Projektid

Projektid

Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks

Projekt nr 2014–2020.16.01.21-0004 „Ohvriabiteenused“

Projekti kestus: 01.04.2021–31.12.2023

Projekti vältel keskendutakse seitsmele tegevusele, toetamaks COVID-19 mõjude leevendamist ning ohvriabi teenuste parandamist.

Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis
Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine
Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele
Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine
Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine
Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö võimekuse suurendamine
Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis teenuse kvaliteedi tõstmine

 

Traumat arvestava praktika e-kursuse loomine ja supervisioonid abistajatele (Ukraina sõjapõgenikega töötavatele organisatsioonidele)

Eesmärk

Luua abi osutavatele organisatsioonidele võimalus arendada traumat arvestavat praktikat, kasutades iseseisvaks kasutuseks mõeldud temaatilist e-kursust ja supervisioone.

Taust

Lähiaastatel toimunud sündmused (kroonviiruse pandeemia, Ukraina sõjapõgenike laine) on abistavatele organisatsioonidele toonud rohkelt väljakutseid. See on olnud periood, mis suurendas järsult abivajajate hulka, nõudis eri asutuste uusi koostöövorme ning põhjustas läbipõlemiste laine abi pakkuvate organisatsioonide töötajate hulgas.

Projekti alategevused

1. Trauma arvestava praktika e-kursuse loomine ja levitamine

Iseseisvaks läbimiseks mõeldud e-kursus annab ülevaate psühholoogilise trauma olemusest, mõjust, märkidest ja sümptomitest, traumat arvestava lähenemise põhimõtetest, taasohvristamise vältimisest ja võimalikest edasistest sammudest individuaalsel ja organisatsiooni tasandil traumat arvestava praktika rakendamisest. Kursuse sihtgrupiks on kõik esmast abi pakkuvate organisatsioonide töötajad ning soovitusliku jätkutegevusena toimuvad e-kursuse järgselt tiimides või organisatsiooniüleselt traumat arvestava praktika arendamise seminarid, mille käigus töötajatega ühiselt tekkinud ideedest ja tagasisidest konkreetne tegevuskava vormitakse.

2. Vaimse tervise abi meetmed psühhosotsiaalse toe pakkujatele

Traumakogemusega inimeste (konkreetses projektis eelkõige sõjapõgenike) lugude kuulmine ja võimalikele reaktsioonidele toetav reageerimine muudab abistajad endid psühholoogiliselt haavatavaks.  Kaastundeväsimuse, sekundaarse- ja kaastrauma ning läbipõlemise ennetamiseks pakutakse abistajatele individuaalset- ja grupipõhist supervisiooni, mis võimaldaks tööst tulenevat pinget ennetada või leevendada ja pakuks võimalik kolleegidepoolseks toeks, mis on traumat arvestava praktika üks põhimõtteid. Supervisioone saab tellida kuni 15.04.2023 ja toimuma peavad need hiljemalt 30.04.2023. Supervisiooni tellimisest loe täpsemalt juhisest.

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014–2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti „Creating a comprehensive trauma training programme for Estonia with special attention on the war in Ukraine and its refugee crisis“ vahenditest.

Eelarve: 100 000 eurot

Tegevuse kestus: 16.05.2022–30.04.2023

 

Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine

2021. aastast alates koordineerib Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt füüsilist ligipääsu sotsiaalteenustele. Tegevuse eesmärgiks on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna ja abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning läbi SKA lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kaitstud töötamise teenus, abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab, et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku või erasektori omandisse kuuluva asutusega.

SKA eestvedamisel viiakse läbi 2021. aasta lõpus teenuseosutajate seas läbi füüsilise ligipääsetavuse hetkeolukorra analüüs selleks loodud enesehindamise küsimustiku abil. Enesehindamisvahendist saadud andmeanalüüsi tulemusena valmis 2022. aasta juunis „Ligipääsetavuse enesehindamise tulemuste lõpparuanne“, mis saadetakse ka kõikidele enesehindamise küsimustike saajatele. Aruanne on nähtav ka kõikidele soovijatele. Projekti raames loodud enesehindamise küsimustik on kättesaadav PDF-formaadis, on hõlpsasti vabavara küsitluskeskkonda ümber tõstetav ning autoriõigusteta kasutatav kõikidele soovijatele.

Projektitegevused on lõppenud. SKA teenuste ligipääsetavuse teemade puhul palun pöörduda:

• e-kanalite ligipääsetavus: Mona Sõukand [email protected]
• välisveebi ligipääsetavus: Terje Volke [email protected]
• SKA kontorite ligipääsetavus: Seila Hõbe [email protected]

Koostööprojekt i-Restore 2.0 taastava õiguse ja lapsesõbraliku menetluse arendamiseks

2022. aasta sügisel käivitus Euroopa Komisjoni (Euroopa Liidu Õigusprogramm) rahastusel taastava õiguse ja lapsesõbraliku menetluse arendamiseks koostööprojekt i-Restore 2.0.

Projekti veab Rumeenia partner Terre des hommes Romania ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond on üheks partneriks lisaks sellistele organisatsioonidele nagu Terre des hommes Regional Hub (Ungari), Terre des hommes Greece (Kreeka), European Forum for Restorative Justice (Belgia), Restorative Justice Netherlands (Holland), HALT (Holland).

Projekti eesmärgiks on parandada kvaliteetse ja lapsesõbraliku menetluse kättesaadavust Euroopa lapsohvrite ja õigusrikkumistes kahtlustatavate laste jaoks. Eesmärgi täitmiseks viiakse järgmisel kahel aastal ellu mitmekesiseid tegevusi, näiteks koolitatakse justiitsvaldkonna spetsialiste, korraldatakse teavitustegevusi ja -kampaaniaid. Taastava õiguse alase teadlikkuse tõstmiseks viiakse läbi taastavaid ringe, jagatakse parimaid praktikaid partnerriikidega ning projekti lõppedes leiab aset suur lõpukonverents Belgias.

Projekti on läbivalt kaasatud õigussüsteemi kogemusega sihtgrupi noored, kes saavad enda kogemusele tuginedes anda tagasisidet ning töötada ise noortele välja teavitusmaterjale.

RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise arenduse I etapp

RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise arenduse I etapi põhieesmärgiks on pakkuda kõrgemat teenuskvaliteeti ja terviklikumat lähenemist kliendile. RFK-põhise hindamisinfo efektiivsema kasutusega taaskasutame enam inimese kohta juba kogutud andmeid, vähendame ülehindamiste vajadust ja lühendame menetlusaega. Lisaeesmärgina on soov vähendada ekspertarstide halduskoormust. Ekspertarsti arvamuse andmiseks luuakse uus lahendus, mis koondab seni kogutud hindamisinfo ühte keskkonda ning võimaldab tänu RFK-põhisele hindamisinfole ülevaatlikumalt hinnata inimese tegutsemisvõimet ja terviseseisundit.

Esimese etapi arenduse maksumus on 499 339,36 eurot ning planeeritav valmimise aeg on hiljemalt 2023. aasta III kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 21.01.2022 kuni 18.08.2023.

Ohvriabi teenuse analüüs ja vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd

Kui inimene on langenud kuriteo ohvriks või kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, on tal võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi töötaja poole,  kes osutab abivajajatele tasuta nõustamisteenust ning jagab informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Ohvriabi töösse kaasatakse üha rohkem vabatahtlikke - spetsiaalse väljaõppega inimesi, kes abistavad abivajajaid SKAga sõlmitavate lepingute alusel ning oma töö eest tasu saamata.

Hetkel puudub SKA ohvriabi-ja ennetusteenuste osakonnal ühtne IT-lahendus teenuste osutamiseks. Kasutatakse erinevad infosüsteeme, dokumendihaldussüsteemi ning ka kontoritarkvara. Seega on murekohaks andmete killustatus mitme infosüsteemi vahel. Kahtlemata toob see endaga kaasa märkimisväärse käsitöö andmete haldamisel ning täiendava ajakulu. Tundlike andmete tõttu on murekohaks andmete turvalisus nii nende edastamisel kui ka säilitamisel.

Ohvriabi teenuse analüüsi projektiga analüüsitakse ohvriabi (sh vabatahtlikega seotud) vajadusi infotehnoloogilisele toele tervikuna kõikide teenuste, vajalike funktsionaalsuste ja võimalike liideste vaates, arvestades olemasolevaid tööprotsesse ja vajadusi, leidmaks parim võimalik arenduslahendus. Samuti on ohvriabi analüüsi projekti üks eesmärkidest luua STARi arhitektuuri monoliidist mikroteenustele ülemineku põhiprintsiibid ja tehnoloogilised valikud.

