Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused on samm inimesekesksema abi suunas

Eva Kuslap, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna erivajadustega laste ja rehabilitatsiooni nõunik

Brit Tammiste, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste heaolu teenuste poliitika juht

Kooskõlastamisel oleva seaduseelnõu järgi rakendub uus kord 1. oktoobril 2027, kuid ettevalmistused ja üleminek algavad varem. Allpool selgitame, mis inimese jaoks paremaks muutub, mida spetsialistid peavad teisiti tegema ja mida peaksid inimesed ning eksperdid teadma.

Eestis on rehabilitatsioonisüsteemis järjepidevalt muudatusi tehtud juba aastaid. Praeguse ulatusliku reformi kavandamine algas sisuliselt 2023. aastal ja on jõudsalt arenenud 2024. aastast. Ettevalmistusi jätkatakse kuni 2027. aasta oktoobrini, kui uutel alustel rehabilitatsiooniteenuste korraldamisest ja rahastamisest saab 17. aprillil kooskõlastusringile saadetud rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise eelnõu kohaselt tervisekassa ülesanne. Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel keskendutakse haigusega toimetuleku ja keha funktsioonide parandamise kõrval ka sellele, kuidas inimene elus päriselt hakkama saab ning millised terviseseisundist tulenevad takistused tema igapäevaelu piiravad.

Rehabilitatsiooni eesmärk on edaspidi veelgi rohkem toetada igapäevast toimetulekut, aidata taastada või säilitada töövõime ning soodustada osalemist pere-, haridus-, töö- ja kogukonnaelus. Kõik see parandab lisaks tervisenäitajatele ka elukvaliteeti.

Rehabilitatsiooni eesmärk on edaspidi veelgi rohkem toetada igapäevast toimetulekut.

Tervishoiusüsteem on varemgi pakkunud rehabilitatsiooniga sarnast abi. Inimestele on võimaldatud tervisekassa rahastusel taastusravi, mis on küll olnud enamasti suunatud keha funktsoonide ja liikumisvõime taastamisele, näiteks pärast operatsiooni või traumat.

Viimastel aastatel on taastusravi palju arenenud: üha rohkem töötatakse meeskonnana, abi pakutakse rohkem kodukohas ja inimese elukeskkonnas, eesmärgid on seotud inimesega, mitte ainult harjutuste või raviprotseduuridega.

Need arengusuunad loovad hea aluse, et rehabilitatsiooniteenused saaksid tervishoiusüsteemi loomulikuks osaks. Tänu sellele saab inimene edaspidi terviklikumalt abi: ravi ja rehabilitatsioon toetavad teineteist ning aitavad tervist parandada ja eluga paremini edasi minna.

Eesmärk on toetada sujuvat üleminekut ning reformi rakendamist. Koostöö toimub SKA ja tervisekassaga, et inimese teekond ühest süsteemist teise oleks sujuvam.

Miks on vaja uut korraldust?

Senini on rehabilitatsiooniteenused olnud jagatud sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiusüsteemi vahel. Lisaks töötab osa samade erialade spetsialiste haridusvaldkonnas hariduse tugiteenuste osutajatena. Sama või väga sarnase sisuga teenuseid korraldatakse eri reeglite ja rahastajate kaudu, mis on tekitanud killustatuse, dubleerimise ning suure halduskoormuse nii inimestele kui ka spetsialistidele.

Rehabiltatsiooniteenusele jõudmine oleneb sageli puude raskusastmest või töövõime hindamise tulemusest, mitte tegelikust vajadusest. Samal ajal ei ole spetsialistidel terviklikku ülevaadet inimese terviseseisundist ja juba saadud abist, mistõttu on inimesed pidanud oma lugu korduvalt uuesti rääkima ning läbima mitu hindamist. Valdkonnaülene andmete jagamine ei ole süsteemselt tagatud õiguslikult ega digilahenduste kaudu.

Senine rehabilitatsioonisüsteem ei ole suutnud pakkuda õigel ajal ja terviklikult just sellist abi, mida inimene päriselt vajab. Killustatus valdkondade vahel, korduvad hindamised, ametkondade vähene koostöö ja erinevad ligipääsureeglid on muutnud süsteemi keeruliseks nii inimesele kui ka spetsialistidele. Abi ei ole alati lähtunud inimese tegelikust olukorrast ja elueesmärkidest ning spetsialistide aega on kulutanud menetlused, mille tõttu jääb vähem aega sisuliseks tööks inimesega.

