- Hüvitise suurus oleneb varem teenitud tulust.
- 475–515 päeva, mida on võimalik kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
- Saajale on tagatud riigi ravikindlustus.
- Saamise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida.
- Saaja võib olla tööandja juurest vanemapuhkusel.
- Vanemad saavad hüvitise saajat kuu kaupa vahetada.
- Mõnda aega võivad vanemad saada hüvitist samal ajal.
- Hüvitis on tulumaksuga maksustatav.
- Väljamakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu planeeritud päevade ulatuses.
- Hüvitise saamise ja vanemapuhkuse ajal ei ole võimalik kasutada lapsepuhkust ega puudega lapse vanema lapsepuhkust.
- Eesti perehüvitised on elukohapõhised ja nende saamiseks peab nii taotleja kui ka laps elama Eestis. Selleks et tekiks õigus perehüvitistele, ei piisa elukoha andmetest rahvastikuregistris ja/või Eesti kodakondsusest.
NB! Tähtajalise elamisloa alusel elavatele välismaalastele ja määratlemata kodakondsusega inimestele määratakse perehüvitisi kuni elamisloa kehtivuse lõppemiseni. Elamisloa pikendamise korral tuleb esitada uus perehüvitiste taotlus.
Jagatava vanemahüvitise puhul võivad vanemad otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab – erinevalt ema ja isa vanemahüvitisest, millele on õigus ainult emal või isal.
Jagatav vanemahüvitis pakub peredele elukorralduse planeerimisel rohkem paindlikkust.
Alates lapse 31. elupäevast saab isa või ema kasutada perele ette nähtud jagatava vanemahüvitise päevi ja seda on võimalik teha kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise saajat võib kuu kaupa vahetada. Päevi saab planeerida vajaduse järgi ning selle järgi tehakse ka väljamakse.
Kuni 60 päeva jooksul võivad vanemahüvitist saada mõlemad vanemad.
Jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib olla tööandja juurest vanemapuhkusel, kuid see ei ole kohustuslik. Kui üks vanem on vanemapuhkusel, peab vanemahüvitise saaja olema tema. Kui kumbki vanem ei ole vanemapuhkusel, on võimalik valida, kumb vanemahüvitist saab.
Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus jagatavat vanemahüvitist lähemalt tutvustame.
Kuidas jagatavat vanemahüvitist taotleda?
Saadame pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris sünni registreerimist sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse vanematele perehüvitise pakkumuse perehüvitise liikidega, millele vanematel lapse eest õigus on.
Perehüvitise pakkumusel on just sellele vanemale ettenähtud perehüvitised, milleks võivad olla:
- ema vanemahüvitis
- isa vanemahüvitis
- jagatav vanemahüvitis
- sünnitoetus
- lapsetoetus
- üksikvanema lapse toetus
- lasterikka pere toetus
- kogumispensioni täiendavad sissemaksed
- jt perehüvitised
Vanemad saavad otsustada, kes milliseid perehüvitisi saama hakkab. Samal ajal saab vanem kohe teada anda, kui ta ei soovi jagatava vanemahüvitise osas hüvitispäevi järjest kasutama hakata.
Kui vanem soovib jätta perehüvitiste kasutamise õiguse teisele vanemale, ei ole sellest vaja eraldi sotsiaalkindlustusametit teavitada. Piisab, kui teine vanem kinnitab iseteeninduses talle saadetud perehüvitiste pakkumused. Kui aga isa soovib siiski teada anda, et ta soovib jagatava vanemahüvitise endale kasutamiseks jätta, peab isal olema isa vanemahüvitis täies mahus ära kasutatud.
Kui vanem ei ole meilt pakkumust saanud, aga arvab, et tal on õigus perehüvitisi saada, palume tal meie poole pöörduda. Kui vanem ei saa kasutada iseteenindust, võib ta meiega ühendust võtta e-posti aadressil [email protected] või külastada mõnd sotsiaalkindlustusameti klienditeenindust.
Kuidas saab jagatavat vanemahüvitist kasutada?
Jagatavat vanemahüvitist saab vanem kasutada kas
- järjest alates õiguse tekkimisest või
- päevade kaupa planeerides
See tähendab, et vanemahüvitist võib kasutada järjest ühe pika perioodina või valida, millistel päevadel seda kasutada. Päevade kaupa vanemahüvitise kasutamine pikendab hüvitispäevade kasutamise perioodi.
