Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Lapsendaja vanemahüvitis

Lapsendajapuhkust ja -hüvitist võimaldatakse kõigile lapse uude perre lapsendajatele ja hooldusperedele ning lisaks soodustatakse asendushooldust vajavate laste kasvatamist asutuste asemel peredes.
  • Last kasvatavatele isikutele
  • Tuleb esitada taotlus, mida saab teha iseteeninduse suhtluses
  • Kokku kuni 70 päeva
  • Võimalik kasutada koos
  • Saab kasutada kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist
  • Suurus oleneb referentsperioodil makstud sotsiaalmaksu suurusest
  • On lubatud töötada
  • Minimaalne suurus 725 eurot kuus (bruto, alates 01.01.2024)
  • Maksimaalne suurus 4733,53 eurot kuus (bruto, 157,78 eurot päevas, alates 01.01.2024)
  • Tulumaksuga maksustatav
  • Väljamakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest

Lapsendaja vanemahüvitise eesmärk on anda lapsendajale vaba aega tööst, et lapse perre saabumisel oleks lapsel ja perel ühist kohanemisaega, et üksteist tundma õppida ja esmased elukorralduslikud küsimused lahendada. Tänu lapsendajapuhkusele saavad pered koos keskenduda sellele, et rajada tugev vundament ühisele edasisele elule.

Lapsendaja vanemahüvitist saavad hooldusperede vanemad ja vanemad, kes võtavad oma perre kuni 18-aastase lapse

70-päevasele lapsendajapuhkusele ja lapsendaja vanemahüvitisele on õigus nii lapsendajatel kui ka hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Kuna perekooslust mõjutab ja kohanemist on vaja iga lapse perre lisandumisel, on oluline, et puhkust ja hüvitist on võimalik saada igas vanuses laste perre saabumisel.

Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendaja vanemahüvitise saajal on õigus lapsendajapuhkusele 70 kalendripäeva. Lapsendajapuhkust ja sellega kaasnevat lapsendaja vanemahüvitist on edaspidi võimalik soovi korral kasutada järjest või päevade kaupa, mis tagab vanematele võimaluse pere vajadustest lähtuvalt kombineerida töö- ja pereelu.

Lapsendaja vanemahüvitis on vanemate vahel jagatav õigus

Vanemad saavad lapsendaja vanemahüvitist ja lapsendajapuhkust koos kasutada, näiteks olla koos 35 päeva kodus. Kuna hüvitist ja puhkust on vanematele kokku 70 päeva, saavad vanemad ise otsustada, kuidas just nende perele paremini sobib – kas nad on näiteks kaks nädalat puhkusest koos ja ülejäänud aja on puhkusel üks vanematest. Hooldusperedel on oluline silmas pidada, et puhkuse ja hüvitise ühiseks kasutamiseks peavad mõlemad vanemad olema kohaliku omavalitsusega sõlmitava lepingu osaliseks.

Lapsendaja vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida, tagades seeläbi paindlikult töö- ja pereelu ühildamise.

NB! Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist (70 kalendripäeva) kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Iga pere on unikaalne, leiame igale perele just neile sobiva lahenduse.

Lapsendajatel ja hoolduspere vanematel on oluline teada, et lapsendaja vanemahüvitise määramine ja maksmine ei toimu automaatselt. Perel tuleb lapsendaja vanemahüvitise taotlemiseks ja lapsendajapuhkusele jäämise soovi esitamiseks ise pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.

Kui lapsevanematel on lapsendaja vanemahüvitise ja lapsendamispuhkuse osas küsimusi, saab helistada meie infotelefonile 612 1360 või kirjutada [email protected]. Samuti saab pöörduda meie piirkondlikkesse klienditeenindustesse.

Lapsendajapuhkust ja sellega kaasnevat lapsendaja vanemahüvitist on võimalik soovi korral kasutada järjest või päevade kaupa. Lapsendajapuhkust saab vanem taotleda oma tööandja juures. Töötaja teavitab tööandjat lapsendajapuhkusele jäämisest või lapsendajapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Kui vanem lapsendab samal ajal mitu last, on tal õigus lapsendajapuhkusele ühe lapse eest omal valikul.

Lapsendaja vanemahüvitise suurus arvutatakse, võttes aluseks 12 kuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolm kalendrikuud enne lapsendamist või hoolduspere lepingu sõlmimist.

Kui lapsendatakse või hooldusperre saabub alla 3-aastane laps, kelle bioloogiline vanem ei ole kõiki vanemahüvitise päevi ära kasutanud, tekib lapsendajal jagatava vanemahüvitise õigus. Seega kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal või hooldusperel on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.

Lapsendajale ja hoolduspere vanemale, kes on lapsendaja vanemahüvitise saaja, on tagatud hüvitise saamise perioodiks ravikindlustus.

Samuti on lapsendajal ja hoolduspere vanemal õigus saada 320 eurot sünnitoetust, kui selle lapse eest ei ole varem sünnitoetust makstud. Taotleda tuleb toetust kuue kuu jooksul alates kohtumäärusest või lepingu sõlmimisest.

Kui lapsendajale sama lapse eest sünnitoetust ei maksta, on lapsendajal õigus saada ühekordselt lapsendamistoetust (320 eurot). Lapsendamistoetust makstakse vaid lapsendajatele. Hooldusperedes toetavad laste perre minekul vajalike kulude katmisel kohalikud omavalitsused lapse eestkostjana. 

Lapsendajapuhkust ja lapsendaja vanemahüvitist ei ole võimalik saada järgmistes olukordades:

  • Kui hoolduspere on lapse eest juba lapsendajapuhkust kasutanud ja otsustab lapsendada sama lapse, siis enam lapsendajapuhkust sama lapse eest ei saa.
  • Samuti ei saa lapsendajapuhkust peresisese lapsendamise puhul, st lapsendajapuhkust ei saa vanem, kes lapse lapsendab ja kes on selle lapse bioloogilise vanema abikaasa.
  • Kui vanemal oli lapse eest juba töövõimetusleht, siis ei saa ta sama lapse eest lapsendamispuhkust ja lapsendaja vanemahüvitist.

Hooldusperede ja lapsendamise kohta saab lähemalt lugeda lehel Tark Vanem

Viimati uuendatud 07.12.2023

Kas sellest lehest oli abi?