Just nende probleemide lahendamiseks rehabilitatsioonisüsteemi muudetakse. See loob aluse ühtseks ja inimesekeskseks korralduseks, kus rehabilitatsioon on tihedalt seotud tervishoiuga, teenused on paremini koordineeritud ning tähelepanu liigub formaalsetelt kriteeriumidelt inimese tegelikule abivajadusele.

Tähelepanu liigub formaalsetelt kriteeriumidelt inimese tegelikule abivajadusele.

Tööalast rehabilitatsiooni korraldab ka edaspidi töötukassa. Selle eesmärk jääb samaks: tähelepanu keskmes on inimese toetamine tööle asumisel, töövõime säilitamisel ja tööturul püsimisel. Teenuse käigus selgitatakse välja õppimist või töötamist takistavad tegurid ja vähendatakse nende mõju, toetatakse töövõime hoidmisel või arendamisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja -keskkonna kohta, arendatakse oskusi, et suurendada töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta.

Järgnevalt selgitame, mida uus korraldus konkreetselt muudab nii inimese, spetsialisti kui ka teenuseosutaja jaoks.

Kuidas hakkab uus korraldus toimima?

Eelnõu näeb ette, et alates 1. oktoobrist 2027 korraldatakse rehabilitatsiooniteenust tervishoius. See tähendab, et senine sotsiaalkindlustusameti kaudu ostutav sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lõpeb.

Edaspidi osutatakse rehabilitatsiooniteenust rahvatervishoiu seaduse alusel. Asjaomane seaduseelnõu on praegu avalikul arutelul, tagasisidet saab anda kuni 11. maini.[1]

Rehabilitatsiooniteenust hakkab korraldama ja rahastama tervisekassa. Tervisekassa sõlmib teenuseosutajatega lepingud, ostab rehabilitatsiooniteenust oma lepingupartneritelt ja vastutab tervikliku teenusekorralduse eest. Teenust rahastatakse riigieelarvest võimaluste piires. Igal aastal eraldab sotsiaalministeerium tervisekassale rehabilitatsiooniteenuse jaoks eelarve. Muudatuse eesmärk on tuua rehabilitatsioon ühtsesse tervishoiu korraldusmudelisse ja vähendada senist killustatust.

Rehabilitatsiooniteenust hakkab korraldama ja rahastama tervisekassa.

Rehabilitatsiooniteenust osutavad edaspidi eelkõige haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, kellele pannakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohustus.

Teenust võivad osutada ka

• perearstikeskused;
• tervishoiuteenuse osutajad, kellel on taastusravi tegevusluba;
• tervishoiuteenuse osutajad, kellel on vähemalt kaks iseseisvat tegevusluba kolmest võimalikust: 1) füsioteraapia, 2) logopeediline ravi, 3) psühholoogiline ravi.

Rehabilitatsioon on multidistsiplinaarne kompleksteenus, mida osutatakse ravile eelnevalt, ravi toetavana, ravile järgnevalt või ravi asemel. Seda osutavad erinevate erialade spetsialistid, kes tegutsevad ühiste eesmärkide nimel. Need spetsialistid, kes on senini töötanud rehabilitatsioonimeeskondades, võivad seal edasi töötada. Küsimusi on tekitanud, kas ka kogemusnõustajad, eripedagoogid, sotsiaaltöötajad ja loovterapeudid saavad rehabilitatsioonimeeskonna liikmetena jätkata. Uue korraldusmudeli alusel on lubatud ka neil rehabilitatsioonimeeskonna nõuete kohaselt tervishoiuvaldkonnas edasi töötada.

Rehabilitatsioon on multidistsiplinaarne kompleksteenus, mida osutatakse ravile eelnevalt, ravi toetavana, ravile järgnevalt või ravi asemel.

