Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Noorte toetamine ja järelhooldus

Asendushooldusel või eestkostel kasvanud noor võib vajada tuge õpingute jätkamiseks ja iseseisvaks toimetulekuks ka pärast täisealiseks saamist. Seda korraldab kohalik omavalitsus, pakkudes noorele eluaset, toetust isiklike kulude katmiseks ja muud individuaalset tuge.

Mis on järelhooldusteenus?

Järelhooldusteenus on mõeldud asendushooldusel kasvanud ja täisealiseks saanud noortele, et toetada nende õpingute jätkamist ja iseseisvat toimetulekut. Järelhooldusteenus aitab muuta asendushoolduselt lahkumise noore jaoks ladusaks ja ülemineku asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu sujuvaks. 

Järelhooldusteenuse sisu on paindlik, see kujundatakse noore personaalsete vajaduste järgi, mis selgitatakse välja põhjaliku hindamise abil.

Teenust osutab omavalitsus, kes noore vajaduste alusel tagab teenuse raames järgmised võimalused:

infoskeem

Kellele?

Järelhooldusteenus on mõeldud asendus- või perekodus või hooldusperes kasvanud noortele, kes jätkavad õpinguid. Omavalitsus võib teenust osutada ka eestkostel kasvanud noortele ja neile noortele, kes ei jätka õpinguid. Teenusega toetatakse noore iseseisvasse ellu astumist ja õpingute jätkamist.

Omavalitsus tagab järelhooldusteenuse asendushooldusteenusel viibinud ja täisealiseks saanud noorele, kes pärast asendushooldusteenuse lõppemist jätkab õpinguid järgmisel õppeaastal.

Õppimise all peetakse siin silmas õppimist tasemeõppes (põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes). Oluline on järjepidev õppimine nominaalse õppeaja raames (vt täpsemalt korduvate küsimuste alt).

Teenust osutatakse

infoskeem

Järelhoolduse korraldamine ja rahastamine

Järelhooldusteenuse sisu ja tegevuskava vormistatakse juhtumiplaanina sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR

Järelhooldusteenuse osutamisel võib rakendada kolme mudelit:

infoskeem

Alates 2024. aastast rahastab riik asendus- ja järelhooldusteenuseid tulubaasi ja tasandusfondi kaudu. Selline rahastamine pakub omavalitsustele suuremat paindlikkust. Järelhooldusteenuse rahastamisel võib omavalitsus võtta arvesse ka noore enda sissetulekuid. Rohkem infot uue rahastamise kohta leiad siit.

Riik eraldab omavalitsustele raha STARi andmete alusel (andmed vaadatakse üle kord aastas eelmise kalendriaasta 1. detsembri seisuga).

Kuidas teenust saada?

Järelhoolduse vajadust hinnatakse juba siis, kui noor on asendushooldusel. Järelhoolduse protsess saab alguse, kui omavalitsuse spetsialist koostab juhtumiplaani ning arutab selle käigus asendus- või perekodus või hooldusperes elava noorega tema iseseisvasse ellu astumist.

Kui noor kasvab eestkosteperes, ei pruugi omavalitsusel olla noorega tugevat kontakti. Sel juhul peab noor ise või tema eestkostja pöörduma omavalitsuse poole, et saada järelhooldusteenust.

Samuti tasub noorel pöörduda ise omavalitsuse poole, kui talle esialgu tundus, et ta ei vaja järelhooldusteenust, aga hiljem vajadus siiski tekib.

Lisainfo

Sotsiaalhoolekande seadus (§ 4515–4517)

Järelhooldusteenuse korduvad küsimused

Tugiisikuteenus asendushoolduselt ellu astuvale noorele

Tugiisikuteenus on omavalitsusele üks lisavõimalus toetada asendushooldusel kasvanud noort iseseisva elu alustamisel. Tugiisik aitab noorel iseseisva eluga sujuvamalt kohaneda ja vastab küsimustele, samuti jagab ise olulist infot ning tutvustab võimalusi, mis toetavad noore valikuid ja otsuseid.