Lisaks tehakse ohvriabi projekti ühe osana vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd, millel on riigieelarveline toetus. Eesmärgiks on luua IT-lahendus vabatahtlike haldamiseks STARis. Lähtuvalt strateegilisest sihist viia STAR tänaselt monoliitselt arhitektuurilt üle kaasaegsele, tuleb ka vabatahtlike haldamise funktsionaalsus luua vastavalt STARi mikroteenustel põhineva arhitektuuri põhimõtetele.

Ohvriabi teenuse analüüs. Läbiviimise aeg: 04.10.2021 - 04.02.2022. Analüüsile järgneb arendus.

Vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd. Eeldatav läbiviimise aeg: 01.03.2022 - 30.09.2022

Elatisabi teenuse I etapi analüüs ja arendus

Seoses perehüvitise seaduse muudatusega lisandub elatisabi maksmine pankrotimenetluse korral ja elatisabi hakatakse maksma lastele, kelle vanemad osalevad pankrotimenetluses.

Uus teenus arendatakse proaktiivsena ehk õigustatud isikutele hakkab Sotsiaalkindlustusamet tegema ise pakkumusi, mis tagab kasutajatele kiire ja lihtsa viisi toetust saada. Samuti muutub arendusega täitemenetlusaegse elatisabi teenuse maksmise protsess paindlikumaks ja väheneb seotud osapoolte halduskoormus.

Analüüsi tulemusena kirjeldati lahendused uue pankrotiaegse elatisabi teenuse proaktiivseks pakkumiseks ja  olemasolevate elatisabi teenuste õigustatud isikule kättesaadavuse  ja väljamaksete protsessi parendamiseks. Analüüsi tulemusena valmis elatisabi maksmise teenuse analüüsidokument koos tööde detailse kirjelduse ja mahuhinnanguga.

I etapi arendusprojekt tulemiks on  pankrotimenetlusaegse elatisabi teenuse tehniline lahendus, mille abil saab riik maksta elatisabi õigustatud sihtrühmale ja  täitemenetlusaegse elatisabi teenuse maksmise protsessi paindlikum ja seotud osapoolte koormust vähendav teenus.

Analüüsi kogumaksumuseks on 84 054,60 eurot, millest 85% rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest projekti „Elatisabi teenuse analüüs“ raames.

Arenduse kogumaksumus on 482 577,00 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2022. aasta III kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 17.09.2021 kuni 31.08.2022.

RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise I etapi arendamise analüüs

Puude raskusastme tuvastamisel (edaspidi PRT) RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise I etapi arendamise analüüsi eesmärgiks on analüüsi käigus leida inimese tegutsemisvõime ja terviseseisundi RFK-põhise hindamise optimaalseim lahendus, mis vähendaks hindamiseks kuluvat aega, suurendaks olemasolevate hindamisandmete taaskasutust ja võimaldaks esitada põhjalikuma lihtsas keeles ekspertarvamuse. Projekti käigus kirjeldatakse elluviimiseks vajalikud arendustööd koos mahu hinnanguga ja luuakse puude raskusastme RFK-põhise hindamise lahenduse prototüübid.

Analüüsi käigus otsime muu hulgas vastuseid küsimustele millist infot peab kuvama puude raskusastme tuvastamise peaspetsialistide vaadetes menetluse erinevates etappides vastuvõetavate otsuste tegemiseks (sh ekspertiisi saatmine, andmete täiendamine), millist infot peab kuvama PRT arstliku ekspertiisi vaates RFK-põhise hindamise läbiviimiseks ja kuidas lisada PRT otsusele hindamise põhjendus detailsemalt ja lihtsamas keeles.

RFK põhise hindamisinfo kasutusele võtmise I etapi arendustööde analüüsi väljunditeks on analüüsidokument, arendustööde mahuhinnangud tundides ning rakenduse erinevate vaadete prototüübid.

Analüüsi maksumus on 91 433,70 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2021. aasta IV kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 19.08.2021 kuni 19.02.2022.

Taastava õiguse vahenduse mudeli ja koolitussüsteemi arendamine

Projekti elluviimise periood: 1.07.2021-31.03.2023

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond

Projekti partnerid:  Sekretariatet for konfliktradene (Norra), Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikool

Eelarve: 146 967 eurot

Eesmärk: on luua Eestis terviklik ja süsteemne vahenduse väljaõpe, kvaliteetne ja laialdaselt kasutatav vahenduse teenus.

Tegevused:

1. Vahenduse tänase praktika ja sobivate mudelite analüüsimine
2. Eestile sobiva vahenduse mudeli väljatöötamine ja mudeli piloteerimine

Koostöös Eesti ja välisekspertidega luuakse teenusedisaini tulemusena mudel, mis vastab Eesti keskkonnale ja vajadustele (sh. eriilmelised juhtumid).

3. Taastava õiguse ja vahenduse koolituskava ja -materjalide loomine

Töötatakse välja koolituskavad vabatahtlikele, mis toetatavad tulevikus laiemat võimalust koolituse pakkumiseks. Kavas on luua ka e-õppe platvorm.

4. Taastava õiguse ja vahenduse koolitajate koolituse läbiviimine

Projekti tulemusena koolitatakse juurde 10 uut taastava õiguse koolitajat.

5. Vahenduse koolituste läbiviimine laiemale sihtgrupile

Projekti tulemusena koolitatakse juurde 24 vahendajat ja 12 uut erioskustega vahendajat.

6. Taastava õiguse ja vahenduse teabematerjalide väljatöötamine ja teavitustegevuse läbiviimine

Toimub projekti ava- ja lõpuseminar.

Luuakse taastava õiguse taskuraamat, mis on suunatud nii spetsialistidele kui ka laiemale sihtgrupile, et tõsta teadlikkust taastavast õigusest ning tutvustada vorme ja viise selle rakendamiseks. Käsiraamat saab olema elektroonilisel kujul e-raamatuna.

Tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.

Kontaktisik
Annegrete Johanson
[email protected]

59195182

Avaseminar

30.08 kl 15.00-17.00 toimub veebis projekti avaseminar: https://www.youtube.com/watch?v=NgVKRIbJegE

Päevakava:

15.00 Tervitus

15.05 Annegrete Johanson,  projekti „Vahenduse mudeli ja koolitussüsteemi arendamine“ tutvustus, Sotsiaalkindlustusamet

15.15 Anna Markina, „Taastava õiguse konfliktide vahendamine: mida vahendajad arvavad?“, Anna Markina, Tartu Ülikooli kriminoloogia teadur, taastava õiguse vabatahtlik

15.45 Kadri Ann Salla, „Taastav õigus politseitöös ja politsei väljaõppes“ Sisekaitseakadeemia

16.05 Karen Kristin Paus, Sekretariatet for konfliktrådene

16.55 Lõpetamine

Kliendipöördumiste haldamise ja hoidmise funktsionaalsuse arendamise analüüs

Kliendipöördumiste haldamise ja hoidmise funktsionaalsuse arendamise analüüsiprojekti põhieesmärgiks on välja selgitada parimad lahendused, kuidas automatiseerida kliendipöördumiste haldamisega kaasnevaid tegevusi.

Analüüsi käigus otsime muu hulgas vastuseid küsimustele kuidas saada klientide pöördumistest tervikvaade, kuidas leida isikute pöördumisi kiiresti üles, kuidas on mugav neid hallata ja lihtne tööülesanneteks suunata ning kuidas ära hoida lisakontakte isikutega.

Antud analüüsiprojekti väljundina on teostatud analüüs kliendipöördumiste haldamise ja hoidmise funktsionaalsuse arendusteks, mille käigus on selgunud eesmärkide saavutamiseks vajalikud kasutajalood ja arendusmaht ning valminud prototüüp tulevasest lahendusest.

Analüüsi maksumus on 84 054,84 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2021. aasta III kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 07.05.2021 kuni 30.11.2021.

Integreeritud teenused erivajadusega lastele

2019-2020. aastal piloteeriti integreeritud teenuste mudelit erivajadusega lastele abi tagamiseks. Mudeli piloteerimisse kaasati need 0-15-aastased lapsed, kes vajasid mitme valdkonna tuge (haridus-, tervishoiu- ja/või sotsiaalvaldkonnad). Piloodi tegevusi juhtisid omavalitsuste juhtumikorraldajad (näiteks lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialistid), kes koos partneritega rehabilitatsioonist, tervishoiust ja Rajaleidjast viisid läbi vajalikud hindamised ning määrasid lapsele ja perele ühiselt valdkonnaülese toe.

