Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Ohvriabi lihtsas keeles

Ohvri-abi kohta saab nüüd lugeda lihtsas keeles.

Vaimupuu meeskond toimetas ohvri-abi tekstid lihtsamaks, et kõik saaksid neist aru. Natuke kirjutasid ka ise juurde, et tähtis jutt oleks aru-saadavam.

Nüüd saab igaüks lugeda: kes on ohver? Kas ka sina võid olla ohver? Kuidas ohvreid aidata? Mis on vägivald? Kuidas pärast tüli leppida?

Tekste aitasid testida SA Maarja Küla, EIT Tugiliisu, Rapla Hooldekeskuse Tugikeskus Vahtra, Sillamäe Kodu (AS Hoolekandeteenused)
lihtsa keele logo

Ohver on see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab.

Sellised sündmused on näiteks:

  • kuri-tegu

  • halb kohtlemine

ohver – kannatanu
kuri-tegu – teisele inimesele tahtlikult kahju tegemine
halb kohtlemine – ebaõiglus, kus keegi kannatab

Ohver ei ole süüdi, teda ei tohi süüdistada.

Ohvriks sattumine tekitab inimeses väga erinevaid tundeid.

Ohver võib tunda, et ta on ise süüdi.

Ohver võib tunda end kurvana, vihasena ja üksikuna.

Need tunded on tugevad ja neist võib olla raske lahti saada.

Sellepärast küsi abi ohvri-abi telefonilt  116 006.

KURI-TEGU JA VÄGI-VALD

Kuri-tegu võib juhtuda üks kord,
aga võib toimuda ka mitu korda
või pikka aega järjest.

Kuri-tegu on seadusega keelatud tegu, näiteks vägi-vald.
 

vägi-vald – haiget tegemine ja alandamine,
et saada kasu või näidata oma võimu

Vägi-valla 4 liiki

Vägi-valda on 4 liiki:

  • füüsiline

  • seksuaalne

  • emotsionaalne

  • materiaalne

1. Füüsiline vägi-vald on otsene haiget tegemine.

Näiteks:

  • peksmine

  • löömine

  • näpistamine

  • juustest sikutamine

  • lämmatamine

  • tõukamine ja togimine

  • pigistamine, liiga kõvasti kallistamine

  • mõne eseme või relva kasutamine haiget tegemiseks

2. Seksuaalne vägi-vald on haiget tegemine seksi pärast.

Näiteks:

  • vägistamine

  • seksima sundimine

  • vägi-valdne seks

  • seksuaalne ahistamine

seksuaalne ahistamine – ebameeldivad puudutused ja kohatud naljad,
ka alasti fotode küsimine.

Pane tähele!

Sul on õigus oma keha üle ise otsustada.

Sa ei pea seksima, kui sa ei taha!

Sa ei pea ennast teiste nähes riidest lahti võtma, kui sa ei taha!

Keegi ei tohi sind selleks sundida. Selline sundimine on kuritegu.

3. Emotsionaalne vägi-vald on sõnadega haiget tegemine.

 Näiteks:

  • solvamine

  • kiusamine

  • mõnitamine

  • ähvardamine, hirmutamine

  • jälitamine

  • pidevalt helistamine või sõnumite saatmine, kui seda ei taheta

4. Majanduslik vägi-vald on varaline kaotus.

Näiteks:

  • raha või asjade ära võtmine

  • valetamine ja meelitamine, et raha või asju endale saada

  • raha mitte maksmine, kui peab maksma
    näiteks: elatisraha, töötasu

  • oma raha teenimise ja tööle mineku keelamine või takistamine

Ohvri-abi on mõeldud ohvrite abistamiseks.

Ohvri-abi töötajad on saanud erilise koolituse,
et nad saaksid ohvritele vajalikku abi pakkuda.

Ohver saab siin rääkida oma murest,
talle pakutakse tuge ja antakse nõu.

Kui vaja, suunatakse ohver psühholoogi juurde.

psühholoogia– teadus, mis tegeleb hingeliste ja vaimsete muredega
psühholoog– inimene, kes on õppinud psühholoogiat
ja aitab neid, kellel on hingelised või vaimsed mured

Ohvril aidatakse suhelda ameti-asutustega.