Noorele on mugav ja turvaline, kui tema lähikonnas on inimene, kes on valmis jätkama regulaarset suhtlemist – näiteks võib senine perevanem olla edaspidi tema tugiisikuks. Tuttava inimesega on lähedane kontakt olemas ja tugiisikuteenuse raames on tõenäoliselt suhteliselt lihtne koostööd teha. Tugiisik võib olla ka keegi väljastpoolt noore senist tutvusringkonda, kui ta on saanud tugiisikutööks vajaliku ettevalmistuse. Kuna uus inimene võib noore suhtlusvõrgustikku laiendada, võib temagi olla hea valik. Samuti on noori, kel ei ole seniste perevanematega (kasvatajatega) usalduslikku suhet kujunenud või kes ei soovi mingil põhjusel tuttavat inimest tugiisikuks. Tähtis on noorega võimalused läbi arutada, et saaks üheskoos otsustada, kes oleks talle kõige sobivam tugiisik.

Tugiisiku valikul tuleb arvestada nii seaduse nõudeid (SHS §-d 23–25), teenuse osutamiseks vajalikku pädevust (nt tugiisikukoolituse läbimine) kui isikuomadusi. Võimaluse korral võiks tugiisikuna eelistada inimest, kes on ise kasvanud asendushooldusel või on selle valdkonnaga mingil moel kokku puutunud. Sarnase kogemuse puhul võib tugiisikul ja noorel olla lihtsam teineteist mõista ja usaldada.

Muud võimalused noorte toetamiseks

Kui noor ei jätka õpinguid, võib see takistada tema iseseisvat toimetulekut. Haridustee katkestamise tagajärjel tekkivat olukorda tuleks noorega analüüsida juba siis, kui ta on veel asendushooldusel või järelhooldusteenuse lõpetamisel. Üheskoos peaks läbi mõtlema, kuidas ta edaspidi toime tuleb ja millised on tema toetamise väljavaated pärast õpingute katkestamist. Tähtis on arutleda selle üle, mida noor oma edasiselt elult soovib, kuidas eesmärkideni jõuda ning milline on tema enda vastutus ja roll sel teekonnal. Kui noor asub tööle, võib ta siiski vajada mitmesugustes küsimustes infot ja nõustamist ning ka majanduslikku tuge eluaseme sisseseadmisel. Omavalitsus peab koos asendushooldusel viibivate noortega aegsasti nende tulevikuplaane arutama ning planeerima eelarvesse raha, millega noort tulevikus toetada.

Vaata ka teemapäeva „Asendushoolduse noorte toetamine“ ettekannete salvestusi (2021 sügis)

Korduvad küsimused

1. Millal algab järelhooldusteenus? Kas noor peab täisealiseks saades minema järelhooldusteenusele?

Esmajoones tasub silmas pidada, et kui noor saab asendushooldusteenusel täisealiseks ja jätkab õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis on tal õigus olla asendushooldusteenusel kuni järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, mil ta saab 19-aastaseks. Seega ei pea noor minema järelhooldusteenusele kohe täisealiseks saades. Täisealiseks saanud õppivale noorele on võimalik asendushooldusteenuse asemel pakkuda ka järelhooldusteenust, aga seda vaid juhul, kui noor ise seda soovib, mitte omavalitsuse ühepoolse otsusena. Kui noorega tema elukorralduse valikute üle arutledes selgub, et noor eelistab järelhooldust asendushooldusele ning see on tema huvides ja toetab tema iseseisvumist ja õpingute jätkamist paremini, siis on võimalik noor järelhooldusele suunata ka enne seda tähtaega, kui tema asendushooldusteenus peaks lõppema. Tähtis on, et see oleks noore enda soov ning ta on valmis jätkama elu iseseisvamalt kui seni.

2. Kas omavalitsus võib valida, kellele järelhooldusteenust osutada ja kellele mitte?

Kui SHS § 4516 lõike 1 tingimustele vastav noor teenust soovib, peab omavalitsus selle ka tagama. KOV-il ei ole siin teenuse pakkumise suhtes kaalutlusõigust ega ka õigust lisatingimusi seada. Samas on järelhooldusteenus vajadusest lähtuv teenus – KOV koostöös noorega hindab noore vajadusi ning otsustatakse mh majandusliku seisukorra järgi, millises ulatuses toetab mingit n-ö teenuse komponenti KOV ning mis ulatuses isik ise. Kui ühises arutelus jõutakse järeldusele, et isik seda teenust ei vaja, siis on tal loomulikult võimalik järelhooldusteenusest loobuda. Arusaamatuste vältimiseks oleks soovitav selline noore soov ja otsus fikseerida kirjalikult. Juhul kui teenuse osutamine katkestatakse ning noor nt aasta pärast soovib siiski järelhooldusteenust saada ning ta kuulub õigustatud isikute sihtgruppi, siis tuleb KOV-il teenuse osutamist jätkata.

