamiseks, arusaadavamaks ja tõenduspõhisemaks muutmiseks on aastatel 2021-2022 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) loomas rehabilitatsioonijuhiseid. Kokku luuakse piloteerimise käigus kolm rehabilitatsioonijuhist: esimene on skisofreenia, skisotüüpsete ja luululiste häiretega (F20-F29 RHK-10) tööealise rehabilitatsioonijuhis; teine on meeleoluhäiretega tööealise juhis ning kolmandaks on põletikuliste polüartropaatiatega tööealise juhis.
Rehabilitatsioonijuhistega luuakse ühtselt mõistetav tõenduspõhine raamistik tegevuskava koostamiseks tööks kindla sihtgrupiga. Teenuseosutaja lähtub inimese piirangutest, nõrkustest ja tugevustest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist. Samas sihtgrupiti saab siiski osutada samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid gruppide lõikes võrreldavad.
2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisega, mille eesmärgiks on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti, hakates läbi viima kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse tuginedes 2020. aasta lõpuks valmiva rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi , Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku , WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid.
Erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate valdkonnas jätkatakse arendustegevusi järgmiste metoodikatega:
- Hamet hindamismetoodika edasiarendamisel luuakse võimalus hinnata lisaks motoorsetele ja kognitiivsetele võimetele ka sotsiaalseid oskusi
- Toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika, et pakkuda süsteemset tuge vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistidele
- rehabilitatsioonivajaduse hindamismetoodika väljatöötamine
- sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine
Koolitusi viiakse läbi järgmistele sihtgruppidele ja valdkondades:
- rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitused
- erinevate metoodikate rakendamise koolitused (Hamet, TTR, CARe jt)
- uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitused
- rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolitused
- kogemusnõustajate baas- ja täienduskoolitused
- vajaduspõhised koolitused
Kestus: 2014-31.12.2022
Sihtrühmad
Erivajadustega inimesed
Hoolduskoormusega inimesed
Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad)
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“
Arendusspetsialist
Eneli Siidoja
[email protected]
+372 5377 8512
Uuendamise kuupäev: 01.02.2022
Juhtkoerte koolitamine ning teenusekirjelduse ja korraldusskeemi väljatöötamine
Tegevusega võimaldatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetele vajadustele vastavat abivahendit, kelleks on juhtkoer. Juhtkoerte tagamine parandab teenust saanud inimese võimalusi siirduda tööturule või jätkata teenuse saamist. Juhtkoer võimaldab parandada raske ja sügava nägemispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada hoolduskoormust ja vajadust muude toetavate teenuste (nt isiklik abistaja, tehnilised abivahendid) järele.
Nimetatud tegevuse katsetamise käigus koostatakse vastav teenusekirjeldus ning katsetatakse juht- ja abikoerte teenust ühe osana abivahenditeenusest. Korraldatakse hange juhtkoerte koolitaja(te) leidmiseks ja koerte soetamiseks. Leitakse eksperdid, kes hakkavad hindama juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asuda. Alates 2018. aastast soetatakse igal aastal kuni kuus koera.
Tehakse teavitustööd (infotunnid ja ümarlauad), et koguda infot teenuse arendamiseks ning jagada infot teenuse korralduse kohta.
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus „Juhtkoerte koolitamine ning teenusekirjelduse ja korraldusskeemi väljatöötamine“.
Tegevuse kestus: 1.01.2017-31.12.2020.
Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine
Tegevuse eesmärk on pakkuda süsteemset tuge vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistidele. Toetatud töölerakendumise koolitused lähtuvad toetatud töölerakendumise metoodikast, mis võimaldab inimese töölerakendamisel tugineda tema isikuomadustele ja oskustele, tegeleda töötamist takistavate tegurite kõrvaldamisega ning nõustada nii klienti kui tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel.
Toetatud töölerakendumise metoodika sobib hästi ka erineva intellektitasemega klientide toetamiseks, kuna see annab ette väga kindlad tegevused ja juhised, kuidas inimese toetatud teekond tööturule peaks kulgema. Toetatud töölerakendumise metoodika järgi toimub töö õpetamine töökohal ja töökoha säilimine on tagatud tugiteenustega. Tugiteenuste abil aidatakse kliendil leida töökoht, õpetatakse klient töökohal välja, toetatakse tema tegevusi, heaolu, edasijõudmist ja saavutusi ning probleemide lahendamist ja eesmärkide saavutamist.
Eesmärk ei ole ainult kliendi töötamisega seotud raskusi ennetada, vaid parandada ka kliendi elukvaliteeti. Kõike seda saavad pakkuda koolitatud spetsialistid sotsiaalsüsteemi teenuste raames. Kui tagada spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste toetamine ja motiveerimine töökoha otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda.
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus „Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine“.
Projekti toetussumma: 53 170 eurot.
Tegevuse kestus: 1.01.2019-30.04.2020.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) struktuuritoetuse meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames toetuse andmise tingimuste (TAT) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele” eesmärgiks on suurendada tööealiste (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani) vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul; parandada raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust ja arendada välja uued teenused ning vähendada vanemate hoolduskoormust ja tööhõives osalemise takistusi.
ESF vahenditest rahastatakse osaliselt tööealiste ja 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulu.
Sihtrühmad
- Rahastus lõppenud seisuga 30.04.2022. Keskmise ja raske puudega tööealised isikud.
- Rahastus lõppenud seisuga 30.04.2022. Vähenenud töövõimega (sh puuduva töövõimega) isikud,
- kes on tööealised (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
- kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
- kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile;
- kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning
- kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.
- 0–15-aastased lapsed, kellele on määratud
- raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue;
- sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, muu.
- Projekti raames arendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 0–15-aastastele lastele mobiilset rehabilitatsiooniteenust Avatud Dialoogi põhimõtetel. Koostööpartneriteks on Open Dialogue Approach UK Ltd, Tartu Ülikool, Papaver MTÜ (Põhja-Eesti), ProVida Kliinik OÜ (Lõuna-Eesti) ja Akersoni OÜ (Kesk-Eesti). Lisaks viiakse läbi teavitustegevusi laste hooldajatele.
Projekti toetussumma: 17 529 412 eurot.
Tegevuse kestus: 1.01.2019-31.12.2022.
Lisainfo
Õigusaktid
- Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus
- Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord
- Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord
Töövõime süsteemi toetavad tegevused
Projekti eesmärk on töövõime reformi elluviimise toetamine, sealhulgas spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine.
Tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamine töötingimuste edendamiseks.
Võimaldamaks varajast aktiivset sekkumist ennetamaks inimese töövõime vähenemist ja tööturult väljalangemist, on vajalik liikuda tervisekao fikseerimiselt töövõime ulatuse hindamisele. See eeldab, et inimese töövõimet hinnatakse perspektiivis, milline võiks olla tema töövõime, kui ta saaks teha terviseseisundile sobivat tööd, vastavate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke
töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid, hoolekande- ja tööturuteenuseid.
Sotsiaalkindlustusamet viib läbi koolitusi enda teenistujatele, kes vajadusel nõustavad tervisekahjustusega inimesi ja aitavad neil töövõime hindamise ja puude hindamise taotlusvorme täita. Samuti koolitab Sotsiaalkindlustusamet teenistujaid, kes kasutavad töövõime hindamise tulemusi puude ning Sotsiaalkindlustusameti teenuste vajaduse hindamiseks.
Laiemat avalikkust teavitatakse reformi põhjustest, eesmärkidest, tegevustest ja reformiga kaasnevatest muudatustest ning nende mõjudest sihtgruppidele. Üheks teavituse eesmärgiks on suunata tööandjaid nägema tervisekahjustusega inimesi kui potentsiaalset tööjõudu ning laiemalt ühiskonda reformi sihtgrupiga arvestama. Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse erinevaid teavitusviise (sealhulgas tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, otsekommunikatsioon sihtrühmadega jne). Teavitustegevuste tõhustamiseks tellitakse nii eel- kui ka järeluuringud, mis võimaldavad tegevusi paremini ette valmistada ja nende tulemuslikkust hiljem hinnata. Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja läbiviimiseks kasutatakse vajadusel selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid.
Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ alategevused „Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine“ ja „Avalikkuse teavitamine“.
Tegevuse kestus: 1.01.2016-31.12.2023.
Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine
Ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna eesmärgiks on kujundada uusi sotsiaalteenuseid lähtudes vajaduspõhisusest ja kasutajamugavusest. Seetõttu alustati 2017. a jaanuaris pilootprojektiga, kus katsetatakse psüühikahäirega inimestele toimetulekuks vajaliku abi osutamist kohaliku omavalitsuse poolt. Projektis kasutatakse 2016. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja disaini ettevõtte Trinidad Wiseman OÜ poolt teenuse disaini abil väljatöötatud uut abi osutamise mudelit.
Mudelis vaadatakse inimesele abi osutamist kui ühte inimesele toimetulekuks vajalikku tervikteenust, kus on tagatud inimesele kõik vajalikud tegevused, mida on seni osutatud erinevate omavalitsuse, rehabilitatsiooni- või erihoolekandeteenustena. Mudeli kohaselt hinnatakse omavalitsuse poolt, millistes eluvaldkondades inimene abi vajab (esmane toetus inimesele). Peale hindamist on ühe teenuseosutaja poolt korraldatud inimesele püsiv abi ja toetus (baastoetus inimesele). Vajadusel osutatakse inimesele teisi toimetulekuks vajalikke toetavaid või taastavaid tegevusi (pakutakse lisatoetust).
Uut erihoolekande teenussüsteemi piloteerivad Haapsalu, Keila ja Tallinna linn, Jõhvi, Märjamaa, Otepää, Põhja-Pärnumaa vald (eelnevalt Vändra alev), Põhja-Sakala vald (eelnevalt Võhma linn). Projektis osaleb korraga kuni 40 tööealist (16+) inimest, kellel on raske, sügav või püsiva kuluga psüühiline erivajadus. Projekti kaudu on inimestele tagatud tugi igapäevaelus ja toetatakse võimetekohast osalemist tööhõives (avatud tööturg, kaitstud töö, tööalane rehabilitatsioon).
Teenusmudeli katsetamine kestab kuni 2018. aasta maikuuni. Projekti tulemused ja nende põhjal koostatavad analüüsid on aluseks erihoolekandeteenuste valdkonna edasiseks planeerimiseks ja arendamiseks.
Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ning Trinidad Wiseman OÜ poolt teostatud erihoolekandeteenuste ja teenussüsteemi disainitöö lõpparuanne on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Projekti rahastatakse ESF vahenditest: TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine’’.
Projekti periood on 01.01.2017 – 31.12.2018.
Projekti toetussumma on 398 232 eurot.
Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames.
Viimati uuendatud 28.05.2026