Kohalikud omavalitsused ja nende partnerid

Kohalikud omavalitsused, kes piloteerivad lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendit ning nende partnerid.

Projekti lõppraportiga saab tutvuda siin (2.5 MB, PDF).

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“

Kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamine töös laste ja noortega

Kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamine töös laste ja noortega.

Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitud partnerlusleppe alusel.

Projekti tegevuste periood 06.2020-30.04.2024

Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, et jõuda olukorrani, kus suure abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavad ühtse ettevalmistuse saanud spetsialistid nii kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses kui ka vanglas.

Lapsed ja noored, kes mingil eluetapil ei tule toime oma tunnete ja mõtetega ning ei suuda olemasolevate oskustega oma käitumist juhtida nii, et nende käitumine ei seaks ohtu tema enda või kellegi teise elu, tervist või arengut, on unikaalse haavatavusega abivajavad lapsed. Nad on lapsed, kes on kogenud oma lapsepõlve jooksul sageli hooletusse jätmist, füüsilist ja vaimset väärkohtlemist – traumat. Nad vajavad, et neid kuulda võetakse, nende arvamust arvestatakse ning nende probleemidesse suhtutakse eelarvamuste vabalt ja täie tõsidusega. Ennekõike vajavad nad aga turvalist, empaatilist, inimlikku ja siirast suhtumist, mis on aluseks usaldusliku koostöö kujunemisel spetsialistidega. Neil noortel on kõige keerulisemad hariduslikud-, käitumuslikud- ja vaimse tervise muredest tulenevad vajadused kogu noorte populatsioonis. Nad vajavad  erilist kaitset ja hoolt.

On oluline, et kõrge abivajaduse ja riskikäitumisega noortega töötavad hinnangutevabad toetajad, nõuandjad, asjade lahti mõtestajad, julgustajad, kui ka sõbrad, kes tunnevad rõõmu noorte saavutuste üle, aitavad langetada õigeid otsuseid ja seada eesmärke. Lapse ära kuulamise ja tema vaadetega arvestamise kindlustamisel on oluline, et lastega tööd tegelevad spetsialistid püüavad lapsest aru saada ja tema vajadusi, erinevaid vaatenurki, tundeid ja mõtteid tõlgendada. Lapse ainukordne lugu vajab mõistmist.

Kuniks Eestis on veel alaealisi ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas.

Ebaprofessionaalsed ning võimupositsiooni kasutavad töötajad ei tule toime laste erivajaduste mõistmise ning neile terapeutiliselt reageerimisega. Samuti takistab võimupositsioonilt suhtlemine ja liigsete piirangute kehtestamine vastastikuse arendava ja turvalise suhte tekkimist.

Õigus olla ära kuulatud muudab lapse oma käitumisest teadlikumaks, ühtlasi tajub ta käitumise tähendust seaduslikus ja sotsiaalses võtmes. Piiratud vabadusega lapsi ei tohi käsitleda homogeense grupina, vaid tuleb arvestada kõikide laste erinevustega.

Projekti käigus luuakse kirjeldatud sihtgrupiga töötavate spetsialistide baaskoolitussüsteem, mille aluseks olev traumateadlik lähenemine loob turvalise pinnase laste igakülgsele arengule ja küpse minapildi kujunemisele.

Koolitatud personali igakülgseks toetamiseks töötakse välja töönõustamise süsteem, mis toetab nii iga üksiku töötaja arengut kui ka uute tõenduspõhiste sekkumisviiside kasutusele võtmist ja aitab tõsta teenuse kvaliteedi.

Projekti tegevused toetavad  suure abivajadusega ja riskikäitumisega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi loomist.

Projekti partnerid:

MTÜ Prepsec Eesti – Sotsiaalprogrammi AART asutusesiseste koolitajate koolitamine ja rakendustoe pakkumine KLAT asutustes.

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus – Sotsiaalprogrammi MINU VALIK ajakohastamine ja rakendustoe pakkumine kriminaalhooldajatele.

Tartu Ülikooli Narva kolledž - Baaskoolitus kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile loomine, koolitamine ja koolituskava jätkusuutlikkuse arendamine.

Training Social Competence AS– Sotsiaalprogrammi AART treenerite koolitamine ja MTÜ Prepsec Eesti koolitajate superviseerimine.

Projektijuht:  

Taimi Nilson

[email protected]

Tel: 51916630

Ennetamaks kinnisele teenusele sattumist, toetamaks kinnistelt teenustelt väljuvate noorte toimetulekut kogukonda naasmisel, piloteerime „Ringist välja“ juhtumikorralduse mudelit üleriigiliselt, tagades keeruliste juhtumite puhul lühiajalise ja intensiivse protsessijuhtimise toe kohalikele võrgustikele, kes konkreetsete keeruliste juhtumite koordineerimise eest vastutavad. Koolitame välja riiklikud protsessijuhid keeruliste alaealiste juhtumite koordineerimiseks.

Projektijuht:

Annely Reile

[email protected]

Tel: 55514080

 

Abivahendite e-teenuse arendus

2019. aasta septembrist arendatakse abivahendite e-teenust.

Abivahendite e-teenuse arendamise eesmärgiks on inimese jaoks lihtsa, loogilise ja mugava teenuse loomine läbi abivahendite protsessi digitaliseerimise, kus abivahendi soetamiseks vajalikud dokumendid liiguvad erinevate osapoolte vahel digitaalselt. E-teenuse loomise eesmärgiks on inimese jaoks paberivaba teenuse loomine, mis võimaldab asjaajamist optimaalse pingutusega.

Abivahendite e-teenuse arendused on planeeritud mitmesse etappi.

Esimeses etapis loodi digitaalne isiklik abivahendi kaart, mis võimaldab abivahendi tehinguid teostada reaalajas, arvutab tehingu vastavust abivahendite loetelu tingimustele ning kontrollib piirlimiitide arvestust. Esimese arendusetapi maksumus on 489 336,80 eurot ning valmimise aeg oli 2020. aastal.

Esimeses etapis hõlbustasime kliendivaate, kuid nende arenduste tulemusel suurenes teenuseosutajate halduskoormus. Teises etapis analüüsitakse abivahendite teenuse edasise automatiseerimise (sh digitaliseerimise) võimalusi. Eelkõige soovime analüüsiga välja selgitada, kuidas on teenuseosutajate halduskoormuse vähenemist kõige otstarbekam teha ning kuidas sealjuures tagada turvaline andmevahetus. Lahenduse tulemusel paraneks andmekvaliteet, millest tingituna saaks tekitada reaalajas vahetatud tehingu info pealt järgmise kuu alguses teenuseosutajale makseteatist.

Antud analüüsiprojekti väljundina on teostatud analüüs abivahendite e-teenuse 2. etapi arendusteks, mille käigus on selgunud eesmärkide saavutamiseks vajalikud kasutajalood ja arendusmaht.

Abivahendite e-teenuse teise etapi arenduse eesmärgiks on edasi arendada mugavat e-teenust abivahendi teenuseosutajale ja abivahendi vajajale. Tehtavate arendustega vähendatakse halduskoormust nii teenuseosutajatele kui riigile, mh luues uus arvestusloogika. Lisaks veel muud täiendused, nt muudetakse teenuseosutajale ja kliendile täpsemalt nähtavaks mitmed erimenetlusega antud täiendavad võimalused.

Teise etapi arenduse maksumus on 496 962,32 eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2022. aasta II kvartal. Projekti abikõlblikkuse periood on 11.05.2021 kuni 30.06.2022. Samal ajal jätkatakse eeltööga abivahendi tõendite digitaliseerimiseks ja teenuse mugavuse parendamiseks.

Järgnevate etappide raames on plaanis aruandluse ja arvelduse automatiseerimine, abivahendi tõendi väljastajatega liidestamine ning teenuseosutaja portaali loomine.

RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel

2015.‒2016. aastal alustati Sotsiaalministeeriumis rehabilitatsiooni ja taastusravi valdkonna kitsaskohtade kaardistamist, millest üheks on inimese tervikvaate puudumine kui ta liigub erinevate teenuste vahel. Üheks arendustegevuseks sai „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsiooni“ (RFK) katsetamine ning rakendamine taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel.

Eesmärk: RFK metoodika rakendamine ja üleriigiliselt kasutusele võtmine, mis võimaldab abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist, olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude tervishoiu, tööhõive või hoolekandesüsteemiga. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis kasutada RFK andmetel põhinevat metoodikat puude raskusastme tuvastamisel ja töövõime hindamisel ning inimese toimetuleku olukorra kirjeldamiseks taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendite süsteemis.