3. Mida tähendab õppimine järelhoolduse kontekstis?

Järelhooldusele on õigus noorel, kes õpib tasemeõppes. Seega ei lähe siin arvesse õppimine erinevatel täienduskoolitustel vms. Tasub tähele panna, et puuetega noorte puhul on olemas ka erinevaid neile kohandatud õppevorme, mis võivad asuda nt kutseõppeasutuse koosseisus, kuid ei ole siiski kutseõppe tasemeõpe (nt Astangu Kutsehariduskeskuse kursused). Seega, kui on vaja selgusele jõuda, kas noorele saab osutada järelhooldusteenust SHS § 4516 lg 1 alusel, tuleks kindlaks teha, kas see kursus/eriala, kus ta õpib, on tasemeõpe. Selleks võib näiteks vastavalt õppeasutuselt selle kohta infot küsida.

Silmas tuleb pidada ka, et noorel on õigus järelhooldusteenust saada kuni esmase nominaalse õppeaja lõpuni.

4. Kas akadeemilise puhkuse ajal järelhooldus katkeb?

Kui noor viibib akadeemilisel puhkusel, siis nominaalne õppeaeg peatub ning hiljem selle võrra pikeneb. Õppeasutuste reeglid võivad olla erinevad – kui on kahtlus, kas noore nominaalne õppeaeg jätkub või on lõppenud, tasub küsida õppeasutuselt sellekohane selgesõnaline tõend. Siinjuures võib KOV teha erandeid.

5. Kui noor vahetab eriala, kas siis järelhooldusteenus jätkub?

Kui noor otsustab õppimise kestel eriala vahetada, ei võta see õigust järelhooldusteenusele, kui endiselt on täidetud järelhooldusteenuse saamise peamine tingimus – katkematu õppimine. Järelhooldusele on tal sellisel juhul õigus § 4516 lg 1 p 1 järgi esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni ehk selle ajani, mil pidi esimesena valitud eriala lõpetama. Seega eriala vahetamine ei võta õigust järelhooldusteenusele, aga sellega ei saa pikendada teenuse saamise aega (§ 4516 lg 1 p 1 alusel). Siinjuures võib KOV teha erandeid.

6. Kui noor soovib pärast bakalaureuseõpet minna magistriõppesse, kas siis vahepeal järelhooldusteenus katkestatakse?

Kui noor soovib pärast bakalaureuseõppe lõpetamist minna edasi magistriõppesse, siis järelhoolduse mõtte ja eesmärgi kohaselt ei oleks üldjuhul mõistlik vahepeal teenust katkestada. Kui on teada, et noor plaanib magistriõpesse astuda, siis oleks õige, et noor ja KOV omavahel plaane arutaksid ja täpsemad detailid aegsasti kokku lepiksid. Kui ei ole konkreetset teist plaani nt elukoha, sissetuleku jms osas, siis ei ole õige ega mõistlik ka järelhooldust lõpetada lühikeseks vaheetapiks. Kui tõepoolest noor järelhooldusteenust suvel ei vaja, siis võib ka kokku leppida, et see katkestatakse. Sel juhul on noorel õigus sügisel järelhooldust igatahes uuesti saada, kui ta vastab järelhoolduse saamise tingimustele.

7. Kas pärast ajateenistust õppima minnes on noorel õigus järelhooldusele?

Näiteks kui noor läheb ajateenistusse, siis järelhooldusele on tal pärast ajateenistust õigus vaid sel juhul, kui ta enne ajateenistusse minekut on asunud õppima. Sel juhul vormistatakse tavaliselt ajateenistuse ajaks akadeemiline puhkus. Seega sel ajal järelhooldusteenus ei katke. Kui noor läks ajateenistusse pärast asendushoolduse lõppu ning enne õppeasutusse sisse ei astunud, ei ole tal pärast ajateenistuse lõppu õigust järelhooldusteenusele. Siinjuures võib KOV teha erandeid.