Ohver võib taotleda kuriteo-ohvri hüvitist.

hüvitis – kahju-tasu, valu-raha
kuriteo-ohvri hüvitis – raha, mida makstakse ohvrile, et kuri-tegu heaks teha

Ohvri-abisse helistades ei pea sa ütlema oma nime, kui ei taha.

Ohvri-abist saab abi küsida kõikides suuremates Eesti linnades.

Veebis: https://www.palunabi.ee/ohvriabi 

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi

Ohvri-abi kriisi-telefonile saad helistada,
kui oled kogenud midagi hirmsat
ja soovid, et keegi sind ära kuulaks
ja sulle nõu annaks.

Kriisi-telefoni nõustajad kuulavad sinu mure ära.

Nad annavad nõu ja soovitusi,
juhendavad sind, kuidas peaksid edasi tegutsema.

Kui vaja, aidatakse otsida abi ka mujalt.

kriis– raske olukord, eluohtlik seisund
kriisi-telefon – telefoni number, kuhu saab helistada, kui on kriis
nõustaja – inimene, kes on õppinud teistele nõu andma

Helista ohvri-abi kriisi-telefonile, kui

  • oled langenud kuri-teo ohvriks

  • oled elanud üle õnnetuse

  • sind on jäetud hooletusse või koheldud halvasti

  • sinu kallal on tarvitatud füüsilist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda

  • oled kaotanud kuriteo või õnnetuse järel lähedase

  • su lähedane või tuttav kannatab halva kohtlemise või vägivalla all
    või temaga on juhtunud õnnetus

  • soovid nõu, kuidas abi-vajajat tema raskustes toetada

Helista telefonil  116 006!

Välismaalt helistades vali number  +372 614 7393.

Mõlemale numbrile helistamine on tasuta.

Veebis:
 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/abi-vagivalla-ohvrile/ohvriabi-kriisitelefon-116006

Oma murest saab rääkida eesti, vene või inglise keeles.

Võid helistada ükskõik millal – nii öösel kui päeval, laupäeval ja pühapäeval.

Kui sa ei soovi või ei saa helistada, võta ühendust internetis:
www.palunabi.ee

Kirjuta oma murest vestluse aknasse. See on nii lehe päises kui all paremas nurgas

Kui sa ei taha oma nime öelda, ei pea sa seda tegema.

Kui sinu või kellegi teise elu on ohus,
helista politseisse telefonil  112!

Abi küsimine ei näita nõrkust, vaid tugevust:
sul on julgust, et olukorda paremaks muuta!

Psühholoogiline abi on hinge-abi neile,
kes on elanud üle hirmsa sündmuse

ja ei saa sellest üle.
näiteks: kuriteo või õnnetuse ohver

Ohver võib tunda end kurvana, vihasena ja üksikuna.

Need tunded on tugevad ja neist võib olla raske lahti saada.

Siis on vaja psühholoogilist abi ehk hinge-abi.

Kui sa oled üle elanud midagi hirmsat,

  • millest sa pole üle saanud ja see segab sinu elu,

  • mis juhtus vähem kui 3 aastat tagasi,

  • millest on teatatud politseile
    ja mida politsei juba uurib,

on sinul ja sinu perel õigus saada psühholoogilist abi.

Psühho-loogilise abi viisid:

  • psühho-loogiline nõustamine – antakse nõu, toetatakse hea sõnaga

  • psühho-teraapia – õpetatakse nippe ja mõtte-harjutusi,
    kuidas juhtunust taastuda

  • tugi-grupp – oma muredest saab rääkida turvaliselt,
    hoolivate ja toetavate inimeste seas.

Ohvriga räägitakse ja teda toetatakse,
et ta suudaks jälle elust rõõmu tunda.

psühholoogia – teadus, mis tegeleb hingeliste ja vaimsete muredega
psühholoog – inimene, kes on õppinud psühholoogiat
ja aitab neid, kellel on hingelised või vaimsed mured.
nõustamine – nõu annab inimene, kes õppinud nõu andma


Psühholoogilist abi rahastab Sotsiaalkindlustusamet
1 miinimum-kuupalga ulatuses
1 inimese kohta.

Kuidas saada psühholoogilist abi?