Kestus: 01.01.2017–31.12.2023

Sihtrühmad

• Erivajadustega ning abi ja toetust vajavad inimesed
• Toimetulekuraskustes inimesed
• Hoolduskoormusega inimesed
• Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil
• Avaliku ja erasektori esindajad

Toimunud tegevused

01.06.2018‒01.11.2019 viidi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga läbi katseprojekt, kus rakendati taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis

• RFK katsetamist standardkeelena kliendi funktsioneerimisvõime hindamise tulemuste kirjeldamiseks
• RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli rakendamist tööprotsesside ühtlustamiseks
• Prototüübis kliendi teekonna jälgimist taastusravi- või rehabilitatsiooniteenusele suunamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni.

Tegevused 2021.–2022. aastal

• RFK eestikeelse tõlke ja juhendmaterjalide kaasajastamine
• RFK koolitajate ja valdkonna spetsialistide koolitused
• Ärianalüüs üleriigilise RFK rakendamiseks valdkondade üleselt
• Infosüsteemide edasiarendused toetamaks järkjärgulist rakendumist

Jätkutegevused 2023. aastal

• RFK koolitajate ja valdkonna spetsialistide koolitused
• Katsetused uute sihtrühmadega
• Sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi analüüs RFK kasutuselevõtuks

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“

RFK projektijuht
Ena Soodla
[email protected]
+372 52 053 51

Uuendamise kuupäev: 31.01.2023

Lisainfo

• RFK eestikeelne tõlge (10.81 MB, PDF)
• Kokkuvõte pilootprojektist (PDF)
• Kuidas kasutada RFKd - praktiline käsiraamat (2.66 MB, PDF)
• Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (uuendatud 2022) (1.14 MB, PDF)
• RFK algaja käsiraamat (882.85 KB, PDF)

Perelepitusteenuse arendamine

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuseid 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Riiklik perelepitussüsteemi loomine"

Üldinfo:

Projekti elluviimise periood: veebruar 2020 – jaanuar 2024.

Programmioperaator: Sotsiaalministeerium

Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond

Perelepitusteenuse projekti eesmärk: Projekti eesmärk on riikliku perelepitussüsteemi loomine aitamaks  kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused - lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused – lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt.

Perelepituse projekti tulemus: Projekti lõpuks on välja töötatud uus riiklik perelepituse korraldus- ja rahastamismudel, teenuse kättesaadavus on suurenenud ning teenuse sihtrühmade (lapsevanemad ja spetsialistid) teadlikkus ja seeläbi ka valmidus teenust kasutada tõusnud.

Projekti sihtrühmad ja põhilised tegevused: Projekti käigus töötatakse välja  perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel, võetakse kasutusele koolitusprogramm ning koolitatakse uusi lepitajaid, mistõttu on üheks otseseks sihtrühmaks  potentsiaalsed teenuse osutajad ehk lepitajad. Projekti oluline eesmärk on luua eeldused ja jõustada perelepitussüsteemi lahendamaks lapse elukorraldust puudutavad küsimused eeskätt kohtuväliselt perelepitaja juures ja seega on projekti oluliseks sihtrühmaks ka lahku läinud või lahku minevad lapsevanemad, kes võivad potentsiaalselt vajada perelepitusteenust, aga ka lastega töötavad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötajad,  kohtunikud,  lastekaitsetöötajad jm.

Projektijuht: Rea Uudeküll [email protected] +372 505 1945

Alates 2021. aasta septembrist alustas Sotsiaalkindlustusamet riikliku perelepitusteenuse pilootprojektiga, mille raames on lapsevanematel võimalus saada tasuta perelepitusteenust. Pilootprojekti eesmärgiks on nii teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest kui ka ettevalmistus riikliku perelepitussüsteemi jõustumiseks. Perelepitusteenust osutavad superviseeritavad perelepitajad, kes on lõpetamas väljaõpet Riiklikul perelepituse aluskoolitusel. Sotsiaalkindlustusameti partneriteks on 15 kohalikku omavalitsust, kes on meiega koos riikliku perelepitusteenuse teerajajateks: Sillamäe, Tartu, Rakvere ja Viljandi linnavalitsus ning Jõhvi, Elva, Türi, Viru-Nigula, Võru, Valga, Saarde, Rae, Harju ja Jõgeva vallavalitsus. Lisaks meie partner-omavalitsustele ootame teenusele lapsevanemaid ka kõigist teistest kohalikest omavalitsustest. Samuti võivad teenuse saamiseks pöörduda meie poole ka lapsevanemad ise, ilma kohaliku omavalitsuse suunamiseta.

Rohkem infot pilootprojekti kohta saab perelepituse koordinaator Liilia Männilt: [email protected], 5886 2296 või [email protected]

Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine

Tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.

Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond.

Projekti tegevuste elluviimise periood: 01.2020-08.2022

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on ohvriabi lepitusteenuse süsteemi uuendamine, sh töö noortega ja vabatahtlike lepitajate kaasamine, et see põhineks taastava õiguse põhimõtetel ja praktikatel.

Saavutatavad tulemused: Koolitatud on vähemalt 70 vabatahtliku lepitajat ja aastas viiakse vabatahtlike poolt läbi vähemalt 100 lepitust.

Taastava õiguse vabatahtlike ja koostööpartnerite tänuüritus

Lõpetab taastava õiguse vabatahtlike I lend ja sealhulgas tunnustatakse häid koostööpartnereid.

Taastava õiguse vabatahtlikud jagavad enda mõtteid https://www.youtube.com/watch?v=PhEJW8flleg

Taastava õiguse infokohtumised 

Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond viis läbi infokohtumised neile, kes tundsid, et soovivad panustada oma kogukonna turvalisuse tagamisse.

Jagasime infot selle kohta, mis on taastav õigus, milliste juhtumite ja konfliktide puhul saab seda rakendada ning milline on taastava õiguse vabatahtliku roll ja ülesanded.

Infokohtumised toimusid

16. juunil kell 13.00 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

29. juunil kell 13.00 Jõhvis Keskväljak 1 III korruse nõupidamisruumis.

Taastava õiguse tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=inxvHyL7HSY

Kontaktisik:

Annegrete Johanson

[email protected]

+372 5919 5182 

Ohvriabi süsteemi arendamine

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Ohvriabi süsteemi arendamine"

Projekti elluviimise periood: 32 kuud, 01.2020-08.2022.

Programmioperaator: Sotsiaalministeerium

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond

Projekti partner(id): Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies

Eelarve: 385 755 eurot, millest 85% Euroopa Majanduspiirkonna toetus

Eesmärk: 

Süstemaatiline, jätkusuutlik ja koordineeritud ohvriabisüsteem pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele, tänu millele on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva toimetuleku saavutamisele.

Tegevussuunad:

• Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tõstmine
• Vabatahtlike kaasamise süsteemi loomine pere- ja soopõhise vägivalla ohvrite toetamiseks
• Tervishoius perevägivalla varajase märkamise süsteemi loomine
• Perevägivalla toimepanijatele sekkumisprogrammide arendamine
• Avaliku arvamuse uuring vägivallaga seotud hoiakute muutuste kohta

• Mida teha lähisuhtevägivalla juhtumi korral?(1.48 MB, PDF)
• Что делать в случае насилия в близких отношениях?(1.48 MB, PDF)
• Riskihindamine lähisuhtevägivalla juhtumites(1.67 MB, PDF)
• Оценка риска в случаях насилия в близких отношениях(2.01 MB, PDF)
• Lähisuhtevägivalla riskihindamise ankeet(46.61 KB, PDF)
• Первичная анкета для оценки рисков НБО(125.4 KB, PDF)

Kontaktisik:
Liis Sild

[email protected]

+372 5194 9691

Puudega laste tugiteenuste arendamine

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“.

Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid - lapsehoid, tugiisik ning toetava teenusena transporti - nii et teenused oleksid kättesaadavad kõigile, kelle teenusevajadus on hinnatud kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialisti poolt (eeldab juhtumiplaani tegevuskava olemasolu STAR-is).

Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed

Rahastus: ESF perioodiks 2014-2022 on Toetuse Andmise Tingimused (TAT): „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ arvestatud 38 488 956 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 792 169 eurot, mis teeb kokku 45 281 125 eurot

Kestus: 01.09.2014-31.12.2022

Tegevused: Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning transporditeenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (Lastekaitseseaduse § 3 lg 2 sätestab lapseealiseks alla 18-aastast isikut).