8. Kas järelhooldusteenust osutatakse ka välismaale õppima minemise korral?

Järelhooldusele on õigus ka juhul kui noor läheb õppima välismaale. Nagu ka Eestis õppimise puhul, on ka siin oluline, et jätkatakse õppimist järjest kõrgemal õppetasemel. Välismaal õppimise tingimused võivad olla väga erinevad, oluline on kõik tingimused ja kulud hoolikalt läbi kaaluda. Igal konkreetsel juhul tuleks põhjalikult läbi mõelda (noore, KOV-i ning noore perevanema/kasvataja/hoolduspere koostöös), kuidas täpselt on KOV-il võimalus järelhoolduse raames välismaal õppimist toetada – variandid ja rahasummad on siin nii erinevad ja kaalumise kohti ilmselt rohkem kui Eesti õpingute puhul. Lisaks KOV toetusele järehooldusena saab taotleda ka mitmesuguseid stipendiume välismaal õppimisega seotud kulude katteks.

9. Kui noor ei jätka õppimist pärast asendushoolduselt lahkumist

Kui isik kuulub SHS § 4516 lõike 2 sihtgruppi, siis võib KOV otsustada, kas talle järelhooldusteenust osutada.

SHS § 4516 lõike 2 alusel võib KOV osutada järelhooldusteenust ka eestkostel kasvanud noorele. Eestkoste lõpeb lapse täisealiseks saamisega; juhul kui noor jätkab õppimist, siis eestkostetoetust saab endine eestkostja veel selle õppeaasta lõpuni, mil noor sai 19-aastaseks. Seega eestkoste ning eestkostetoetus õppiva noore puhul võivad kesta erineva tähtajani. Kuna tegemist ei ole sihtgrupiga, kellele on kohustuslik järelhooldusteenust osutada, ei ole siin ka konkreetset reeglit, millisel hetkel peab teenuse osutamist alustama - lähtuda tuleb isiku reaalsest hinnatud vajadustest. Eestkostetoetuse saamine ei takista järelhooldusteenuse osutamist, sel juhul saab arvestada eestkostetoetuse isiku isiklikuks sissetulekuks ning selle arvelt saab rahastada eluaset ja muid vajadusi. Isiklike kulude katmiseks mõeldud toetuse maksmist eestkostetoetuse saamine ei mõjuta ning seda tuleb ikka maksta.

10. Eluaseme tagamine

SHS ütleb, et järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel omavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Sellest tulenevalt peab juhtumiplaanis olema isiku vajadusest ja võimalustest lähtuvalt hinnatud ka eluaseme küsimus. KOV peab koos noorega hindama ning jõudma järeldusele ja kokkuleppele, millises osas katab eluasemekulud KOV, millises osas noor ise. Võib esineda olukordi, kus eluasemekulusid ei olegi vaja KOV-il katta (nt on noorel pärandavarana saadud korter, kus ta saab elada (eeldusel, et ta ka seal õpib ja see on elukohana sobiv jne) ning ta ka teenib piisavalt suurt sissetulekut, millest saab katta kommunaalkulud – sel juhul ei ole välistatud, et noor katab täielikult ise eluasemekulud). Enamasti siiski asendushooldusel kasvanud noortel selliseid võimalusi ei ole ning kas täielikult või osaliselt on eluasemekulude katmisel vaja KOV-i abi. Kui noorel on endal sissetulekuid, siis võib leppida kokku, millises ulatuses katab eluasemekulud KOV, millises ulatuses noor ise.

11. Isiklikud kulud

Järelhooldusteenusel viibivale isikule tuleb tagada isiklike kulude katmine iga kuu keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 euro ulatuses ühel aastal (SHS § 4517 lg 2 ja § 4511 lg 3). Isiklikeks kuludeks loetakse kulud, mis on seotud toidu, riietuse, hügieenitarvete, vabaaja- ja huvitegevusega, hariduse, tervise- ja ravikuludega, transpordiga jm igapäevakuludega. Kommunaalkulud siia alla ei kuulu, seda kulu peaks arvestama eraldi eluaseme tagamise komponendi raames. Isiklike kulude tagamine on järelhooldusteenuse kohustuslik komponent, mille maksmisest ei saa loobuda. Seega, kui järelhooldusteenust osutatakse, siis tuleb tagada isiklike kulude katmine vähemalt eelpool välja toodud summa ulatuses nii SHS § 4516 lõike 1 kui ka lõike 2 alusel teenust saavatele isikutele, seda summast vähendada ei või.