Nii nagu ka senise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul, nii ka tervisekassa kaudu rahastatava rehabilitatsiooniteenuse sisu valib rehabilitatsioonimeeskond, lähtudes inimese terviseseisundist ja tema isiklikest eesmärkidest. Teenuseosutajatel avaneb võimalus spetsialiseeruda kindlatele sihtrühmadele või terviseseisunditele.

Rehabilitatsiooniteenus ei ole mõeldud eluaegsena, vaid seda osutatakse nii kaua, kui inimesel on tuge päriselt vaja. Teenuse kestus ja maht olenevad inimese olukorrast ja eesmärkidest. Teenuse osutamine lõpetatakse, kui inimene on saanud piisavalt abi, et edasi iseseisvalt või teiste teenuste toel toime tulla.

Rehabilitatsiooniteenust osutatakse nii kaua, kui inimesel on tuge päriselt vaja.

Teenust osutavad rehabilitatsioonimeeskonnad, kes on spetsialiseerunud kindlatele tervisemuredele ja oskavad neid hästi leevendada. Kvalifikatsiooninõuded ja meeskonna koosseis on täpselt kindlaks määratud, mis toetab teenuse kvaliteedi ühtlustamist. Suurem osa spetsialistide ajast ja vahenditest läheb sisulisele klienditööle, mitte menetlustele ning infokorjele.

Seniste teenuseosutajate tegevuse jätkamise võimalused

Praegused rehabilitatsiooniteenuse osutajad saavad tegevust jätkata uues süsteemis kahte moodi.

1. Iseseisvate teenuseosutajatena, kui neil on nõutavad tervishoiuteenuse osutamise tegevusload (nt taastusravi või mitu tervishoiuteenuse iseseisva osutamise tegevusluba) ja nad vastavad rehabilitatsioonimeeskonnale kehtestatud nõuetele.
2. Koostöös tervishoiuteenuse osutajaga: kui teenuseosutajal endal tervishoiuteenuse tegevusluba puudub, saab ta tegutseda tegevusloaga asutuse (nt haigla, perearstikeskus) lepingupartnerina ning osutada selgelt määratud osa rehabilitatsiooniteenusest.

See annab senistele teenuseosutajatele paindlikkuse ja võimaldab jätkata oma pädevuse piires. Lõpetatakse nende teenuseosutajate rahastamine, kes ei vasta nõuetele või ei jätka partnerina.

Ülemineku ajal tähendab see teenuseosutajatele ka kohanemist uute lepingute, töökorralduse ja digilahendustega, mistõttu on kavandatud koolitused, juhendmaterjalide koostamine ja partnerite toetamine.

Teenuseosutajatel tuleb teadlikult valida, kuidas ja millises rollis uues süsteemi jätkata.

Senistel teenuseosutajatel tuleb teadlikult valida, kuidas ja millises rollis uues süsteemi jätkata. Samuti peaks hindama, kas praegune tegevus ja pädevus on kooskõlas uue teenuse loogikaga: millise sihtrühma või terviseseisundiga osatakse kõige paremini tööd teha, kas teenus on tervikliku rehabilitatsiooniteekonna osa ja kas oleks otstarbekas spetsialiseeruda näiteks tööle lastega, neuroloogiliste seisundite või vaimse tervise toetamisele. Selle jaoks tuleb üle vaadata meeskonna koosseis ja spetsialistide vastavus tulevastele nõuetele.

Terviseteejuht kindlustab inimesele toe ja spetsialistide kooskõlastatud töö

Uues rehabilitatsioonisüsteemis on kesksel kohal terviseteejuht, kelle ülesanne on hoida inimese abiteekond terviklikuna ja toetada eri valdkondade koostööd. Terviseteejuhid alustavad tööd kuu aega enne sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise lõppemist ehk 1. septembrist 2027, mis aitab toetada üleminekut ühelt korraldusmudelilt teisele. Terviseteejuht on nii inimese kui ka spetsialistide kontaktisik ja aitab kokku tuua kõik osalised.