Teenuseid on õigus taotleda raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal (lapsevanem ja eestkostja) või lapse perekonnas hooldajal, kelle enda ja lapse elukohana on registreeritud Eesti Vabariik.

Teenuste taotlemine algab kohalikust omavalitsuse üksusest (KOV). Lapse seaduslik esindaja peab pöörduma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kus vanemale selgitatakse KOV-i korraldatavate (riik eraldab igal aastal läbi toetusfondi kohalikele omavalitsusüksustele rahalisi vahendeid tugiteenuste osutamiseks) teenuste saamise tingimusi ja korda ning lisarahastamise (Sotsiaalkindlustusameti ESF-rahastus) võimalusi. Raske ja sügava puudega laste puhul peab KOV hindama teenuse vajaduse iga lapse puhul individuaalselt. Teenuse vajadus hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ja fikseeritakse lapse juhtumiplaani tegevuskavas. Teenuse vajaduse hindamisel vestleb lastekaitsetöötaja lapsevanemaga ning hindab teenuse vajadust sobiliku hindamisvahendi toel (näiteks lapse heaolu käsiraamat). Lisaks on KOV töötajal õigus juurde küsida taotlejalt täiendavaid dokumente (rehabilitatsiooniplaan, haridusasutuses koostatud arenduskava) ja vestelda lapsele oluliste võrgustikuliikmetega.

Toetuse kasutamiseks tuleb lapsevanemal täita kohalikus omavalitsuses ka ESF toetuse taotlus (265.77 KB, RTF).
*Oluline on teada, et transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata eraldiseisvana haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks, vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu- või tugiisikuteenusele.

Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas 2014 - 2020

Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF). 
Struktuurifondide kasutamise aluseks 2014 - 2020 eelarveperioodil on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Partnerluslepe ja Ühtekuuluvusfondide rakenduskava.

Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondadele eraldati struktuurivahenditest sel eelarveperioodil 500 000 000 eurot. Koos riikliku omafinantseeringuga investeeritakse sotsiaalvaldkonda 2014-2020 perioodil ligi 600 000 000 eurot. 
Lisaks ESF programmidele allkirjastasid 8. juunil 2011. a Eesti välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Oslos Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismide rakendamist käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid. Eesti sai 2014. aastani toetusena Euroopa Majanduspiirkonnalt ja Norralt kokku 44,9 miljonit eurot.

Norra toetuse peamised eesmärgid on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra ja abisaajariikide vahel omavahel kokku lepitud esmatähtsates valdkondades. Lisaks Eestile on abisaajariikide hulgas veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Malta, Hispaania ja Portugal. Norra netotoetus Eestile on 23,68 miljonit eurot.

Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks ehk TAT koostatakse suurte valdkondlike muutuste tegemiseks, uute tegevuste piloteerimiseks ning haldamise lihtsustamiseks, neid tegevusi viivad  üldjuhul ellu rakendusasutused (ministeeriumid koostöös allasutuste või partneritega).

Ühtsete integratsiooni toetavate sotsiaalvaldkonna meetmete välja töötamine ning rakendamine Eestis 

Alates 1. jaanuarist 2019 korraldab sotsiaalkindlustusamet teenuseid, millega toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kolmandatest riikidest pärit sisserändajate vastuvõttu ja kohanemist. Kuna ränne on kasvanud kogu maailmas, elab ka Eestis üha rohkem erineva kultuuritaustaga inimesi. Need inimesed vajavad sageli kõrvalist abi, et taas toime tulla. Meie peame pakkuma neile igas Eestimaa nurgas teenuseid, mis lähtuvad konkreetse inimese vajadusest.

Et Eestisse saabuvad inimesed saaksid vajaliku abi, viib sotsiaalkindlustusamet läbi projekti „Ühtsete integratsiooni toetavate sotsiaalvaldkonna meetmete välja töötamine ning rakendamine Eestis“ (CIMISM). Projekti raames koolitatakse välja piirkondlikud spetsialistid, kes abistavad siia saabunud sisserändajaid ning nõustavad oma kolleege, kes teisest kultuurist tulnud inimestega tegelevad. Spetsialistid koolitavad KOV ametnikke, ohvriabi- ja lastekaitse töötajaid, politseinikke, psühholooge, meedikuid ja haridustöötajaid. Seeläbi oskame aidata sisserännanutel Eestiga paremini kohaneda ning vähendame ohtu, et nad satuksid siin isolatsiooni.

Projekt kestab 1.05.19–31.03.2022 ning seda juhib sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste juht Kaisa Üprus-Tali. Projekti toetavad siseministeerium ning Euroopa varjupaiga-, Rände- ja integratsioonifond.

Projekt BADEV

Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „Badev“.

Projekti periood: 01.02.2018-31.01.2020

Projekti toetussumma 153 138,40 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 122510,72 eurot.

Badev projekt on Eesti, Läti ja Poola ühisprojekt lastemajateenuse arendamiseks. Lastemaja on sõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks. Eestis avati esimene lastemaja 2017. aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet on Badev projekti juhtpartneriks.

Projekti eesmärk:

• Teadmiste ja kogemuste vahetamine projektipartnerite vahel ning läbi selle lastemaja teenuse arendamine.
• Lastemaja töötajate oskuste ja teadmiste kasvatamine seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks.
• Koostöövõrgustiku laiendamine ja teenuste tutvustamine laiemale avalikkusele.
• Tõenduspõhiste teenuste kasutamine lastemajas.

Projekti tegevused:

• Koolitused seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
• Erialavaheliste koostöökohtumiste korraldamine.
• Juhendmaterjalid seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
• Infomaterjali koostamine lastemaja teenuse kohta.
• Uute teenuste piloteerimine lastemajas.
• Teraapia platvormi loomine seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.

Projekti tulemused:

• Traumateraapia platvorm
• Poola traumateraapia platvorm
• Läti traumateraapia platvorm
  • Läti inglisekeelne traumateraapia platvorm
• Toolkit (9.95 MB)
• Report on conceptual and IT requirements for the therapy platform tool (508.6 KB, PDF)
• lastemaja-juhend-EST A5 (708.4 KB, PDF).
• lastemaja-juhend-RUS A5. (731.81 KB, PDF)
• Group therapy analysis 18.12 ENG (331.5 KB, PDF).
• Guidelines Children with Special Needs EST and RU. (470.31 KB, PDF)
• Guidelines How to use Barnahus model EST and RU. (107.54 KB, PDF)
• Individuaalnõustamiste analüüs lastemaja 2019 logoga. (389.43 KB, PDF)
• Information material Barnahus Estonia EST and RU (270.87 KB, PDF)
• lastemaja_infoleht-lapsevanemale_360x120mm_3mmbleed. (546.21 KB, PDF)
• lastemaja_infoleht-lapsevanemale-ru. (555.01 KB, PDF)
• lastemaja-A6-info_v4. (515.11 KB, PDF)
• lastemaja-infoleht-lapsele_480x120mm_3mmbleed. (551.25 KB, PDF)
• lastemaja-majajuht-EST (659.23 KB, PDF)
• lastemaja-majajuht-RUS (666.37 KB, PDF)
• lastemaja-Soovitused_Lapsevanemale RUS (715.16 KB, PDF)
• lastemaja-Soovitused_Lapsevanemale (708.23 KB, PDF)
• Pereteraapia analüüs lastemajas (144.85 KB, PDF)
• Recommendations of helping a child in trauma (206.07 KB, PDF)
• Sign language in Barnahus EST and RU (152.16 KB, PDF)
• Soovitused kuulmislangusega lapsega suhtlemiseks EE (669.3 KB, PDF)
• Soovitused kuulmislangusega lapsega suhtlemiseks RU (677.34 KB, PDF)

Projektijuht:

Ann Lind-Liiberg

[email protected]

+372 6408101

Projekti PROMISE II

Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „PROMISE II“

Projekti periood: 01.12.2017-31.12.2019

Projekti toetussumma 37946,48 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 30357 eurot.

Promise II on järg Promise projektile, mille eesmärk on teha lastemaja teenuse arendamiseks valdkondadeülest koostööd läbi koolituste, ümarlaudade ning teiste toetavate tegevuste. Promise II projektis osalevad 12 riiki 13 organisatsiooniga. Sotsiaalkindlustusamet on Promise II projektis kaaspartneriks Läänemeremaade Nõukogule.