Millal algab ja lõppeb õigus jagatava vanemahüvitise kasutamiseks?
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Erandlikult saavad isad saada jagatavat vanemahüvitist juba alates lapse sünnist, kui nad on oma isa vanemahüvitise enne lapse sündi ära kasutanud.
Ennetähtaegsena (ehk varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega) sündinud lapse emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus pärast ema vanemahüvitise lõppu, s.o lapse 101 päeva vanuseks saamisel.
Mitme päeva eest on õigus jagatavat vanemahüvitist saada?
Jagatava vanemahüvitise õigus tekib lapse alusel. Seega on emal ja isal lapse eest nähtud ette ühepikkune jagatava vanemahüvitise periood.
Jagatava vanemahüvitise perioodi pikkus sõltub sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte.
NB! Töötava ema all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötava ema all mõtleme ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.
Kui lapse ema töötas enne lapse sündi, siis on jagatava vanemahüvitise kestus enamjaolt 475 kalendripäeva, aga päevade arv võib olla kuni 514, kui ema kasutas ema vanemahüvitise päevi vähem. Loe täpsemalt ema vanemahüvitise kohta.
Näide
- Emal tekib õigus saada ema vanemahüvitist ja sellega seoses emapuhkust 61 kalendripäeva (31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega).
- Jagatavat vanemahüvitist võivad kasutada nii lapse ema kui ka isa, kusjuures vanemad saavad ise otsustada, kumb neist seda saama hakkab. Kuna aga ema jäi lubatud 70 kalendripäevast enne lapse sündi hiljem ema vanemahüvitist kasutama ja sellega seoses emapuhkusele, siis pikeneb jagatava vanemahüvitise päevade arv nende päevade võrra, mida ema oma ette nähtud ema vanemahüvitise õigusest ei kasutanud (100 – 61 = 39 kalendripäeva). Kui muidu oleks jagatava vanemahüvitise kestus olnud 475 kalendripäeva, siis nüüd on see 514 kalendripäeva (475 + 39 kalendripäeva).
Kui lapse emal enne lapse sündi töösuhet ei olnud, on mõlemal vanemal jagatava vanemahüvitise kestus kokku 515 kalendripäeva.
Pane tähele, et jagatava vanemahüvitise kestus on emal ja isal päevades sama, küll aga võib erineda periood, millal kumbki vanem saab jagatavat vanemahüvitist kasutada. Näiteks kui isa on enne lapse sündi isa vanemahüvitise ära kasutanud, tekib tal jagatava vanemahüvitise õigus juba lapse sünnist, emal aga alles pärast ema vanemahüvitise lõppu.
Kellel on õigus vanemapuhkusele?
Jagatava vanemahüvitisega kaasneb töötavatel vanematel õigus vanemapuhkusele.
Kuidas tööandjat jagatava vanemahüvitise võtmisest ja vanemapuhkusest teavitada?
Vanemapuhkuse taotluse peab töötaja ise tööandjale esitama 30 kalendripäeva enne puhkuse algust vastavalt töölepingu seadusele. Töötaja töösuhe peatub vanemapuhkuse tõttu tööandja juures.
Kui üks vanematest on tööandja juurest vanemapuhkusel, kes saab siis vanematest jagatavat vanemahüvitist kasutada?
Vanemad võivad üldjuhul ise otsustada, kumb neist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Küll aga – kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ehk tema töösuhe on lapse kasvatamisega seoses peatatud, siis on jagatava vanemahüvitise õigus just sellel vanemal.
Mida tähendab jagatava vanemahüvitise päevade kaupa planeerimine?
Päevade kaupa planeerimine pakub vanematele enam võimalusi väikelapse eest hoolitsemise kõrvalt töötada või hüvitist pikemal perioodil osade kaupa kasutada.
Vanem näeb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mitme päeva eest on ta vanemahüvitist juba saanud, mitme päeva eest planeerinud ning mitme päeva eest on vanemahüvitis veel saamata või planeerimata. Vanem saab ise märkida kuupäevad, millal soovib hüvitist kasutada.
Kuidas saab vanemahüvitise saajat vahetada?
Vanemahüvitise saaja vahetamise soovist tasub meid varakult teavitada, sest siis saame olla kindlad, et vanemad saavad soovitud ajast vanemahüvitise saaja vahetatud. Vanem, kes soovib edaspidi ise vanemahüvitist saama hakata, saab saaja vahetuse algatada iseteeninduses „Minu toetused ja teenused“ menüü alt.
Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kalendrikuust. Poole kuu pealt saajat vahetada ei saa.
Vanemahüvitise saaja vahetamisel on oluline meeles pidada, et senine hüvitise saaja peab andma nõusoleku saaja vahetuseks.
NB! Teise vanema nõusoleku korral peab uus hüvitise saaja planeerima jagatava vanemahüvitise perioodi iseteeninduses. Kui hüvitise periood on planeerimata, siis hüvitist ei maksta!
Isa saab jagatavat vanemahüvitist kasutada ainult siis, kui ta on isa vanemahüvitise päevad ära kasutanud või nende kasutamisest loobunud.
Kui senine vanemahüvitise saaja viibib vanemapuhkusel, peab ta selle lõpetama. Seda seetõttu, et kui üks vanematest on vanemapuhkusel, siis on just temal õigus vanemahüvitisele.
Uus vanemahüvitise saaja võib jääda vanemapuhkusele, kuid ei pea seda tegema. See sõltub sellest, kas vanem soovib hüvitise saamise ajal töötamist jätkata või mitte.
Lapsevanematel on õigus saada mitut liiki vanemahüvitist, mida vanemad võivad kuni 60 kalendripäeva ulatuses kasutada samal ajal koos.
Erandiks on lapsendaja vanemahüvitis, mida on võimalik koos saada kuni 35 kalendripäeva.
Vanemahüvitised jagunevad kaheks.
Individuaalsed vanemahüvitised kehtivad ainult emale või isale:
1) ema vanemahüvitis,
2) isa vanemahüvitis
Ühised vanemahüvitised – neid saab vanemate vahel jagada ning vajaduse korral võib hüvitise saajat vahetada:
1) jagatav vanemahüvitis,
2) lapsendaja vanemahüvitis
Kõiki neid hüvitiste liike võib kasutada koos samal ajal, aga tuleb meeles pidada, et seda on võimalik teha 60 kalendripäeva ulatuses (v.a lapsendaja vanemahüvitis, mida võib koos saada kuni 35 päeva).
Teisisõnu ei kehti 60-kalendripäevane periood üksnes jagavata vanemahüvitise kohta, vaid kõikide vanemahüvitiste liikide kohta kokku ja eri kombinatsioonides.
Neli võimalust, kuidas mõlemad vanemad saavad vanemahüvitisi samal ajal
1. Isa saab isa vanemahüvitist ja ema saab ema vanemahüvitist
Ema läheb emapuhkusele ja hakkab saama ema vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Isa läheb isapuhkusele 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja hakkab saama isa vanemahüvitist. Isa ja ema viibivad koos puhkusel ja saavad hüvitisi samal ajal 30 kalendripäeva jooksul. Pärast isapuhkuse perioodi lõppu jääb vanematele veel 30 kalendripäeva, mida nad saavad koos samal ajal kasutada ja hüvitisi kattuvalt saada.
2. Isa saab jagatavat vanemahüvitist ja ema saab ema vanemahüvitist
Isa sai isa vanemahüvitist enne lapse sündi täies mahus ehk 30 päeva jooksul. Samal ajal ema sai ema vanemahüvitist ning kokku sai kasutatud 30 päeva ühiselt. Vanematel on võimalik saada veel 30 päeva vanemahüvitisi samal ajal (näide 1).
Kohe kui laps sündis, hakkas isa saama jagatavat vanemahüvitist ja ema saab samal ajal ema vanemahüvitist. Kokku võivad nad saada ema ja jagatavat vanemahüvitist veel 30 päeva ulatuses. Kui see periood lõpeb, siis ei ole vanematel enam võimalik saada koos vanemahüvitisi, sest kõik 60 päeva koos kasutamiseks on ära kasutatud.
3. Isa saab isa vanemahüvitist ja ema saab jagatavat vanemahüvitist
Ema viibib vanemapuhkusel ja saab jagatavat vanemahüvitist ning vanemad otsustavad reisile minna. Isal on kasutamata jäänud 30 kalendripäeva isapuhkust ja ta võtab sellest välja 15 kalendripäeva, saades sellega seoses isa vanemahüvitist. Sel juhul saavad vanemad samal ajal 15 kalendripäeva vanemahüvitisi, mida arvestatakse koos kasutatavaks vanemahüvitiseks. Puhkuse lõpus on vanematel veel jäänud 45 kalendripäeva, mida nad saavad samal ajal koos kasutada ja mille eest hüvitisi saada.
4. Isa saab jagatavat vanemahüvitist ja ema saab jagatavat vanemahütivist
Isa ei soovinud töölt isapuhkusele jääda ja loobub sellest. Isal tekib õigus kohe pärast lapse sündi saada jagatavat vanemahüvitist. Ühel päeval otsustab isa, et soovib saada jagatavat vanemahüvitist, aga ema juba saab seda. Sel juhul saavad isa ja ema kuni 60 kalendripäeva kasutada jagatavat vanemahüvitist koos samal ajal. Siin tuleb meeles pidada, et kogu jagatava vanemahüvitise periood lüheneb nende päevade võrra, mil isa ja ema said jagatavat vanemahüvitist koos, sest hüvitist maksti kahele vanemale korraga.
Kuna selles näites on ema peamine jagatava vanemahüvitise saaja, millega kaasneb ka riiklik ravikindlustus, ja isa koos kasutatava jagatava vanemahüvitise saaja, siis lüheneb ema jagatava vanemahüvitise periood 60 kalendripäeva võrra, mille jooksul said vanemad vanemahüvitist koos. Näiteks kui emale oli määratud jagatav vanemahüvitis kuni 31.12.2023, siis nihkub ema vanemahüvitise lõpp 60 kalendripäeva ettepoole ja see on 02.11.2023.
Vanemahüvitiste koos saamise variandid
ISA |
EMA |
Ettenähtud maksimaalne koos kasutatavate päevade (60 kalendripäeva) „jääk“ väheneb |
Jagatava vanemahüvitise saamise periood lüheneb vanemahüvitise koos kasutamise päevade võrra |
| Isa vanemahüvitis | Ema vanemahüvitis | Jah | Ei lühene |
| Isa vanemahüvitis | Jagatav vanemahüvitis | Jah | Ei lühene |
| Jagatav vanemahüvitis | Ema vanemahüvitis | Jah | Ei lühene |
| Jagatav vanemahüvitis | Jagatav vanemahüvitis | Jah | Jah, lüheneb |
| Jagatav vanemahüvitis seoses ennetähtaegse lapse sünniga | Jagatav vanemahüvitis seoses ennetähtaegse lapse sünniga | Jah | Jah, kuid mitte üle 30 kalendripäeva |
Tabelis näidatud variante saab kasutada kokku kuni 60 kalendripäeva ulatuses. Erand tehakse enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele: kui vanemad kasutavad vanemahüvitise koos saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata nende jagatava vanemahüvitise koguperioodi rohkem kui 30 päeva.
Need on neli võimalust, kuidas vanematel on võimalik saada vanemahüvitisi samal ajal. Neid võimalusi saab ka kombineerida: näiteks võib 30 päeva jooksul saada ema vanemahüvitist ja isa vanemahüvitist ja hiljem võib veel 30 päeva saada koos jagatavat vanemahüvitist, jne.
Ükskõik millist ja mitut kombinatsiooni otsustavad vanemad koos kasutada, saab seda teha kõige rohkem 60 kalendripäeva ulatuses.
Korduma kippuvad küsimused
1. Kuidas aru saada, mitu päeva vanemahüvitiste koos kasutamiseks on meil jäänud?
Nagu mainitud, võib samal ajal koos saada vanemahüvitisi kõige rohkem 60 päeva jooksul.
Kui abikaasad said ükskõik millist vanemahüvitise liiki samal ajal, tuleb need päevad koguperioodist lahutada.
Näiteks kui saite samal ajal 25 kalendripäeva ema ja isa vanemahüvitist, on teil jäänud 35 päeva, mida saate veel samal ajal koos kasutada.
(60 päeva kokku – 25 kasutatud päeva = 35 päeva)
2. Kas koos kasutatava jagatava vanemahüvitisega kaasneb ravikindlustus?
Kui jagatava vanemahüvitise saamise periood kattub, kaasneb ravikindlustus ainult ühele vanemale, kes on peamine hüvitise saaja.
3. Kuidas koos kasutatavat vanemahüvitist taotleda?
Kui isa ja ema soovivad samal ajal saada isa vanemahüvitist ja ema vanemahüvitist, ei pea eraldi taotlust koos kasutamiseks esitama, süsteem loeb neid päevi koos kasutatuna automaatselt.
Eraldi tuleb taotleda ainult jagatava vanemahüvitise koos saamist. Lapsevanem, kes ei saa jagatavat vanemahüvitist, aga soovib seda teha samal ajal teise vanemaga, peab esitama sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses taotluse. Taotluse saab esitada ka meie klienditeenindustes ja e-posti aadressil [email protected].
Täpsemad juhised iseteeninduse kasutamise kohta leiad videost:
4. Kas vanemahüvitiste koos saamise perioodi saab päevade kaupa planeerida?
Jah, vanemahüvitisi ei pea koos kasutama ühe pika perioodi jooksul, vaid seda saab võtta päeva kaupa.
5. Kas vanemahüvitistega kaasneb ka vanemapuhkus?
Isa vanemahüvitise ja ema vanemahüvitise puhul kaasneb puhkus automaatselt, sest nende kahe hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada ühegi tööandja juures.
Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb õigus saada ka vanemapuhkust, kuid kohustust ei ole. Vanemapuhkuse saamiseks esitage puhkuse taotlus tööandjale.
6. Kuidas saan vanemapuhkust taotleda ja kes edastab andmed tööandjale?
Töötaja peab esitama vanemapuhkuse taotluse tööandjale 30 kalendripäeva enne puhkuse algust. Vanemapuhkuse tõttu töötaja töösuhe tööandja juures peatub.
Kuidas saab avaldada soovi teise vanemaga samal ajal vanemahüvitise kasutamiseks?
Vanem, kes hetkel ei saa vanemahüvitist, kuid soovib seda mõnda aega samal ajal teise vanemaga saada, peab esitama soovi iseteeninduses „Minu toetused ja teenused“ menüü alt.
Mida tuleb silmas pidada, kui vanemad kasutavad jagatavat vanemahüvitist samal ajal?
Isa saab jagatavat vanemahüvitist kasutada ainult siis, kui ta on isa vanemahüvitise päevad ära kasutanud või nende kasutamisest loobunud.
Töötavad vanemad saavad seoses jagatava vanemahüvitisega ka korraga kuni 60 kalendripäeva vanemapuhkusel olla.
Seega võivad vanemad kasutada kuni 60 kalendripäeva ulatuses jagatavat vanemahüvitist koos kolmel eri moel:
1) mõlemad vanemad viibivad tööandja juurest vanemapuhkusel ja saavad jagatavat vanemahüvitist,
2) kumbki vanem ei viibi tööandja juurest vanemapuhkusel ja mõlemad saavad jagatavat vanemahüvitist,
3) üks vanem viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ja mõlemad vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist.
Nagu märgitud, kaasneb jagatava vanemahüvitise saamisega riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Kui vanemad tahavad kasutada jagatavat vanemahüvitist samal ajal, siis saab vanem, kes soovib koos senise saajaga hüvitist kasutada, seda 60 kalendripäeva jooksul teha, võttes töö juurest vanemapuhkust. Tuleb aga tähele panna, et sellele vanemale ei laiene riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Riik tagab ravikindlustuse ja pensionimaksed endiselt üksnes ühele alla kolmeaastase lapse vanemale. Kindlustus on tagatud vanemale, kes jagatavat vanemahüvitist seni sai.
Kas ja kui palju hüvitise periood lüheneb, kui jagatavat vanemahüvitist kasutavad mõlemad vanemad samal ajal?
Jagatava vanemahüvitise esialgne määratud periood lüheneb vaid siis, kui vanemad kasutavad koos just jagatavat vanemahüvitist.
Kui vanemad kasutavad samal ajal teisi hüvitise liike – ema ja isa vanemahüvitise või isa ja jagatava vanemahüvitise kombinatsiooni –, väheneb üksnes ettenähtud 60 kalendripäeva pikkune koos kasutamise päevade jääk.
Kui aga mõlemad vanemad kasutavad samal ajal jagatavat vanemahüvitist, lüheneb neil kiiremini ka vanemahüvitise periood.