Terviseteejuht

• võtab vastu tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse spetsialisti täidetud märkamislehele üles märgitud info inimese kohta, kellel on vaja mitme valdkonna abi ja selle valdkonnaülest koordineerimist ning on oluline, et teave ei jääks ainult ühte süsteemi;
• hindab, kas inimesele abi osutamist on vaja valdkonnaüleselt koordineerida;
• koostab koos inimesega heaoluplaani, milles pannakse kirja:
  • inimese enda jaoks olulised eesmärgid,
  • vajalikud teenused ja sekkumised,
  • ülesanded ja vastutus;
• teeb kindlaks, kas inimene vajab rehabilitatsiooniteenust;
• toetab sobiva rehabilitatsiooniteenuse osutaja valimisel, arvestades nii inimese vajadusi, elukohta kui ka teenuse sisu;
• on spetsialistidele ühine koordinaator, kelle kaudu kõigil osalistel tekib parem ülevaade
  • millist abi inimene juba saab,
  • kes on kaasatud,
  • milles on kokku lepitud,
  • kellega vajadusel konsulteerida;
• tagab, et teenuse osutamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, toetades info liikumist ja vältides korduvaid hindamisi ja selgitusi.

Terviseteejuhi ülesanne on olla ühendav tugi, mis aitab muuta valdkondade üleselt pakutava toe päriselt inimesekeskseks ja koostööl põhinevaks.

Miks on terviseteejuhi tegevus oluline? Inimesele tähendab see, et ta ei pea ise süsteemi osi kokku liitma ega uurima, millal ja kelle poole pöörduda. Spetsialistidele tähendab see selgemat koostööd, vähem dubleerimist ja paremat tervikpilti. Süsteemi jaoks tähendab see, et abi planeeritakse ja osutatakse eesmärgipäraselt, järjepidevalt ning õigel ajal. Terviseteejuhi ülesanne on olla ühendav tugi, mis aitab muuta rehabilitatsioonisüsteemi inimesekeskseks ja koostööl põhinevaks. Oluline on ära märkida, et rehabilitatsioonimeeskonna igapäevatööd terviseteejuht ei koordineeri, rehabilitatsiooniprotsessi terviklikkuse kindlustamine jääb ka edaspidi meeskonna sisemise töökorralduse küsimuseks.

Kuidas muudatus inimest mõjutab?

Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused tähendavad inimese jaoks eelkõige seda, et abi jõuab temani õigel ajal. Terviseteejuhi toel algab liikumine teenuseni esimesest märkamisest tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse spetsialisti poolt. Lähtutakse inimese tegelikest vajadustest, mitte sellest, kas on täidetud kindlad formaalsed nõuded.

Tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse spetsialist täidab digitaalse märkamislehe, mille alusel tervisejuht saab hinnata, kas inimene vajab valdkonnaülest koordinatsiooniteenust. Fookus ei ole üksikute teenuste määramisel, vaid inimese olukorra terviklikul mõistmisel – kuidas tal päriselt läheb ja milline abi aitaks tal paremini oma eluga toime tulla.

Rehabilitatsiooniteenus võib olla üks osa vajalikest tugimeetmetest, kuid sageli vajab inimene ka muid teenuseid või lahendusi. Eesmärk ei ole pakkuda inimesele võimalikult palju erinevaid teenuseid, vaid tagada, et ta saab just temale sobivat ja valikus mahus abi, mis toetab tema eesmärke ja igapäevast toimetulekut. Teenust saab kasutada ka ennetavalt, juba enne ravi alustamist, näiteks kui lapsel on märgatud kõrvalekaldeid tavapärasest eakohasest arengust. Nii on võimalik varakult sekkuda ja ennetada terviseseisundi halvenemist.

Tuvastatud puude, vähenenud või puuduva töövõime asemel on edaspidi rehabilitatsiooniteenuse saamise alus inimese tegelik toetuse vajadus.

Teenusele jõudmiseks kaob vajadus esitada eraldi taotlusi ja läbida korduvaid hindamisi. Inimese olukorda ja vajadusi kajastav info koondatakse ühte heaoluplaani, mis annab nii abi kasutajale kui ka spetsialistidele selge ja tervikliku ülevaate kokkulepitud eesmärkidest ning toetusest.

