Sotsiaalkindlustusameti pensioniteenuse juht Alla Himma selgitab, millised pensioniõigused laste kasvatamisega kaasnevad ja mida peab pere valikuid tehes arvestama.
Kellel on õigus pensionilisale?
Kui oled kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat ajal, mil ta oli alla 18-aastane, võib sul olla õigus lastega seotud pensionilisale. See õigus ei ole ainult lapse vanemal, vaid pensionilisa võivad saada ka vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostja või hooldaja., kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud.
Kuidas mõjutab õigust ja pensionilisa suurust lapse sünniaasta?
See, kuidas lapse kasvatamist pensioni arvutamisel arvestatakse, sõltub lapse sünniaastast.
- Enne 1991. aastat sündinud lapse eest lisatakse pensionistaažile kaks aastat. Pensionile lisandub ka 1,5 aastahinde suurune pensionilisa.
- Aastatel 1991–2012 sündinud lapse eest lisatakse pensionile 3,5 aastahinde suurune pensionilisa.
- 2013. aastal või hiljem sündinud lapse puhul sõltub arvestus sellest, kas vanem on liitunud teise pensionisambaga.
Kui vanem on teise sambaga liitunud, teeb riik lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni vanema pensionikontole täiendavaid sissemakseid. Selle aja eest lastega seotud pensionilisa ei arvestata. Kui vanem ei ole teise sambaga liitunud, lisatakse tema pensionile 3,5 aastahinde suurune pensionilisa.
Millal saab minna varem pensionile?
Inimesel võib olla õigus minna enne üldist pensioniiga vanaduspensionile, kui ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme või enamat alaealist last. Sama õigus võib tekkida puudega lapse kasvatamisel.
Pensioniiga puudutava õiguse võiks esitada loeteluna, sest nii on seda lihtsam lugeda. Näiteks:
- kolme lapse kasvatamise eest ühe aasta varem;
- nelja lapse kasvatamise eest kolm aastat varem;
- viie või enama lapse kasvatamise eest viis aastat varem;
- puudega lapse kasvatamise eest viis aastat varem.
Kes pensioniõigust kasutab?
Kui sama lapse eest tekib pensioniõigus mitmel kasvatajal, tuleb neil kirjalikult kokku leppida, kes seda kasutab. Vanemad võivad erinevad õigused omavahel jagada. Näiteks võib üks vanem saada lastega seotud pensionilisa. Teine võib kasutada õigust minna varem vanaduspensionile.
Kui kokkulepet ei sünni, jagab Sotsiaalkindlustusamet õiguse kasvatajate vahel võrdselt. Näiteks annab kolme lapse kasvatamine õiguse minna pensionile ühe aasta varem. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, saavad mõlemad minna pensionile kuus kuud varem.
Kas teise kasvataja nõusolekut on alati vaja?
Teise kasvataja kirjalikku nõusolekut ei ole vaja, kui:
- teine kasvataja on surnud;
- temalt võeti enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära;
- tema elu- või viibimiskohta ei saa rahvastikuregistri andmete järgi kindlaks teha;
- ta on teadmata kadunud ja politsei on alustanud tema asukoha tuvastamist;
- talle on pension juba määratud ning ta ei ole lapse kasvatamise eest pensionilisa taotlenud.
Mida teha, kui sa otsusega ei nõustu?
Kui leiad, et pensioni määramise otsus ei ole õige, saad selle vaidlustada. Selleks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile kirjalik vaie. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist. Vaides tuleb selgitada, miks pead otsust valeks või seadusega vastuolus olevaks. Kui vaie otsust ei muuda, saad pöörduda halduskohtusse.
Kui sa ei tea, kuidas vaiet koostada või millised õigused sulle kehtivad, küsi nõu sotsiaalkindlustusameti kliendinõustajalt.
Valik tasub varakult läbi mõelda
Laste kasvatamisega seotud pensioniõigused ei teki kõigile ühtemoodi. Need sõltuvad laste arvust ja sünniaastast. Mõju võivad avaldada ka teise samba sissemaksed ning kasvatajate omavaheline kokkulepe. Kui perel on võimalik valida, kumb vanem millist õigust kasutab, tasub see otsus läbi mõelda enne pensioniikka jõudmist. Nii saab pere kasutada enda jaoks kõige sobivamat lahendust.