12. Järelhooldusteenus ja toimetulekutoetus

SHS ei piira toimetulekutoetuse maksmist järelhooldusteenusel viibijatele, seega on KOV-il õigus neile tingimustele vastavuse korral toimetulekutoetust määrata. Arvestades kehtivat toimetulekupiiri ja seda, et isiklike kulude katteks tuleb noorele tagada nii eluase kui igakuiselt 240 eurot, siis eelduslikult toimetulekutoetuse maksmise vajadust ei ole. Aga teatud juhtudel võib see vajadus siiski tekkida (nt võib olla järelhooldusteenusel oleval isikul tekkinud pere). Iga olukord on erinev ja KOV peab tegema läbi samasuguse menetluse ja asjaolude hindamise nagu teistegi taotlejate puhul. Järelhooldusteenuse saajal on põhimõtteliselt õigus toimetulekutoetust taotleda ja vajadusel ka saada.

13. Milline omavalitsus on kohustatud noorele järelhooldusteenust osutama?

Tihti esineb olukordi, kus laps kasvab asendushooldusel teise KOV-i piirkonnas kui oli tema kunagine nö päritolu-omavalitsus. Samuti võib noor pärast asendushoolduse lõppu soovida jääda senisesse elupaika, mitte pöörduda tagasi päritolupiirkonda. Või on mingil põhjusel (nt õppeasutuse asukohast tulenevalt) otstarbekas asuda elama hoopis kolmanda KOV-i territooriumile. Otsustamaks, milline KOV peaks sel juhul osutama noorele järelhooldusteenust, tuleb lähtuda SHSi regulatsioonist.

SHS § 5 lg 1 kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on kohustus teenust osutada sel omavalitsusel, kus noore elukoht on rahvastikuregistris registreeritud.

Kuna lapse eestkostjaks on olnud üldjuhul see KOV, kes ta perekonnast eraldas ning asendushooldusele paigutas, siis tunneb see KOV selle lapse/noore elukäiku, vajadusi jms kõige paremini. Seega võib praktikas olla otstarbekas, et ka järelhooldusteenust osutab endiselt KOV, kes oli lapsena isiku eestkostja. Selle võimaluse annab ka SHS § 5 lg 3: Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega. Seega võiks sellisel juhul päritolu-KOV ka teavitada KOV-i, kelle territooriumil noor elab ning ülesannete jaotus tuleks omavahel kokku leppida.

Kui varasem KOV asub kaugel või muul põhjusel on mõistlikum, et järelhooldusteenust osutaks see KOV, kus noor nüüd elab, siis peaks päritolu-KOV olema see, kes uut KOV-i teavitab noorest, kes on asunud elama nende territooriumile ning omab õigust järelhooldusteenusele. Sellise info liikumiseks automaatset süsteemi ei ole ja teine KOV sellest olukorrast teisiti teada ei saa. Et kõik kulgeks sujuvalt ning noore õigustele vastavalt, oleks hea korraldada ühine kokkusaamine mõlema KOV-i ning noore osavõtul, kus üksteisega tutvutakse ning kõik tingimused läbi räägitakse. Seejuures on oluline läbi rääkida ka rahastamise tingimused.

Tasandusfondi rahalised vahendid eraldatakse selle järgi, milline KOV on isiku teenusele suunanud STAR-is (sel hetkel ei kontrollita, kus on isiku rahvastikuregistri järgne elukoht). Seega, kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht muutub ning teenuse korraldamise võtab üle teine KOV, siis tuleks ka STAR-is see fikseerida. Alternatiivina võivad KOV-id omavahel kokku leppida, et kui üks KOV on juba saanud rahalised vahendid, aga teine asub tegelikult teenust korraldama, tehakse vastavad ülekanded eelarvete vahel.

Viimati uuendatud 04.04.2024

Kas sellest lehest oli abi?