Näiteks otsustavad vanemad koos reisile minna ning soovivad puhkuse ajal koos samal ajal jagatavat vanemahüvitist kasutada. Seni on jagatava vanemahüvitise saaja olnud ema, kes viibib tööandja juurest vanemapuhkusel. Nüüd jääb ka isa tööandja juurest 60 kalendripäevaks vanemapuhkusele ja esitab tööandjale taotluse. Tööandja teeb isa vanemapuhkuse taotluse alusel vanemapuhkuse kande töötamise registrisse. Isa planeerib iseteeninduses emaga samale ajale jagatava vanemahüvitise 60 kalendripäevaks. Vanemad hakkavad koos hüvitist saama ja sõidavad puhkama. Kuna vanemad saavad kahel kuul samal ajal jagatavat vanemahüvitist, lüheneb kogu jagatava vanemahüvitise saamise periood kahe kuu (60 päeva) võrra (sest sel perioodil maksti hüvitist kahele inimesele korraga). Seega kui muidu oli jagatava vanemahüvitise lõpp näiteks 27.10.2026 (laps sündis 10.06.2025), siis nüüd nihkub see 60 kalendripäeva ettepoole ja on 28.08.2026.
Kas enneaegsena sündinud laste või mitmike vanematele on vanemahüvitise koos kasutamise osas erisusi?
Jah, enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus: kui vanemad kasutavad koos vanemahüvitise saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata nende vanemapuhkuse koguperioodi rohkem kui 30 päeva.
Millises summas jagatavat vanemahüvitist makstakse?
Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Alusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.
Kui vanem ei teeninud alusperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, määratakse vanemahüvitis miinimummääras.
Kui alusperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne töötasu alammääraga või sellest väiksem, makstakse vanemahüvitist töötasu alammääras.
Kui alusperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli suurem kui kehtestatud kahekordne üle-eelmise aasta keskmine palk, makstakse vanemahüvitist maksimummääras.
Vaata lähemalt: perehüvitiste määrad ja maksmine.
NB! Kõik vanemahüvitise summad on brutomääras, sest kõik vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatavad.
NB! Töösuhtes olev ema on erand – temal arvutame ema vanemahüvitise lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Töösuhtes oleva ema jaoks võib see tähendada seega seda, et ema vanemahüvitist saab ta ühes ja jagatavat vanemahüvitist teises summas. Seda seetõttu, sest ema vanemahüvitis on arvutatud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.
Sotsiaalkindlustusamet saadab vanemahüvitise saajale iga kuu väljamaksuteatise, mille pealt vanem näeb, milliste päevade eest me vanemahüvitist talle maksame, mis on vanemahüvitise päevasumma. Samuti millist maksuvabastust vanem on soovinud ning millisele pangakontole hüvitise maksame.
Kuidas arvutatakse jagatavat vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?
Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis hüvitist arvutades vaatame tulu, mille alusel määrati vanemahüvitis eelmise lapse eest: kui uue lapse referentsperioodi eest arvutatud tulu on sellest väiksem või sellega võrdne, siis uue lapsega seoses arvutatakse vanemahüvitise suurus varasema tulu alusel ehk vanemale soodsamas määras.
Kas ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitise suuruse arvutamist?
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.
Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks
- võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
- jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
Mida tähendab, et hüvitisi arvutatakse päevamäära järgi?
Päevamääras hüvitise väljaarvutamine on tähtis, sest vanematel on võimalik ise planeerida, millistel päevadel nad kuus hüvitist kasutada soovivad. Hüvitise päevamäära järgi arvutamine võib aga tähendada, et hüvitis ei ole enam igal kuul ühes ja samas suuruses kahel põhjusel:
- Vanem on ise soovinud ja planeerinud hüvitise saamise päevad erinevatel kuudel eri moel. Näiteks soovib vanem mais saada hüvitist 20 kalendripäeva eest ja juunis 30 kalendripäeva eest.
- Kalendrikuudes on erinev arv päevi – kui kuus on 31 päeva, on hüvitis ühe päeva võrra suurem kui kuus, mil on 30 päeva.
Millal jagatavat vanemahüvitist makstakse?
Vanemahüvitisi makstakse igal kuul eelmise kalendrikuu eest.
Seega makstakse jagatavat vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval. Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.
Näiteks on vanemale määratud jagatava vanemahüvitise õigus 475 päevaks, kuna vanem on soovinud hüvitispäevi kasutada järjest alates 15.09.2024 kuni 02.01.2026. Siis maksame jagatavat vanemahüvitist vanemale iga kuu eest järgmisel kuul järgmiselt:
- 15.09.2026–30.09.2026 perioodi eest väljamakse 08.10.2026
- 01.10.2026–31.10.2026 perioodi eest väljamakse 06.11.2026
- 01.11.2026–30.11.2026 perioodi eest väljamakse 08.12.2026 jne.
Kas jagatav vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?
Jah, jagatav vanemahüvitis nagu ka teised vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.