Nõu küsimine telefoni teel:

Ohvriabi:  116 006 (võid helistada nii öösel kui päeval)

Hinge-hoid ja vaimse tervise tugiliin:  116 123 (iga päev kell 10:00-00:00)

Iga päev kell 16:00-22:00 vastab kristlik hinge-hoidja.
Muul ajal vastab vaimse tervise spetsialist.
Hinge-hoiust loe lähemalt veebis hingehoid.ee

vaimse tervise spetsialist – inimene, kes oskab anda psühholoogilist abi,
aga pole ametilt psühholoog

Nõu küsimine veebis:

palunabi.ee või palunabi.ee/ohvriabi – (vestluse aken lehe all paremas nurgas)

Leia endale lähim ohvri-abi töötaja:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi

hingehoid.ee

peaasi.ee

Inim-kaubandus on see,
kui inimesi koheldakse halvasti,
et nende tööst eba-seaduslikku kasu saada.

Inim-kaubandus on kuri-tegu.

Inim-kaubanduse ohvrid kogevad sageli ka vägivalda.

kuri-tegu – teisele inimesele tahtlikult kahju tegemine
halb kohtlemine – ebaõiglus, kus keegi kannatab
vägi-vald – haiget tegemine ja alandamine,
et saada kasu või näidata oma võimu

Inim-kaubanduse ohver on see,
keda sunnitakse raha pärast tegema midagi, mida ta ei taha.

Näiteks:

  • raske või ebameeldiv töö
    väga halbades tingimustes
    ja väga väikese palga eest

  • selline töö, milles pole varem kokku lepitud
    (näiteks: tasuta kodu-abiliseks olemine, prostitutsioon)

  • töö, mille eest makstakse vähem raha kui lubatud
    või ei maksta üldse

  • töö, mis on tegelikult kuritegu:
    kerjamine, varastamine, prostitutsioon

  • inimeselt võetakse vabadus:
    ta võib käia vaid tööl,
    ta ei tohi kellegagi suhelda

ohver – see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab
prostitutsioon – seksimine raha või asjade saamise pärast
kupeldamine – prostitutsioonile sundimine, seksi vahendamine

Prostitutsioon on kuri-tegu.

Kupeldamine on veel suurem kuri-tegu.

Inim-kaubitsejad on kurjategijad,
kes teenivad raha
inimesi eba-seaduslikult teise riiki viies
või neid tööle sundides.

Inimesed võivad sattuda inim-kaubanduse ohvriks,
kui nad tahavad minna välis-maale,
et elada paremat elu kui oma kodu-maal.

Nad maksavad kurja-tegijatele palju raha,
et alustada uues kohas uut elu.

Kurja-tegijad petavad neid, näiteks küsivad raha juurde
või võtavad ära nende asjad ja dokumendid.

Lõpuks on inimesed, kes tahtsid hästi elada,
üksi ja ilma rahata võõral maal, kus neid keegi ei oota.

Nad on inim-kaubanduse ohvrid. 

Paljud pagulased ja on inim-kaubanduse ohvrid.

kurja-tegija – see, kes rikub seadust, et ise kasu saada;
kes ei hooli teistest inimestest ja põhjustab neile kannatusi
sõja-põgenik – see, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, kuna seal käib sõda
pagulane – see, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma,
mitte ainult sõja pärast:
näiteks ka vaesuse või taga-kiusamise pärast


Inim-kaubandus on ka:

abiellumine raha eest võõra välis-maalasega
selleks, et välis-maalane saaks meie riigis elamis-loa.

Pane tähele! Iga eba-meeldiv töö ei ole inim-kaubandus!

Inim-kaubandus EI OLE:

  • Sinu töö, mille kohta on sul leping
    ja kus saad tööle vastavat tasu.

Näiteks: kui käid tööl, peab sul olema töö-leping või töö-võtu-leping,
kus on kirjas sinu töö-ülesanded ja töö-tasu.

  • Vajalikud tööd kodus, koolis, tööl või päevakeskuses.

Näiteks: koristamine, prügi välja viimine, nõude pesemine
ja teised maja-pidamis-tööd.

  • Hügieen, enda eest hoolitsemine.

Näiteks: enda pesemine, oma riiete pesemine.

Kas sina oled inim-kaubanduse ohver?