Projekti eesmärk:

• Ühine õppimine ning heade praktikate vahetamine läbi ümarlaudade ja koolituste.
• Lastemajateenuse disanimine läbi tõestatud praktikate.
• Erialadevahelise koostöö ja tööprotsesside toetamine läbi võrgustikutöö ja ühiste kokkulepete sõlmimise.
• Võtmeisikute teadmiste laiendamine lastemajateenusest ja selle vajalikkusest.
• Laste arvamuse välja selgitamine ning selle kasutamine lastemajateenuse arendamiseks.

Projekti tegevused:

• Ümarlaudade korraldamine lastemaja töötajatele.
• Välislektoriga koolitused lastemaja töötajatele.
• Laste arvamuste ja tagasiside kogumine lastemajateenuse kohta.
• Promise Standardi eesti keelde tõlkimine ja kasutusele võtmine.
• Webinarid

Projektijuht:

Ann Lind-Liiberg

[email protected]

+372 6408101

Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele 

Projekti eesmärk:
Uue teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende 
hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.

Projekti periood: 01.04.2013 - 31.01.2017
Projekti toetussumma on: 1045 462 eurot, sh Norra toetus 888 643 eurot

Projekti “Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames on koostatud Sotsiaalkindlustusameti tellimusel rehabilitatsiooniprogramm (1.03 MB, PDF) lastele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire. Rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise nõuandva komisjoni 30.03.2017 otsusega nr 2/2017 otsustati programmi mitte kinnitada, kuid võtta kasutusele juhendmaterjalina.

Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine

Sotsiaalkindlustusamet katsetab koostöös kohalike omavalitsustega uut erihoolekandeteenuste süsteemi, kus inimese abistamisel lähtutakse käsitlusest, mis põhineb abivajadusest tulenevatel teenuskomponentidel, ning testitakse korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalikud omavalitsused. 

Eesmärk on rakendada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi ning toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnas osalemist, sh tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist.

Tulemus: katsetamise käigus on isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli põhimõtetel abi saanud vähemalt 700 vähenenud töövõimega inimest. Katsetamise käigus kogutud tagasiside ja kasutajakogemuse analüüsi põhjal tehakse teenusemudeli lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi ning ettepanekud selle terviklikuks rakendamiseks.

Summa: isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamise 2023–2024 aasta eelarve on 10 380 534 eurot.

Abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium

Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks

Meetme eesmärk on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada.
Piirkonnaüksuste projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohaldatud funktsioon, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohalike võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja ellu viimisel nii eestvedamis- kui erialase suutlikkuse tõstmise näol.

Projekti raames luuakse piirkondlikud üksused, luuakse lapse heaolu kajastava kvaliteedimõõdikute süsteemi, ühtlustatakse andmete kogumise põhimõtteid, lisaks ennetavate teenuste kaardistamine ja kvaliteedikriteeriumite määratlemine ning projekti tegevuste mõju hindamine.

Projekti periood on 18.9.2014-31.12.2016. Projekti tegevused on lõppenud.

Mitmedimensiooniline pereteraapia

Mitmedimensioonilise pereteraapia programm on Eestis kasutusel esmakordselt. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt. Projekti eesmärk on pakkuda raskete käitumisraskustega lastele/noortele ja nende peredele tõenduspõhist pereteraapiat.

Projekti kestus: 18.9.2014-31.03.2017. Alates 01.04.2017 rahastatakse MDFT teenust riigieelarve vahenditest.

Mitmedimensiooniline pereteraapia on osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine alaealiste kuritegevuse vähendamine ning laste ja noorte probleemse käitumise põhjustega tegelemine. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.

Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine

Tegevuste raames arendatakse ning pakutakse nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asendus- ja perekoduteenuse osutajatele vajalikke koolitusi ning tugiteenuseid. Lisaks piloteeritakse kriisihoolduspere ja kutselise erihoolduspere teenust. Järelhoolduse arendamiseks töötatakse välja toetavad tugiteenused asendushoolduselt elluastuvatele noortele, et tagada nende iseseisev toimetulek. Viiakse ellu teavitustegevusi eesmärgiga leida juurde uusi hooldusperesid ja normaliseerida asendushoolduse teemat kogu ühiskonnas. „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise“ projekt viiakse ellu koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga perioodi 2015-2020 (projekti tegevused on pikendatud aastani 2022). Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Lisainfo projekti kohta 

Pikaajaline kaitstud töö

Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) on loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivad töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.

Kaitstud töö projekti raames pakuvad teenuseosutajad üle Eesti erivajadusega inimestele võimalust töötada neile sobilikes tingimustes.

Kaitstud töötamise teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist:

• TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“.
• tegevuse kestus: 01.03.2015-31.12.2021

Lisainfo projekti kohta 

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks

Tegevuste üldeesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.

Tegevuste raames töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ning ka tutvustatakse seda. Töötatakse välja ja tutvustatakse teenuse osutajatele kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüsi metoodikat ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse üldised ja spetsiifilised sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades ning rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samuti jätkatakse konsultantide ja audiitorite koolitamist. 

Järelevalve kvaliteedi tõstmisega planeeritakse mõjutada ka hoolekandeteenuste kvaliteeti.
On planeeritud läbi viia varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuseks.

Projekti sihtrühmadeks on sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad, kohalike omavalitsuste ametnikud ning hoolekandeteenuste osutajad.
Sotsiaalkindlustusamet on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervise Arengu Instituudi kõrval üks tegevusi elluviiv partner Sotsiaalministeeriumi juhitavas tegevuses meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed““ raames. 
Projekt on toetatud ESF vahenditest.
Projekti periood 01.01.2015 - 31.12.2020

Lisainfo projekti kohta  

Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

Projekti eesmärgiks on juhtumikorralduse mudeli (MARAC) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

MARAC (Multi Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.

Projekti sihtrühmaks on riskis olevad pered, sh lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud, ning riskis olevate peredega vahetult kokku puutuvad spetsialistid, sh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid kes omavad puutumust lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega.

Projekti tegevuste läbi valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel, katsetatakse ning kohandatakse mudelit, arendatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti puhul oli esmalt eesmärk pakkuda 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialistidele võimalust kasutada juhtumikorralduse mudelit riskis olevate, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks. Eesmärgiks ennetada lähisuhtevägivalla raskeid tagajärgi, vähendada korduvohvristumisi ja –õigusrikkumisi. 2019. aasta seisuga on kõigis Eesti maakondades üks või mitu MARAC-i ehk kõrge riskiga tegelevat võrgustikupõhist töörühma (kokku 19). MARAC-idesse on kaasatud ka kuue erineva piirkonna vabatahtlikud tugiisikud. Projekti jooksul laienetakse kõigisse Eesti maakondadesse. ESF lisarahastuse toel tegeldakse aastatel 2020–2023. mudeli rakendamise kvaliteediga seonduvate arendustega: teostatakse üle-eestilisi võrgustiku jätkukoolitusi, arendatakse koostööd meditsiini- ja kohtusüsteemiga, töötatakse välja, katsetatakse ja võetakse kasutusele MARAC-ide seire- ja kvaliteedi hindamise süsteem ning teostatakse MARAC-i mõjude uuring.

Sotsiaalkindlustusamet on antud projekti tegevuste elluviijana partner Siseministeeriumi juhitavas tegevuses, meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ raames. Projekt on toetatud ESF vahenditest.

Projekti toetussumma: 795 787 eurot.

Tegevuse kestus: 1.09.2015-31.12.2023.

MARAC juhtumikorralduse mudel

Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele

Projekti eesmärgiks on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toetamine ja nõustamine keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemisel ning toimetulekuraskustes isikutele nõustamisteenuste pakkumine üle Eesti. Selle tulemusel paraneb inimeste igapäevaeluga toimetulekuvõime, suundumiseks tööturuteenustele ja rakendumiseks tööle.

Sihtgrupiks on mitmete probleemide samaaegsest esinemisest tingitud toimetulekuraskustes tööealised inimesed ja nende pereliikmed, kelle toetamiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse enda võimalustest või ressurssidest (teenused, toetused).

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava projekti raames tehakse koostöös kohalike omavalitsustega juhtumipõhist võrgustikutööd ja osutatakse toimetulekuraskustega inimestele nõustamisteenuseid, sh psühholoogilist- ja perenõustamist, võlanõustamist, sotsiaalnõustamist ja tugiisikuteenust.

Projekt on jätkuks Sotsiaalkindlustusameti poolt aastatel 2012-2015 läbiviidud projektile „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“.

