Mis on vanemahüvitise ülempiir?
Vanemahüvitise ülempiir on maksimaalne summa, mida vanem võib ühes kuus vanemahüvitisena saada. See tähendab, et isegi kui vanema tegelik vanemahüvitise arvutamise aluseks olev sissetulek oli suurem, ei saa tema vanemahüvitis olla riigi seatud ülempiirist suurem.
1. jaanuaril 2026 jõustub perehüvitiste seaduse muudatus, millega vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt töötasult kahekordsele. Ülempiiri rakendatakse edaspidi kõigile vanemahüvitise liikidele.
2026. aastal on vanemahüvitise ülempiir 3806,10 eurot kuus. 2025. aasta lõpuni sündivate laste puhul ei rakendu ema vanemahüvitisele ülempiir, kui tegemist ei ole väikese vanusevahega lastega.
Uus ülempiir mõjutab neid lapsevanemaid, kelle laps sünnib uuel aastal või kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb uude aastasse. Vanematel, kelle laps sünnib hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril või kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb 2025. aastasse, jääb ülempiiriks 2025. aasta määr – 5265,09 eurot kuus. Nendele rakendub selles määras vanemahüvitis ka pärast aastavahetust.
Siinkohal tuletame meelde, et lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi määratakse ja maksatakse üksnes töötava ema ema vanemahüvitist. Kõiki teisi vanemahüvitise liike (nt jagatav vanemahüvitis jne) määratakse ja makstakse lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.
Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on jaanuaris, kuid laps sünnib detsembris, siis milline ülempiir kohaldub?
Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on ühes aastas, kuid tegelik lapse sünnikuupäev on teises aastas, rakenduvad erinevad vanemahüvitise ülempiirid olenevalt hüvitise liigist ja vanema staatusest.
Töötava ema vanemahüvitise suurus arvutatakse eeldatava sünnikuu järgi. Mittetöötava ema vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis arvutatakse tegeliku sünnikuu järgi.
Kui lapse eeldatav sünnikuu on jaanuar 2026, kuid laps sünnib eelneva aasta detsembris, siis töötava ema vanemahüvitis saab olla maksimaalselt 3806,10 eurot ja jagatav vanemahüvitis ning isa vanemahüvitis saab olla maksimaalselt 5265,09 eurot. Kui ema ei ole töötav ja tegemist on esimese lapsega, määratakse tema vanemahüvitis ilma ülempiirita. Kui tegemist on väikese vanusevahega lastega, saab ka mittetöötava ema vanemahüvitis olla kuni 5265,09 eurot kuus.
Väikse vanusevahega lapsed – kuidas kujuneb vanemahüvitise suurus?
Kui kahe lapse vanusevahe on alla kolme aasta, määratakse vanemahüvitise suurus võrdluses nende laste arvestusperioodidel teenitud tulu põhjal – mitte varem saadud vanemahüvitise suuruse alusel. Hüvitise arvutamisel kasutatakse selle lapse arvestusperioodil saadud tulu, mille alusel kujunev vanemahüvitis on inimesele soodsam.
Kui esimese lapse arvestusperioodil teenitud tulu ületas vanemahüvitise ülempiiri, määrati hüvitis maksimaalse võimaliku piiri järgi, mis kehtis selle lapse sünniaastal.
Kui 2026. aastal on sündimas uus laps, siis tema eest määratav vanemahüvitis ei saa olla suurem kui 2026. aasta ülempiir, seda ka juhul, kui eelmise lapsega saadi vanemahüvitist suuremas määras.