Oluline muudatus on ka see, et inimest ja tema lähedasi kaasatakse senisest rohkem eesmärkide seadmisel ja teenuste kavandamisel, et abi oleks päriselt kooskõlas inimese elu ja väärtustega. Abiteekonda toetab terviseteejuht, kes aitab inimesel paremini mõista oma vajadusi, seab koos temaga eesmärgid ja kavandab järgmised sammud, kaasates vajadusel ka lähedasi. Varajasem, paremini koordineeritud ja sihipärasem sekkumine aitab ennetada toimetuleku halvenemist ning toetab lapse või täiskasvanu õppimist, töötamist ja võimalikult iseseisvat hakkamasaamist. Kui esmajoones on tähelepanu sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integreerimisel, siis edaspidi liigutakse ka haridus- ning tööhõivevaldkonna senisest parema lõimimise suunas.

Oluline muudatus on ka see, et inimest ja tema lähedasi kaasatakse senisest rohkem.

Uue korraldusega kaob ka mitu inimese jaoks piiravat reeglit. Enam ei kehti isiklik kalendriaastaga seotud teenusemaht ega ka senine nõue, et teenusele suunamise otsus kehtib kuni kaks aastat. Selle asemel saab rehabilitatsioonimeeskond koos inimesega paindlikult otsustada, kui palju abi on vaja, kui sageli ja kui kaua. Abi kestus ja maht lähtuvad edaspidi inimese tegelikust vajadusest, mitte etteantud ajapiirangust. Küll aga muutuvad senisest olulisemaks eesmärgipärane tegevus, inimese enda osalus eesmärkide täitmisel ning teenuseosutaja kohustus oma lepingumahtu ise juhtida. See tähendab, et uue korralduse puhul osa seniste teenusesaajate teenuse saamise aeg lõpeb varem, teistel võib pikeneda ja on neid, kelle praegune rehabilitatsiooniteenus asendub mõne muu tervishoiu või sotsiaalvaldkonna teenusega.

Nii nagu praegu, on ka tulevikus väga oluline, et haridusliku erivajadusega lapsed saaksid tuge haridusasutuses hariduse tugiteenuste näol – varase märkamise põhimõttel, abivajaduse süvenemist ennetavalt ning vajaduspõhiselt oma igapäevases keskkonnas.

Kuidas muudatused tehakse?

Esimesed sammud

• Sotsiaalkindlustusamet lõpetab veebruaris 2027 uute rehabilitatsiooniteenuse tegevuslubade vastuvõtmise.
• Valmivad eelnõuga seotud rakendusaktid, rehabilitatsiooniteenuse sisu ja korraldust käsitlevad juhendid ning digilahendused (sh märkamiselehe täitmise ja heaoluplaani koostamise juhised) tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.
• Korraldatakse teavitus- ja infotunde spetsialistidele ning asutustele.
• Reformi eestvedajad jagavad selgeid suuniseid teenuse potentsiaalsele sihtrühmale, sh teavitatakse muudatustest praeguseid teenusesaajaid sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutajate kaudu.
• Infot jagatakse ka tervisekassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi veebilehtedel.
• Tervisekassa tutvustab lepingutingimusi tulevastele teenuseosutajatele.

Järgnevad sammud

• Terviseteejuhte koolitatakse ja nad alustavad tööd kogu Eestis.
• Terviseteejuhid alustavad tööd 1. septembril 2027.
• Uue rehabilitatsiooniteenusega alustatakse 1. oktoobril 2027.

Kokkuvõtteks

Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused tähistavad olulist sammu terviklikuma, õiglasema ja tõhusama abi suunas. Tähelepanu liigub formaalsetelt nõuetelt inimese tegelikule abivajadusele, teenused muutuvad paremini koordineerituks ja spetsialistidel tekib rohkem võimalusi teha just seda tööd, milleks nad on väljaõppe saanud: toetada inimest tema võimalikult iseseisva toimetuleku ja soovitud elukvaliteedi saavutamisel. Uus rehabilitatsioonisüsteem toetab sotsiaalvaldkonna töötajat eelkõige sellega, et vähendab killustatust ja vastutuse hajumist, mis on senini teinud inimeste abiteekonna juhtimise keeruliseks. Varem pidi sotsiaaltöötaja sageli aitama inimesel liikuda mitme süsteemi, taotluste esitamise ja hindamiste vahel, uues korraldusega on rehabilitatsioon aga koondatud ühtsesse tervishoiu korraldusmudelisse ning selgemalt määratud, kes, mida ja millal teeb.