Projekti periood on: 01.01.2016 - 31.01.2019

• Voldik "Nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele" (3.23 MB, PDF)

Abivahendite kasutamise võimaldamine

Tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond. Toetuse eesmärk on tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. Selleks tagatakse vajalike abivahendite kättesaadavus vähenenud töövõimega või puuet omavale mittetöötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele.

Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseeritakse teenust osutavale ettevõttele abivahendi müügi või üürimise korral toote maksumuse osa lähtuvalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“.

Abivahendi müüja või üürija tagab inimesele abivahendi sobitamise ja kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.

TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ (01.01.2016-31.12.2020).

TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ (01.05.2020-31.12.2022).

Projekti toetussumma: 7 482 011 eurot.

Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine

Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000–5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus (Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused) ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes vahendavad nende suhtlust kuuljatega, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi.

Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise üldine kontseptsioon, mis on võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke vahendamise võimaluste (nt videotõlge) ülene, et hinnata tõlketeenuste rakendamise vajadusi ja võimalusi Eestis. Analüüsitakse kuulmispuudega isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ning tuvastatakse võimalikud takistused ja probleemid teenuste osutamisel Eestis. Saadud tulemuste põhjal kujundatakse sihtrühmale sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse, katsetatakse ja pakutakse teenuseid.

Projekti raames pakutakse viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Samuti pakutakse väljaõpet kirjutustõlgina tööle hakkamiseks ning täienduskoolitusi viipekeeletõlkidele. Lisaks koostatakse tõlketeenuste soovituslik juhend, mis aitab kohalikel omavalitsustel kuulmislangusega inimestele suunatud tõlketeenuste pakkumist korraldada.

Sihtrühm

Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine).

Tegevuse üldajaraam

01.05.2015–31.12.2021

Kirjutustõlketeenuse kohta leiab lisainfot siit 

Teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust Skype’i teel kasutajaga „kaugtõlge“ (Skype kasutaja: [email protected]).

Kaugtõlketeenuse kohta leiab lisainfot siit 

Teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust teenusepakkujaga, kirjutades meiliaadressile [email protected] (Viipekeeletõlkide OÜ, www.viipekeeletolgid.ee)

Tegevuse elluviija

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus: 01.05.2015–31.12.2018, Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2019–31.12.2021

Abikõlblik kulu perioodil 2015-2020 on 647 368,78 €

Projektijuht: Timo Hansman [email protected]  tel:+372 5344 3479

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid puudega seotud raskusi. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule siirduda või tööhõives jätkata. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku teenusevajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul hindab esmast teenusevajadust SKA juhtumikorraldaja. Selle järel hakkavad kliendid teenust saama juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostab isikliku rehabilitatsiooniplaani rehabilitatsioonimeeskond. Teenuse osutamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.

Rehabilitatsioon sisaldab muu hulgas järgmisi teenuseid: füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab osaliselt sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 tähenduses õigustatud isiku kriteeriumitele:

1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);

2) kellel ei ole tuvastatud sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;

3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele    vanaduspensionile;

4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;

5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.

TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“.

Projekti toetussumma: 2 307 661 eurot.

Tegevuse kestus: 1.05.2017-31.12.2018.

Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks

Sotsiaalkindlustusameti juures tegutseva nõustamisüksuse tegevuse eesmärgiks on suurendada riigi poolt korraldatud tuge kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel, ühtlustada ja tõsta abimeetmete kvaliteeti ja aidata kaasa tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisele.

Kohalike omavalitsuste nõustamisüksus

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 4.4 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“

Tegevuse kestus: 1.01.2019-31.12.2022.

Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine

Sotsiaalkindlustusamet osutab elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal.

Sotsiaalkindlustusamet pakub abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele.

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“

Tegevuse kestus: 1.02.2017-31.12.2020.

Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine

Eesmärk: Arendada perioodil 2014-2022 tegevuse raames rehabilitatsiooniprogramme ja rehabilitatsiooni teenuse standardeid, töötada välja hindamismetoodikaid ning koolitada rehabilitatsioonispetsialiste, sh uute rehabilitatsioonispetsialistidena kogemusnõustajaid kui ka uusi rehabilitatsioonimeeskondi.

Kompleksseid rehabilitatsiooniprogramme arendatakse suure hooldusvajadusega isikutele, sh

• Erivajadusega lastele (vanus 3–17 aastat)

Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk võimetekohase hariduse omandamise toetamine ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.

• Erivajadusega tööealistele

Tööealistele erivajadustega isikutele töötatakse välja programme nii sotsiaalsele kui tööalasele rehabilitatsioonile.

Tööalased rehabilitatsiooniprogrammid on eelkõige suunatud tööle saamise eesmärgile, keskendudes koostööle tööandjate, kutseõppeasutuste ja teiste rehabilitatsiooniprotsessis oluliste partneritega. Tööealistele suunatud programmide eesmärk on toetada kutseharidusse suunduvate õpilaste üleminekut või kutseõppeasutuses kutseharidust omandavate õpilaste õpinguid ja tööturule siirdumist ning arendada tihedat koostööd tööandjatega, luues võimalusi rehabilitatsioonitegevuste läbiviimiseks konkreetses töökeskkonnas.

• Erivajadusega eakatele (60 aastat ja vanemad)

Eakate puhul  on programmide eesmärgiks eaka võimalikult iseseisev toimetulek, institutsionaalsete teenuste ennetamine ja eaka ühiskondliku aktiivsuse toetamine, et vähendada pereliikmete hoolduskoormust ja võimaldada neil tööle asuda või töökoht säilitada.

Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka pärast programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Väljatöötatud programmid on avalikud ja nende alusel saavad hiljem teenuseid pakkuda erinevad teenuseosutajad.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemi arendamiseks, arusaadavamaks ja tõenduspõhisemaks muutmiseks on aastatel 2021-2022 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) loomas rehabilitatsioonijuhiseid. Kokku luuakse piloteerimise käigus kolm rehabilitatsioonijuhist: esimene on skisofreenia, skisotüüpsete ja luululiste häiretega (F20-F29 RHK-10) tööealise rehabilitatsioonijuhis; teine on meeleoluhäiretega tööealise juhis ning kolmandaks on põletikuliste polüartropaatiatega tööealise juhis.

Rehabilitatsioonijuhistega luuakse ühtselt mõistetav tõenduspõhine raamistik tegevuskava koostamiseks tööks kindla sihtgrupiga. Teenuseosutaja lähtub inimese piirangutest, nõrkustest ja tugevustest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist. Samas sihtgrupiti saab siiski osutada samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid gruppide lõikes võrreldavad.

2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisega, mille eesmärgiks on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti,  hakates läbi viima kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse tuginedes 2020. aasta lõpuks valmiva rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi , Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku , WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit  jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid.

Erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate valdkonnas jätkatakse arendustegevusi järgmiste metoodikatega:

• Hamet hindamismetoodika edasiarendamisel luuakse võimalus hinnata lisaks motoorsetele ja kognitiivsetele võimetele ka sotsiaalseid oskusi
• Toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika, et pakkuda süsteemset tuge vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistidele
• rehabilitatsioonivajaduse hindamismetoodika väljatöötamine
• sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine

Koolitusi viiakse läbi järgmistele sihtgruppidele ja valdkondades:

• rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitused
• erinevate metoodikate rakendamise koolitused (Hamet, TTR, CARe jt)
• uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitused
• rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolitused
• kogemusnõustajate baas- ja täienduskoolitused
• vajaduspõhised koolitused

Kestus: 2014-31.12.2022

Sihtrühmad

Erivajadustega inimesed
Hoolduskoormusega inimesed
Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad)

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“

https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0

Arendusspetsialist
Eneli Siidoja
[email protected]
+372 5377 8512

Uuendamise kuupäev: 01.02.2022

Juhtkoerte koolitamine ning teenusekirjelduse ja korraldusskeemi väljatöötamine

Tegevusega võimaldatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetele vajadustele vastavat abivahendit, kelleks on juhtkoer. Juhtkoerte tagamine parandab teenust saanud inimese võimalusi siirduda tööturule või jätkata teenuse saamist. Juhtkoer võimaldab parandada raske ja sügava nägemispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada hoolduskoormust ja vajadust muude toetavate teenuste (nt isiklik abistaja, tehnilised abivahendid) järele.

Nimetatud tegevuse katsetamise käigus koostatakse vastav teenusekirjeldus ning katsetatakse juht- ja abikoerte teenust ühe osana abivahenditeenusest. Korraldatakse hange juhtkoerte koolitaja(te) leidmiseks ja koerte soetamiseks. Leitakse eksperdid, kes hakkavad hindama juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asuda. Alates 2018. aastast soetatakse igal aastal kuni kuus koera.

