Laste kasvatamine mõjutab pensioni suurust
Lapsevanemal (või vanema abikaasal, eeskostjal või peres hooldajal), kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat kuni 18-aastast last, on õigus saada lastega seotud pensionilisa ehk seeläbi suuremat pensioni.
Kui oled kasvatanud vähemalt 8 aastat vähemalt kolme last või puudega last, on sul võimalus minna varem vanaduspensionile.
Ühte õigust saab kasutada korraga üks vanem. Selle, kes millist õigust kasutab, peavad vanemad kirjalikult kokku leppima. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagame õigused võrdselt mõlema vanema vahel.
Lastega seotud pensionilisad
Lapse sünniajast sõltub, milline pensionilisa laste kasvatamisega seoses sinu pensionile juurde arvestatakse
Loe lähemaltSoodustingimustel vanaduspension
Saad minna vanaduspensionieast varem pensionile kui oled kasvatanud vähemalt kolme last või puudega last.
Loe lähemaltII samba täiendavad sissemaksed
Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole
Lastega seotud pensionilisad
Lapse sünniajast sõltub, mille täpsemalt laste kasvatamisega seoses pensionile juurde arvestame:
Enne 1991. aastat sündinud lapsed
Arvestame pensionistaažile juurde 2 aastat staaži ning lisaks 1,5 aastahinde suuruse pensionilisa iga lapse kohta
1991. kuni 2012. aastal sündinud lapsed
Arvestame pensionile juurde 3,5 aastahinde suuruse pensionilisa iga lapse kohta
2013. aastal ja hiljem sündinud lapsed
- Kui vanem on liitunud II pensionisambaga, maksame lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni iga kuu kogumispensioni kontole täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.
- Kui vanem ei ole liitunud II pensionisambaga, arvestame pensionile juurde 3,5 aastahinde suuruse pensionilisa
Üht õigust saab kasutada üks vanem. Erinevaid õiguseid võib aga omavahel jagada.
Näiteks üks vanem võib minna laste kasvatamise eest varem pensionile ja teine saada pensionilisa.
Selle, kes millist õigust kasutab, peavad vanemad kirjalikult kokku leppima ja saatma vastavalt avaldused lapse kasvatamise eest pensionilisa taotlemise ja sellest loobumise kohta e-posti aadressile [email protected]. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagame õigused võrdselt mõlema vanema vahel.
Nii staažiaasta kui pensionilisa annavad pensionile juurde kindla rahasumma, mille suurus sõltub iga aasta 1. aprillil muutuva aastahinde suurusest. Loe pikemalt pensionide indekseerimisest.
Pensionilisa arvutame juurde kõigile pensionitele peale rahvapensioni, väljateenitud aastate pensioni ja eripensionite. Ka juhul, kui vanaduspensioni suuruse arvutamise aluseks ei ole olnud inimese enda pensionistaaži andmed, ei lisandu sellele pensionilisa.
Näide 1: Peeter ja Inga on abielus. Neil on kolm last. Esimene laps sündis 1979, teine laps 1984. ja kolmas laps 1992. aastal. Kui Peeter läks pensionile, otsustati koos, et just tema pension suureneb laste kasvatamisega seoses.
Tema pensionile arvestati juurde nii esimese kui teise lapsega seoses mõlema eest 2 aastat staaži ja 1,5 aastahinde suurune pensionilisa. Kolmanda lapse kasvatamise eest sai Peeter 3,5 aastahinde suuruse pensionilisa, sest ta sündis pärast 1991. aastat.
Näide 2: Kasparil ja Liial sündis 2014. aastal laps. Liia on liitunud II sambaga aga Kaspar ei ole. Koos otsustati, et lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni saab lapse kasvatamise eest II samba kontole kogumispensioni sissemakseid Liia. Kasparil ei ole seega enam tulevikus võimalik selle aja eest pensionilisa saada.
Viimati uuendatud 08.03.2023