Kui sind sunnitakse tegema midagi, mida sa ei taha
ja sundimisega käib kaasas
vähemalt 1 järgmine tegevus
:

  • ähvardamine

  • hirmutamine

  • mõnitamine

  • jõu kasutamine, vägivald, haiget tegemine

  • meelitamine, valetamine

  • raha pakkumine

  • sinu haavatava olukorra ära kasutamine
    või sinu pealt kasu saamine

  • sinu vabaduse piiramine

siis võid olla inim-kaubanduse ohver. 

haavatav olukord – kui inimene on millegi poolest teistest nõrgem,
teda on lihtsam haavata ja ära kasutada 

Teistest haavatavamad on:

  • puuetega inimesed

  • raskelt haiged inimesed

  • vähese haridusega inimesed

  • väga vaesed inimesed

  • välis-maalased, kes ei oska meie keelt

  • geid, lesbid ja teised seksuaal-vähemused

Kui oled inim-kaubanduse ohver või tunnistaja

Helista inim-kaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise telefonil:  660 7320
tööpäevadel kell 8:30–17:00.

Helista ohvri-abi telefonil  116 006
Võid helistada ükskõik millal– nii öösel või kui päeval, laupäeval ja pühapäeval.

Sulle vastatakse igal ajal.

Inim-kaubanduse ohvritele pakutakse järgmist abi:

  • turvaline öömaja, varju-paik

  • söök

  • arsti-abi

  • materiaalne abi (riided, hügieeni-tarbed)

  • psühholoogi abi

  • tõlgi abi, kui seda on vaja

  • muu abi, mida on vaja ohvri taastumiseks

ohver– see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab
varju-paik – turvaline koht lühi-ajaliseks elamiseks,
kus ohver saab abi, nõu ja ööbida

Kui arvad, et sina ise või mõni sinu lähedane
võib olla inim-kaubanduse ohver,
küsi abi ohvri-abist!

Helista ohvri-abi telefonil 116 006!
Nõu küsimine veebis:  https://www.palunabi.ee/inimkaubandus-0

kriis – raske olukord, ohtlik seisund
kriisi-telefon – telefon, kuhu saab helistada, kui on kriis

Inim-kaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin:  660 7320
tööpäevadel kell 8:30–17:00

Abi küsimine ei näita nõrkust, vaid tugevust:
sul on julgust, et olukorda paremaks muuta!

ABI SEKSUAAL-VÄGIVALLA OHVRITELE

Seksuaal-vägivalla kriisi-abi
aitab igas vanuses ohvreid:
mehi ja naisi,
poisse ja tüdrukuid.

ohver – kannatanu; see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab

Seksuaalne vägi-vald on haiget tegemine seksi pärast.

Näiteks:

  • vägistamine

  • seksima sundimine

  • vägi-valdne seks

  • seksuaalne ahistamine

seksuaalne ahistamine – ebameeldivad puudutused ja kohatud naljad,
ka alasti fotode küsimine.

NB! Sul on õigus oma keha üle ise otsustada.

Sa ei pea seksima, kui sa ei taha!

Sa ei pea ennast teiste nähes riidest lahti võtma, kui sa ei taha!

Keegi ei tohi sind selleks sundida.

Selline sundimine on kuritegu.

kuri-tegu – teisele inimesele tahtlikult kahju tegemine

Kui sa oled kogenud seksuaalset vägivalda
ja sellest on möödas vähem kui 7 päeva,
otsi abi seksuaal-vägivalla kriisi-abist!

kriis – raske olukord, eluohtlik seisund
kriisi-abi – teenus, mis aitab neid, kellel on kriis

Kriisi-abi keskused on nendes haiglates:

Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliinik
aadress: Sõle 23, Tallinn
telefon:  5342 4724
keskhaigla.ee
 

Ida-Viru Keskhaigla
aadress: Ilmajaama 12, Kohtla-Järve
telefon:  331 1041
ivkh.ee
 

Pärnu Haigla
aadress: Ristiku 1, Pärnu
telefon: 447 3505
ph.ee
 

Tartu Ülikooli Kliinikum
aadress: L. Puusepa 8, Tartu
telefon:  731 9954
kliinikum.ee

Kriisi-abi keskused on ohvrite aitamiseks!

Sa võid rääkida vaid niipalju, kui mäletad ja soovid.

Sul võib olla ainult kahtlus,
et sind on seksuaalselt ära kasutatud.
näiteks: sulle on antud alkoholi või narkootikumi
ja sa ei mäleta midagi.

Sa ei pea politseisse pöörduma, kui sa ei taha.

Helista ja tule kohale nii kiiresti kui võimalik!

Sa võid tulla üksi, aga võid võtta kaasa ka mõne lähedase inimese.

See võib olla:

  • sõber või sõbranna

  • sugulane

  • tegevus-juhendaja

  • eestkostja

  • tugiisik

Seksuaal-vägivalla kriisi-abi keskuses:

  • kuulatakse sind ära

  • sind lohutatakse, sulle antakse nõu

  • pakutakse arsti-abi ja arstlikku läbivaatust (kui sa seda soovid)

  • aidatakse politseisse pöörduda,
    kui sa tahaksid seda teha, aga üksi ei julge

  • pakutakse rasestumise vastaseid vahendeid

  • pakutakse ravimeid võimalike haiguste vastu,
    mis levivad sugulisel teel (HIV, hepatiit)

Kõik uuringud toimuvad ainult sinu soovil ja nõusolekul!

Kõik kriisi-abi uuringud ja ravimid on tasuta!

Pärast esimest külastust kutsutakse sind mõne aja pärast tagasi,
et kontrollida su kehalist, vaimset ja hingelist tervist.

See on hea, sest siis saad sa rääkida oma muredest
ja küsida tähtsaid küsimusi.

Sinuga räägitakse ja sind toetatakse.

Sul aidatakse jälle tavapärast elu elada
ja elust rõõmu tunda.

Kui seksuaalsest vägi-vallast on möödas rohkem kui 7 päeva,
helista ohvri-abi telefonil  116 006.

Pöördu ka siis, kui seksuaalne vägivald toimus kaua aega tagasi,
aga see tuleb ikka meelde ja segab su elu.

Kui vaja, antakse sulle psühholoogilist abi.

psühholoogiline abi – hinge-abi, lohutamine ja nõuanded

Psühholoogilise abi viisid:

  • psühholoogiline nõustamine – antakse nõu, toetatakse hea sõnaga

  • psühho-teraapia – õpetatakse nippe ja mõtte-harjutusi,
    kuidas juhtunust taastuda

  • tugi-grupp – oma muredest saab rääkida turvaliselt,
    hoolivate ja toetavate inimeste seas

nõustaja – inimene, kes on õppinud teistele nõu andma

Kui mõni sinu tuttav on kogenud seksuaalset vägivalda,
aga ta ei julge või ei taha sellest rääkida
ja sina tahad teda aidata –
helista lähimasse kriisi-abi-keskusesse
või ohvri-abi telefonil  116 006.

Sind kuulatakse ära,
sulle öeldakse, mida edasi teha.

Abi küsimine ei näita nõrkust, vaid tugevust:
sul on julgust, et olukorda paremaks muuta!

Kõige raskem vägivald on kodu-vägivald, sest haiget teeb oma partner või pere-liige.

Kodu-vägivalla kohta öeldakse ka pere-vägivald.

Kõige sagedamini kannatavad kodu-vägivalla all naised ja lapsed.

Naiste-vastane vägivald on
vägivald, mis on suunatud naiste vastuja kus ohvriks on naised.

Naiste kaitseks on loodud naiste tugi-keskused ja varjupaigad,
kus neile antakse abi ja tuge.

ohver – kannatanu, see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab
tugi-keskus – turvaline koht, kus antakse abi ja pakutakse tuge,
aga siin ööbida ei saa

Kui naine soovib, viiakse ta tugi-keskusest varju-paika.

varju-paik – turvaline koht lühi-ajaliseks elamiseks,
kus ohver saab abi, nõu ja ööbida

Naiste tugikeskused ja laste turvakeskused on olemas igas Eesti maakonnas.

Otsi abi naiste tugi-keskusest,
kui oled vähemalt 18-aastane naine ja vägivalla ohver.

Kui vaja, võid oma lapsed kaasa võtta.

Kui sa pole veel 18-aastane,
oled poiss või tüdruk ja vägivalla ohver,

helista laste-abi telefonil  116 111
või otsi abi internetist  www.lasteabi.ee.

Kui sa oled mees ja vägivalla ohver,
helista ohvri-abi telefonil  116 006
või otsi abi internetist  www.palunabi.ee.

Helistada ja internetist abi otsida võid ükskõik millal –
sulle vastatakse igal ajal: nii öösel kui päeval, laupäeval ja pühapäeval.

Abi küsimine ei näita nõrkust, vaid tugevust:
sul on julgust, et olukorda paremaks muuta!

Helista kohe lähimasse naiste tugi-keskusse 

  • sa tunned oma pere-liikme ees hirmu

  • keegi sinu peres on vägi-valdne sõltlane

  • sind on löödud või ära kasutatud

  • sa ei julge elada ega unistada

sõltlane – see, kes sõltub mõnest uimastavast ainest nii palju,
et ei saa või ei taha ilma selleta elada
näiteks: alkoholi-sõltlane, narko-sõltlane

Naiste tugikeskuses toetavad sind nõustajad,
kes oskavad vastata sinu küsimustele
ja teavad, kuidas sind aidata.

Naiste tugikeskusest saad küsida nõu ka teiste abistamiseks:
näiteks siis, kui su sõbranna, naaber või töö-kaaslane
kannatab kodu-vägivalla all.

nõustamine – nõu annab inimene, kes on selleks koolitatud
nõustaja – inimene, kes on õppinud teistele nõu andma

Puuetega naistel on raskem lahkuda inimesest, kes kohtleb neid halvasti,
kuna tihti on just see inimene nende hooldaja või eestkostja.

Sageli pole puuetega naistel kellelegi oma murest rääkida.

Siis tulebki helistada naiste tugikeskusesse.

Kas vajad abi suhtlemisel või liikumisel? Kui sul on mõni puue või erivajadus,
anna sellest teada kohe,
kui võtad ühendust naiste tugi-keskusega.

Sinu aitamiseks leitakse võimalused.

Kuidas naiste tugi-keskuses aidatakse?

NÕUSTAMINE

1. Esmane nõustamine toimub kohe, kui vaja –
nii telefoni teel kui ka tugi-keskuses kohapeal.

Sind kuulatakse ära, sind usutakse ja toetatakse.

Sulle räägitakse, millist abi sulle ja su lastele pakkuda saab.

2. Nõustamine, mis aitab sul juhtunuga toime tulla.

Sul aidatakse mõista, mis toimub
ja kuidas olukorda lahendada.

Sulle selgitatakse sinu õigusi ja pakutakse lahendusi,
aidatakse suhelda teiste osa-pooltega.

Pea meeles: sa ei ole üksi!

Väga paljud naised on saanud tugi-keskustest abi,
saavad nüüd ise hakkama ja on palju õnnelikumad.

3. Psühholoogiline nõustamine – hinge-abi.

Sinuga räägitakse ja sind toetatakse,
et suudaksid jälle elust rõõmu tunda.

psühholoogia – teadus, mis tegeleb hingeliste ja vaimsete muredega
psühholoog – inimene, kes on õppinud psühholoogiat
ja aitab neid, kellel on hingelised või vaimsed mured
nõustamine – nõu annab inimene, kes on selleks koolitatud
psühholoogiline nõustamine – hinge-abi, lohutamine ja nõuanded

4. Juriidiline nõustamine – abi seaduste mõistmisel.

Sul aidatakse

  • koostada dokumente

  • suhelda ameti-asutustega

  • seista oma õiguste eest, vajadusel ka kohtus.

Turvaline ajutine majutus

Kui sa ei saa koju jääda ning sul puudub koht, kus olla,
saad mõnda aega peatuda varju-paigas.

Sa võid oma lapsed kaasa võtta.

Kui vaja, antakse sulle puhtad riided ja uued hügieeni-tarbed.

tugi-keskus – turvaline koht, kus antakse abi ja pakutakse tuge,
aga siin ööbida ei saa
varju-paik – turvaline koht lühi-ajaliseks elamiseks,
kus ohver saab abi, nõu ja ööbida.

Naiste tugi-keskuse teenused on tasuta.

Naiste tugi-keskused on olemas kõikides Eesti maakondades.

Tugi-keskuste kontaktid leiad siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused

Helista ohvri-abi kriisi-telefonile  116 006

Välismaalt helistades vali number  +372 614 7393

Mõlemale numbrile helistamine on tasuta.

Oma murest saab rääkida eesti, vene või inglise keeles.

Võid helistada ükskõik millal – nii öösel kui päeval, laupäeval ja pühapäeval.