Tehakse teavitustööd (infotunnid ja ümarlauad), et koguda infot teenuse arendamiseks ning jagada infot teenuse korralduse kohta.

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus „Juhtkoerte koolitamine ning teenusekirjelduse ja korraldusskeemi väljatöötamine“.

Tegevuse kestus: 1.01.2017-31.12.2020.

Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine

Tegevuse eesmärk on pakkuda süsteemset tuge vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistidele. Toetatud töölerakendumise koolitused lähtuvad toetatud töölerakendumise metoodikast, mis võimaldab inimese töölerakendamisel tugineda tema isikuomadustele ja oskustele, tegeleda töötamist takistavate tegurite kõrvaldamisega ning nõustada nii klienti kui tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel.

Toetatud töölerakendumise metoodika sobib hästi ka erineva intellektitasemega klientide toetamiseks, kuna see annab ette väga kindlad tegevused ja juhised, kuidas inimese toetatud teekond tööturule peaks kulgema. Toetatud töölerakendumise metoodika järgi toimub töö õpetamine töökohal ja töökoha säilimine on tagatud tugiteenustega. Tugiteenuste abil aidatakse kliendil leida töökoht, õpetatakse klient töökohal välja, toetatakse tema tegevusi, heaolu, edasijõudmist ja saavutusi ning probleemide lahendamist ja eesmärkide saavutamist.

Eesmärk ei ole ainult kliendi töötamisega seotud raskusi ennetada, vaid parandada ka kliendi elukvaliteeti. Kõike seda saavad pakkuda koolitatud spetsialistid sotsiaalsüsteemi teenuste raames. Kui tagada spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste toetamine ja motiveerimine töökoha otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda.

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus „Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine“.

Projekti toetussumma: 53 170 eurot.

Tegevuse kestus: 1.01.2019-30.04.2020.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) struktuuritoetuse meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames toetuse andmise tingimuste (TAT) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele” eesmärgiks on suurendada tööealiste (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani) vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul; parandada raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust ja arendada välja uued teenused ning vähendada vanemate hoolduskoormust ja tööhõives osalemise takistusi.

ESF vahenditest rahastatakse osaliselt tööealiste ja 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulu.

Sihtrühmad

1. Rahastus lõppenud seisuga 30.04.2022. Keskmise ja raske puudega tööealised isikud.
2. Rahastus lõppenud seisuga 30.04.2022. Vähenenud töövõimega (sh puuduva töövõimega) isikud,
   • kes on tööealised (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
   • kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
   • kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile;
   • kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning
   • kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.

3. 0–15-aastased lapsed, kellele on määratud
   • raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue;
   • sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, muu.
4. Projekti raames arendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 0–15-aastastele lastele mobiilset rehabilitatsiooniteenust Avatud Dialoogi põhimõtetel. Koostööpartneriteks on Open Dialogue Approach UK Ltd, Tartu Ülikool, Papaver MTÜ (Põhja-Eesti), ProVida Kliinik OÜ (Lõuna-Eesti) ja Akersoni OÜ (Kesk-Eesti). Lisaks viiakse läbi teavitustegevusi laste hooldajatele.

Projekti toetussumma: 17 529 412 eurot.

Tegevuse kestus: 1.01.2019-31.12.2022.

Lisainfo

• ESF juhend teenuseosutajatele (412.03 KB, PDF)

Õigusaktid:

• Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus
• Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord
• Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord

Blanketid

• ESF algusankeet (XLSX) (44.28 KB, XLSX)
• ESF lõpuankeet (XLSX) (44.65 KB, XLSX)
• ESF algusankeet – telefoniprotokoll (XLSX) (44.54 KB, XLSX)
• ESF lõpuankeet – telefoniprotokoll (XLSX) (44.67 KB, XLSX)
• ESF seirest keeldumise avaldus (DOC) (45.5 KB, DOC)

Töövõime süsteemi toetavad tegevused

Projekti eesmärk on töövõime reformi elluviimise toetamine, sealhulgas spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine.

Tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamine töötingimuste edendamiseks.

Võimaldamaks varajast aktiivset sekkumist ennetamaks inimese töövõime vähenemist ja tööturult väljalangemist, on vajalik liikuda tervisekao fikseerimiselt töövõime ulatuse hindamisele. See eeldab, et inimese töövõimet hinnatakse perspektiivis, milline võiks olla tema töövõime, kui ta saaks teha terviseseisundile sobivat tööd, vastavate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke

töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid, hoolekande- ja tööturuteenuseid.

Sotsiaalkindlustusamet viib läbi koolitusi enda teenistujatele, kes vajadusel nõustavad tervisekahjustusega inimesi ja aitavad neil töövõime hindamise ja puude hindamise taotlusvorme täita. Samuti koolitab Sotsiaalkindlustusamet teenistujaid, kes kasutavad töövõime hindamise tulemusi puude ning Sotsiaalkindlustusameti teenuste vajaduse hindamiseks.

Laiemat avalikkust teavitatakse reformi põhjustest, eesmärkidest, tegevustest ja reformiga kaasnevatest muudatustest ning nende mõjudest sihtgruppidele. Üheks teavituse eesmärgiks on suunata tööandjaid nägema tervisekahjustusega inimesi kui potentsiaalset tööjõudu ning laiemalt ühiskonda reformi sihtgrupiga arvestama. Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse erinevaid teavitusviise (sealhulgas tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, otsekommunikatsioon sihtrühmadega jne). Teavitustegevuste tõhustamiseks tellitakse nii eel- kui ka järeluuringud, mis võimaldavad tegevusi paremini ette valmistada ja nende tulemuslikkust hiljem hinnata. Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja läbiviimiseks kasutatakse vajadusel selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid.

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ alategevused „Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine“ ja „Avalikkuse teavitamine“.

Tegevuse kestus: 1.01.2016-31.12.2023.

Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine

Ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna eesmärgiks on kujundada uusi sotsiaalteenuseid lähtudes vajaduspõhisusest ja kasutajamugavusest. Seetõttu alustati 2017. a jaanuaris pilootprojektiga, kus katsetatakse psüühikahäirega inimestele toimetulekuks vajaliku abi osutamist kohaliku omavalitsuse poolt. Projektis kasutatakse 2016. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja disaini ettevõtte Trinidad Wiseman OÜ poolt teenuse disaini abil väljatöötatud uut abi osutamise mudelit.

Mudelis vaadatakse inimesele abi osutamist kui ühte inimesele toimetulekuks vajalikku tervikteenust, kus on tagatud inimesele kõik vajalikud tegevused, mida on seni osutatud erinevate omavalitsuse, rehabilitatsiooni- või erihoolekandeteenustena. Mudeli kohaselt hinnatakse omavalitsuse poolt, millistes eluvaldkondades inimene abi vajab (esmane toetus inimesele). Peale hindamist on ühe teenuseosutaja poolt korraldatud inimesele püsiv abi ja toetus (baastoetus inimesele). Vajadusel osutatakse inimesele teisi toimetulekuks vajalikke toetavaid või taastavaid tegevusi (pakutakse lisatoetust).

Joonis 1. Teenusedisaini abil välja töötatud mooduli ja komponendipõhine teenusmudel.

Uut erihoolekande teenussüsteemi piloteerivad Haapsalu, Keila ja Tallinna linn, Jõhvi, Märjamaa, Otepää, Põhja-Pärnumaa vald (eelnevalt Vändra alev), Põhja-Sakala vald (eelnevalt Võhma linn). Projektis osaleb korraga kuni 40 tööealist (16+) inimest, kellel on raske, sügav või püsiva kuluga psüühiline erivajadus. Projekti kaudu on inimestele tagatud tugi igapäevaelus ja toetatakse võimetekohast osalemist tööhõives (avatud tööturg, kaitstud töö, tööalane rehabilitatsioon).

Teenusmudeli katsetamine kestab kuni 2018. aasta maikuuni. Projekti tulemused ja nende põhjal koostatavad analüüsid on aluseks erihoolekandeteenuste valdkonna edasiseks planeerimiseks ja arendamiseks.

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ning Trinidad Wiseman OÜ poolt teostatud erihoolekandeteenuste ja teenussüsteemi disainitöö lõpparuanne on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: http://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid

Projekti rahastatakse ESF vahenditest: TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine’’.

Projekti periood on 01.01.2017 – 31.12.2018.

Projekti toetussumma on 398 232 eurot.

Projekt on toetatud Euroopa Sotsiaalfondi poolt
meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames.