Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
1. Eessõna
Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele ja tema vajadustele vastavatele arengutingimustele. Esmane vastutus lapse heaolu tagamisel on tema vanematel. Kui vanematel ja perel on raskusi lapse arengu jaoks sobiva keskkonna pakkumisel, tuleb neid selles aidata. Siin saavad toeks olla kohalik omavalitsus ja teised laste heaolu eest vastutavad asutused, näiteks lasteaed, kool, perearstikeskus. Peamiseks abi pakkujaks lapsele ja perele on kohalik omavalitsus.
Käesolev lapse heaolu hindamise käsiraamat on koostatud selleks, et toetada lastekaitsetöötajaid lapsele ja perele sobiva abi pakkumisel – lapse heaolu hindamisel ja juhtumikorralduse läbiviimisel. Käsiraamat sisaldab üldisi suuniseid lapsi ja peresid puudutavate muredega tegelemisel ning annab juhiseid lastekaitsetöö tegijatele, aga ka teistele laste ja peredega tegelevatele spetsialistidele, näiteks sotsiaalpedagoogidele, kooliõdedele, asenduskodu töötajatele.
Käsiraamat võtab lahti kogu abivajava lapse juhtumikorralduse protsessi – alustades abivajavast lapsest teate saamisest, lapse abivajaduse hindamisest kuni juhtumikorralduse lõpetamiseni. Lisaks kirjeldatakse juhtumikorralduse aluspõhimõtteid, lapse ja pere kaasamise ja koostöö olulisust. Ühe põhilise teemana kirjeldatakse lapse abivajaduse hindamist ning kaitse- ja riskitegurite analüüsi, millele toetudes on võimalik rakendada lapsele ja tema perele vajaminevaid ja sobivamaid abimeetmeid. Käsiraamatust leiate ka näidisküsimused, mida saab lapse ja pere heaolu väljaselgitamisel kasutada.
Lihtsuse mõttes kasutatakse käsiraamatus termineid (lapse)vanem ja (lapse)vanemad, kuid termini all on mõistetud nii lapse bioloogilisi vanemaid kui ka teda reaalselt kasvatavat isikut (nt kasuvanem, eestkostja).
Käsiraamatu koostamisel on aluseks võetud Rootsi BBIC (Barns Behöv i Centrum, Socialstyrelsen 2015) käsiraamat ning kasutatud „Lapse ja pere hindamise juhendit“ (Sotsiaalministeerium 2009), „Juhtumikorralduse käsiraamatut“ (Sotsiaalministeerium 2006), Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) juhendmaterjale ning juhendmaterjale Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Käsiraamat toetub Eesti Vabariigi seadusandlusele: Lastekaitseseadusele (LasteKS), Perekonnaseadusele (PKS), Sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) ning Lapse õiguste konventsioonile (LÕK).
Sotsiaalkindlustusamet andis 2017. aastal kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele välja esimese „Lapse heaolu hindamise käsiraamatu“, mille eesmärk oli tõhustada lapse heaolu hindamist ning ühtlustada selle kvaliteeti üle Eesti. 2023. aastal uuendati käsiraamatut Euroopa Sotsiaalfondi TAT projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ toel. Valmis uuendatud käsiraamat koos vajalike lisamaterjalidega, mis toetavad lastekaitsetöötajat lapse abivajaduse hindamisel ja vajaliku toe määramisel.
Viimati uuendatud 07.03.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026