Tulumaksuvabastuse soovist saab meid teavitada perehüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.
Milline tulu vanemahüvitise arvutamisel arvesse võetakse?
Vanemahüvitise suurus oleneb referentsperioodil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid vanemahüvitis ei saa olla suurem seadusega kehtestatud maksimummäärast (2026. aastal 3806,10 eurot kuus).
Vanemahüvitise arvutamisel võetakse arvesse
- palgatulu
- preemiad
- ettevõtlustulu, millelt on makstud sotsiaalmaksu
Arvesse ei lähe
- töötuskindlustushüvitis
- haigushüvitis
- loometoetus
- muud sissetulekud, mis ei ole sotsiaalmaksuga maksustatavad (nt toetused, pensionid, vanemahüvitised, dividenditulud)
Kuidas kujuneb vanemahüvitise ülempiir?
Vanemahüvitise ülempiir on lapse sünni aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kahekordne suurus.
Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu leidmiseks korrutatakse vabariigi valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga.
Valem
Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus
ARV „A“ x 5 / 12 = Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ARV „B“
Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ARV „B“ x 2 = vanemahüvitise ülempiir
(Arv A x 5) / 12 = arv B
Arv B x 2 = vanemahüvitise ülempiir järgmiseks kalendriaastaks
4567,33 x 5 / 12 = 1903,05 eurot
1903,05 x 2 = 3806,10 eurot
Näide
2026. aastal kehtiv vanemahüvitise ülempiir arvutatakse järgmiselt: Vabariigi Valitsuse kinnitatud 2024. aasta (2026. aasta suhtes üle-eelmine kalendriaasta) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus oli 4567,33 eurot (Vabariigi Valitsuse 25.03.2025 määrus nr 21). 4567,33 korrutatakse 5-ga ning jagatakse 12-ga (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõige 3). Saadakse Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tuluks 1903,05. Seejärel korrutatakse 1903,05 arvuga 2 ning saadakse 2026. aastal kehtivaks ülempiiriks 3806,10 eurot (perehüvitiste seaduse § 40 lõige 1).
Mida pidada silmas jagatava vanemahüvitise ja ravikindlustuse puhul?
Kuna jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravikindlustus ja pensionikindlustus, siis peavad vanemad kindlasti vanemahüvitise saajat vahetades sellega arvestama. Nimelt on kindlustusega tagatud just see vanem, kes saab vanemahüvitist.
Kas ja kuidas on võimalik vanemate vahel ravi- ja pensionikindlustuse saamist vahetada?
Alla 3-aastase lapse eest ettenähtud riikliku ravi- ja pensionikindlustusega on kindlustatud vanem, kellele on määratud jagatav vanemahüvitis.
Riikliku ravikindlustuse saajat saavad vanemad vahetada enda soovil siis, kui kõik jagatava vanemahüvitise päevad on kasutatud, kumbki vanematest pole vanemapuhkusel ja laps on alla 3-aastane. Sellisel juhul saavad vanemad esitada meile iseteeninduses taotluse ning paluda lõpetada senise saaja riikliku ravi- ja pensioni kindlustuse maksed ja suunata need teise vanema heaks.
Kui vanemad ravi- ja pensionikindlustuse saajat peale jagatava vanemahüvitise lõppu ise vahetada ei soovi, siis jätkab riik jagatava vanemahüvitise lõppedes riikliku ravikindlustuse makseid vanema eest, kes oli viimati jagatava vanemahüvitise saaja.
Alla 3-aastase lapse kasvatajana tasub riik ravikindlustusmaksed ja pensionimaksed ühe vanema eest, kes võib nii töötada kui ka mitte. Maksed lõppevad lapse 3-aastaseks saamisel.
Kas vanemahüvitist on õigus saada ka väikelapse surma korral?
Kui laps sureb enne 3-aastaseks saamist, kuid hiljem kui 70 päeva pärast sündi, on lapse mõlemal vanemal õigus jagatavale vanemahüvitisele 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Seda ka juhul, kui pere on jagatava vanemahüvitise juba täies mahus ära kasutanud.
Vanemahüvitise saamiseks ei pea ise üldjuhul meiega ühendust võtma ja vastavasisulisi taotlusi esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab tervishoiuinfosüsteemi ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahelise andmevahetuse kaudu automaatselt info lapse surma kohta, et võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Kui te ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.
Viimati uuendatud 20.04.2026