Küsi nõu veebis:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-kriisitelefon-116006

 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused

Taastav õigus on teenus, mis aitab inimestel ära leppida,
kui inimesed on tülis
ja ise leppida ei suuda. Taastav õigus aitab lahendada tülisid,
millega tavaliselt politsei ei tegele.

Näiteks:

tülid koolis

  • õpilaste vahel,

  • õpetajate vahel,

  • õpetajate ja õpilaste vahel,

  • õpetaja ja lapse-vanema vahel,

tülid tööl

  • töötajate vahel,

  • ülemuse ja töötaja vahel,

tülid kodus

  • sugulaste vahel

  • vanema ja lapse vahel

  • naabrite vahel
    näiteks: korteri-ühistu teemad

Tüli lahendamiseks kohtuvad tülitsejad vahendajaga.

Vahendaja on rahulik ja sõbralik inimene,
kes aitab tülli läinud inimestel suhelda.

Vahendaja toetab võrdselt kõiki,
et selgitada välja, kuidas kõik päriselt juhtus.

Ainult nii saab ta kõige paremat lahendust otsida.

Pane tähele!

Kõik tüli-pooled peavad olema nõus
taastavas õiguses osalema
ja lahendusi otsima.

See tähendab:
kõik, kes tülis osalesid,
peavad ise kohale tulema
ja tahtma ära leppida.

Vahendaja töö ei ole tüli-pooli kohale kutsuda,
vaid aidata neil ära leppida.

Taastavat õigust saad kasutada, kui

  • oled kuri-teo ohver,

  • oled ise kuri-teo sooritanud ja tahad seda heaks teha.

Taastav õigus aitab

  • mõista, millest tüli algas,

  • leppida kuri-teo või tüli tagajärgedega,

  • võtta vastutuse oma teo või sõnade eest ja neid heaks teha,

  • lahendada olukorda rahumeelselt.

Taastava õiguse eesmärk on tüli-pooli lepitada nii, et

  • süüdlased saaksid aru oma veast,
    tunnistaksid end süüdi ja
    püüaksid oma viga heaks teha,

  • ohvrid ei tunneks end enam üksi ja
    saaksid süüdlasele andeks anda.

Kui soovid taastavat õigust taotleda,
kirjuta [email protected].

Teenusele saab sind suunata ka

  • politseinik

  • koolitöötaja, õpetaja

  • noorsoo-töötaja

  • kohaliku omavalitsuse töötaja

  • prokurör

  • mõni teine spetsialist.

Rohkem infot veebis: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/taastavoigus

https://www.palunabi.ee/et/taastavoigus

Kas sa oled tihti vihane ja elad seda oma lähedaste peal välja?

Kas sa karjud oma lähedaste peale või tõstad kurjalt häält?

Kas sa lööd oma lähedasi, kui oled vihane?

Võta aeg maha ja mõtle järele.

Loobu vägi-vallast!

Helista vägi-vallast loobumise tugiliinile telefonil Mobiil 660 6077
(esmaspäevast reedeni kell 10:00-16:00)

Oma murest võid ka kirjutada: [email protected].

Sind aidatakse eesti, vene või inglise keeles.

Tugi-liini nõustaja

  • kuulab sind ära, mõistab sinu muret,

  • aitab sul sinu probleemidest aru saada,

  • pakub sulle erinevaid abi saamise võimalusi,

  • aitab sul mõista oma tegude ja sõnade tagajärgi.

nõustaja – inimene, kes on õppinud teistele nõu andma

Tugi-liinile helistades saab abi ka siis,
kui sinu lähedane on vägivaldne
ja sa ei tea, kuidas teda aidata.

Tugi-liini töötajad oskavad aidata eesti, vene ja inglise keeles.

Sa ei pea ütlema oma nime, kui sa ei taha.

Kõik kõned lindistatakse,
aga salvestatud kõnesid kuulavad vaid nõustajad.

Nõu küsimine veebis:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/tugi-vagivallast-loobumiseks

https://www.palunabi.ee/et/tugi-vagivallast-loobumiseks

Abi küsimine ei näita nõrkust, vaid tugevust:
sul on julgust, et olukorda paremaks muuta!

Viimati uuendatud 30.01.2024

Kas sellest lehest oli abi?