Kellele?
Toetust maksame vanaduspensionieas inimestele,
- kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi (vt lisaks, kui oled kellegi eestkostja või eestkostetav)
-
kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem toetuse maksmise määrast. Toetuse maksmise määra kehtestab sotsiaalminister.
2026. aastal saavad toetust need pensionärid, kelle kättesaadav pension on väiksem kui 992 eurot.
Juhime tähelepanu 2025. aastal kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusele, mille kohaselt hooldekodus viibivatele inimestele üksi elava pensionäri toetust enam ei maksta.
Kuidas saan?
Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame selle välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võtame sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed saame rahvastikuregistrist.
NB! Me ei maksa toetust inimesele, kes viibib ajavahemikul 1. aprill – 30. september vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.
Üksi elava pensionäri toetust maksame igal aastal koos oktoobri pensioniga ja seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollime igal aastal uuesti.
Toetuse saamiseks peab inimene vastama toetuse saamise tingimustele toetuse maksmise aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini kogu perioodi jooksul.
Näide 1: Vilma vanaduspensioniiga saabus 15. juulil 2024. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 1. aprill 2024, siis ei olnud tal sel aastal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2025. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla toetuse maksmise määra, saab ta 2025. aasta oktoobris üksi elava pensionäri toetust.
Näide 2: Jüri elab üksinda. Oktoobris ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult ei ela tema elamispinnal juba mitu aastat. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla toetuse maksmise määra, saab ta järgmise aasta oktoobris üksi elava pensionäri toetust.
Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka eestkostjatel-eestkostetavatel.
Vanaduspensionär, kelle pension on alla toetuse maksmise määra saab toetust ka juhul, kui ta
- on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise inimesega, kuid elab tegelikult üksi, sest teine inimene on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus
- on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga (kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla toetuse maksmise määra, on õigus toetusele mõlemal)
- elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega)
NB! See ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab oma enda alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.
Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2-kordset Eesti keskmist vanaduspensioni.
Välisriigist pensioni saaja peab jooksva aasta eest üksi elava pensionäri toetuse saamiseks meile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli seisuga.
Palume välisriigist saadava pensioni suuruse teatamiseks saata meile hiljemalt 31. augustiks oma pangakonto väljavõte või muu dokument, mis tõendab, kui suur on välisriigist kätte saadav pension. Ootame infot e-posti teel aadressil [email protected] või posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn. NB! Tõendit on võimalik esitada ka hiljem, kuid sel juhul võib juhtuda, et maksame ka toetuse välja hiljem.
Toetust maksame üksi elavatele vanaduspensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension.
Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks,
- kui vanaduspensionär töötab ja saab lisaks pensionile töötasu
- kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.
Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega.
Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Üksi elava pensionäri toetust makstakse inimesele, kes saab Eesti riiklikku pensioni. Seetõttu ei ole õigust saada üksi elava pensionäri toetust neil Ukraina sõjapõgenikel, kellele makstakse Eesti rahvapensioni määra ja Ukraina pensioni vahet ja kes ei saa Eesti pensioni.
Lisainfot üksi elava pensionäri toetuse kohta saab
- iseteeninduskeskkonnas suhtluse all
- infotelefonil 612 1360
- meie klienditeenindustes
Seotud viited
Viimati uuendatud 23.03.2026
