Ennetus on odavam kui tagajärgedega tegeleda
Muudatus on kooskõlas ka kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamise strateegilise eesmärgiga. Samuti pakub tulubaasi põhine rahastamine võrreldes tänase süsteemiga mitmeid eeliseid. Eelkõige tagab see kohalikele omavalitsustele suurema paindlikkuse ning võib eeldada, et see tõstab ka kohalike omavalitsuste motivatsiooni panustada enam ka asendushooldust ennetavatesse meetmetesse. Muudatuse eesmärk on suurendada omavalitsuste vastutust ja motivatsiooni tegeleda ennetusega, mis aitaks suurendada laste ja perede heaolu.
Lisaks suunab see kohalikke omavalitsusi senisest enam otsima võimalusi perepõhise asendushoolduse arendamiseks ja toetamiseks, mis on vajalik eelkõige laste heaolu seisukohalt, kuid mõjutab positiivselt ka kohalike omavalitsuste eelarvet. Samal ajal tagab rahastamise sidumine kohalike omavalitsuste tulubaasiga haavatava sihtgrupi vajaduste katmiseks püsivalt eelarve kasvu.
Omavalitsus peaks eelistama perepõhist asendushooldust asutusepõhisele ja tegelema juba praegu asutustes viibivatele lastele võimalusel peredes elukoha leidmisega.
Muudatus suurendab omavalitsuste vastutust asendushooldusteenuse korraldamisel
Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav ja rahastatav teenus alates 2018. aastast. Seaduse jõustumisel nähti ette, et toetusfondi põhiselt rahastamiselt liigutakse kohalike omavalitsuste kohanemisel uue ülesandega tulubaasi põhisele rahastamisele. See on kooskõlas põhimõttega, et sihtotstarbeliste toetuste mudelit on mõistlik kasutada teatud ajaperioodil riigilt uute ülesannete üleandmisel, et kohalikke omavalitsusi muutusega harjutada ja tagada teenustasemete säilimine.
Kuigi toetusfondipõhise rahastamise puhul on eeliseks vahendite sihtotstarbelisus ning sellest tulenev sihtgrupi kaitse, on kohalike omavalitsuste omapanus asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamisel alates 2018. aastast pidevalt tõusnud, mis näitab seda, et kohalikud omavalitsused mõistavad järjest paremini kvaliteetse teenuse osutamise vajadust ning soovivad panustada laste ja noorte heaolu tagamisse.
2023. aasta riigieelarves on asendus- ja järelhooldusteenuseks ette nähtud 21,3 mln eurot. Aastateks 2024-2027 riigi eelarvestrateegias asendus- ja järelhooldusteenuseks rahaliste vahendite kasvu ette näha ei ole.
Omavalitsustega 2022. aasta eelarveläbirääkimistel sõlmitud kokkuleppe alusel liigutatakse asendus- ja järelhooldusteenuseks mõeldud rahalised vahendid 2024. aastal omavalitsuste tulubaasi ehk et need jaotatakse kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi laekumise suurendamise samas mahus.
Selleks suurendati kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumise määra 0,1 protsendipunkti võrra, mille alusel eeldati omavalitsuste tulumaksu kasvu 2024. aastal 14,9 mln eurot. Ülejäänud 10,4 mln eurot suunati tasandusfondi suurendamisse.
Rahandusministeeriumi 2023. aasta majandusprognoosi kohaselt kujuneb tulumaksu laekumine omavalitsustel kõrgemaks ning neile laekub eeldatavasti ca 15,2 mln eurot, kuid tasandusfondi maht jääb samaks (10,4 min eurot).
2023. aasta lõpus kohalikesse omavalitsustesse eraldatud vahendite jääke pole vaja tagastada, aga neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ehk ainult asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks.
Tasandusfondis arvestatakse lisandunud vahendite jaotamisel jätkuvalt asendus- ja järelhooldusel olevate laste arvuga, aga senised koefitsendid enam ei kehti
Ka edaspidi kehtib põhimõte, et kellel on rohkem lapsi teenusel, see saab selle võrra rohkem toetust. Üleandmisega seonduvalt muudetakse tasandusfondi valemit ja lisatakse asendushoolduse ja järelhoolduse parameeter (järelhoolduse noori arvestatakse koefitsiendiga 0,5 asendushooldusest).
