Toetused ja hüvitised põgenikele

Sotsiaalkindlustusamet maksab ajutise kaitse saajatele

• perehüvitisi lastega peredele
• toetust vanaduspensioniealisele inimesele

Perehüvitiste ja toetuste saamiseks on vaja

• tõendit ajutise kaitse saamise kohta
• isikut tõendavat dokumenti – pass, sünnitunnistus või tõend saatkonnast
• pangakonto, kuhu toetused maksta – sobib nii Eesti kui Ukraina pangakonto või lähedase konto. Eesti pangakonto saab avada tasuta ja lihtsustatud korras Eesti suuremates pankades.

Perehüvitised

• Perehüvitisi makstakse lapse vanemale või eestkostjale. Taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.
• Kui inimene ei ole lapse vanem (on vanavanem, tädi, muu sugulane või tuttav, aga hoolitseb lapse eest), tuleb alustuseks pöörduda kõigepealt kohaliku omavalitsuse asutusse, et seada eestkoste ja lapsele koheselt taotleda lapsetoetust. Teistele peretoetustele, sh eestkostetava lapse toetusele tekib õigus siis, kui eestkoste seatud. Koos eestkoste seadmisega võtab peretoetuste määramine kauem aega.

Lapse- ja peretoetused

• Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.
• Lapsetoetuse suurus on 80 eurot esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust 650 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 850 eurot kuus.
• Lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni.

Vanemahüvitis

• Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist. Vanemahüvitis on 584 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.

Näide: laps sündis 10. jaanuar 2021, ema ei ole Eestis töötanud, seega oleks selle lapse eest õigus saada vanemahüvitist sünnist 545 päeva eest (kuni 08.07.2022). Kui lapse emal on aga elamisluba alates 16. märts 2022, siis ta saab vanemahüvitist saada alates 16.03.2022 kuni 08.07.2022, s.o 115 päeva eest.

• Kui ema ei tööta Eestis enne lapse sündi, on vanemahüvitis kokku alates lapse sünnist 545 päeva eest, millest esimesed 30 päeva ema vanemahüvitis.
• Kui ema töötab Eestis enne lapse sündi, on vanemahüvitist kokku 575 päeva eest, millest esimesed kuni 70 päeva õigus saada ema vanemahüvitist enne lapse eeldatavat sündi.
• Kui ema on vanemahüvitise arvestusperioodil teeninud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse tema vanemahüvitis teenitud tulust lähtuvalt. Kui ema ei ole saanud arvestusperioodil tulu, siis on vanemahüvitise suurus 584 eurot kuus.
• Eestis sündinud laste puhul viiakse vanemahüvitise menetlus läbi tavapärases siseriiklikus korras.

Vanaduspensioniealise inimese toetus

• Vanaduspensioniiga Eestis on 64 aastat ja 3 kuud.
• Vanaduspensioniealistele kompenseeritakse rahvapensioni määra ja Ukraina pensioni vahet. Selle vahe e toetuse määramiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.
• Vanaduspensioniealise toetuse taotlemiseks on vaja ajutise kaitse staatust ja pangakonto olemasolu.

Puude raskusastme tuvastamine ja puudega isiku sotsiaaltoetus

• Puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste taotlemiseks on vaja esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus ja võimalusel terviseandmed. Kui terviseandmeid ei ole, peab kõigepealt Eestis pöörduma arsti vastuvõtule oma seisundi täpsustamiseks. Kui seisund vastab puude raskusastme tuvastamise tingimustele, siis määratakse puude liik ja raskusaste ning sotsiaaltoetus (vahemikus 12,79–241,64 eurot).

Laste (0–15) ja vanaduspensioniealiste (64+) puhul tuleb taotlus esitada sotsiaalkindlustusametile. Tööealised vanuses 16–64 saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse töötukassale.