Toetuse jaotamisel võetakse arvesse igal aastal 1. detsembri seisuga asendus- ja järelhooldusteenusel viibinud laste arv. Oluline on kohalikel omavalitsustel arvestada asjaoluga, et poole aasta pealt ehk 1. juuni seisuga enam vahendite ümberjagamist ei toimu. Tasandusfondist toetuse arvutamisel arvestatakse maha aga see osa, mis laekub omavalitsusele tulumaksu suurendamisest.
Omavalitsustele laekub edaspidi 60% asendus- ja järelhoolduse toetuseks mõeldud rahast läbi tulumaksu ja 40% läbi tasandusfondi
Siiski võib see laekumine omavalitsuste lõikes väga erinev olla. Osad omavalitsused ei saa või ei vaja tasandusfondist toetust ning neile laekuvad lisavahendid üksnes läbi tulumaksu. Osadel omavalitsustel on aga proportsionaalselt rohkem lapsi asendushooldusel ning neil võib olla tasandusfondist saadav osa oluliselt kõrgem kui tulumaksu lisalaekumine.
Näiteks kahel omavalitsusel - Tartu linnal ja Muhu vallal - tooks asendus-ja järelhoolduse toetuse tulubaasi andmine kaasa potentsiaalselt väiksema tulu. Et seda ei juhtuks, kompenseeritakse vähenenud tulu 2024. aastal 100% ulatuses. Järgnevatel aastatel vähendatakse neil kahel omavalitsusel kompensatsiooni 15 protsendipunkti võrra algsummast. Tulumaksu kasv ja potentsiaalne asendushooldusel olevate laste vähenemine (loodetavasti asuvad omavalitsused motiveeritult tegelema ennetusega ning seeläbi väheneb perest eraldatavate laste arv) aitab tasakaalustada tulevikus negatiivseid mõjusid nende kahe omavalitsuse jaoks.
Kohalik omavalitsus on vaba otsustama, kuidas ja milleks tulumaksu ja tasandusfondi kaudu laekuvaid vahendeid kasutada
Vahendeid, mis on arvestatud kohaliku omavalitsuse asendus- ja järelhooldusel viibivate laste järgi ja mida eraldatakse tulumaksu laekumise suurendamise ja tasandusfondi kaudu, ei pea suunama üksnes asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks. Neid vahendeid võib suunata teistesse lapsi ja peresid toetavatesse teenustesse, ennetustegevustesse või mujale. Loomulikult peab omavalitsus täitma seejuures oma kohustusi, toetades igakülgselt abivajavaid lapsi ja peresid ning tagades vajadusel lapsele ka asendushooldus.
Samuti on kohalikul omavalitsusel kohustus suunata vajadusel suuremas mahus vahendeid asendushooldusesse kui konkreetsel aastal on arvestatud. Kui aasta jooksul ilmneb suurem teenusevajadus, siis ei saa lapsele teenuse mitte pakkumist põhjendada konkreetse aasta eelarve kujunemisega ehk rahapuudusega. Eelarvet tuleb nii planeerida, et puudujääki ei tekiks, arvestades võimalike muutujatega nagu näiteks teenuse hinna kallinemine ja teenuse järele vajaduse suurenemine.
Kokkuvõtteks
Omavalitsused on alates 2024. aastast vabamad vahendite kasutamises, aga samal ajal suureneb nende vastutus vahendite mõistliku kasutamise osas. Oluline on silmas pidada, et elanike jaoks vajalikud sotsiaalteenused, tugi ja abi oleksid tagatud ja ennetustegevused rakendatud. Pikemas perspektiivis võiks kulukate ööpäevaringsete teenuste vajadust vähendada läbi peresid toetavate kohaliku tasandi teenuste, koolituste ja varajase märkamise. Märksõna on ennetus.
Lisalugemist: sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
Lisainfot jagavad
Andrus Jõgi
Nõunik
Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
[email protected]
5885 1311
Anu Järvepera
Nõunik
Asendushoolduse talitus
Laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
53 098 883
