Eestkostjal on lisaks asjaajamisele palju muid ülesandeid

Kõneles Heli Ferschel, sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste nõustamise talituse juhataja (fotol)

Kirja pani Ksenia Repson-Deforge, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonipartner

Tallinnas toimus 27. mail kolmas eestkoste teemapäev kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Selle korraldas sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste nõustamise talituse juhataja Heli Ferscheli sõnul on eestkoste olnud aastaid üks neist küsimustest, milles omavalitsuste sotsiaaltöötajad enim tuge ja täiendavaid teadmisi vajavad.

Praegu on sotsiaalkindlustusameti vaateväljas kokku 9154 eestkostetavat, kelle hulgas on nii töö- ja pensioniealised kui ka lapsed (mai, 2026). Neist 6293 ehk 69 protsendile on määratud puue. Üldhooldusteenusel on 1786 eestkostetavat, erihoolekandeteenuse kasutajaid on 2966, rehabilitatsiooniteenust saab 901 inimest. Need arvud näitavad, et eestkoste on Eesti sotsiaalhoolekande süsteemi oluline osa.

Seminaril käsitleti nii täisealiste kui ka alaealiste eestkostega seotud küsimusi. Selles artiklis tuleb siiski rohkem juttu täisealiste eestkoste korraldamisest, kus senine praktika vajab suuremat lahtimõtestamist. Mõningaid soovitusi saab kohaldada kogu eestkoste valdkonnale.

Täisealiste eestkoste peab olema viimane võimalus

Teemapäeva ühe keskse ettekande pidas õiguskantsleri kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder. Tema peamine sõnum oli selge: täisealiste eestkoste on ulatuslik põhiõiguste riive ja selle seadmine peab olema alati viimane võimalus, kui muud lahendused puuduvad.

Enne eestkoste seadmist tuleb alati hinnata, kas inimese huve saab kaitsta muudmoodi.

Eestkostet ei seata selleks, et muuta inimese lähedaste, teenuseosutajate või ametnike elu mugavamaks. Eestkostja peab lähtuma eestkostetava huvidest, soovidest ja õigustest.

Teemapäeval rõhutati korduvalt, et eestkoste ulatus määratakse kohtulahendiga ning sellest tuleb rangelt kinni pidada. Kui inimesele on jäetud õigus teha igapäevaseid tehinguid, peab tal olema ka tegelik võimalus neid teha. See võib tähendada võimalust kasutada oma äranägemise järgi taskuraha, teha väiksemaid oste või otsustada ise mõne igapäevase valiku üle. 

Liisi Uder tõi näite olukorrast, kus eestkostetava raha kasutatakse küll tema vajaduste katmiseks, kuid tema enda eelistusi ei arvestata. Kui inimene soovib jänestega sokke, on tal õigus oma eelistustele ja tema soovi tuleb võimaluste piires arvestada. Eestkostja ei saa põhjendada kõige odavamate mustade sokkide ostmist üksnes kokkuhoiuga.

Rõhutati, et peale eestkoste on ka teisi võimalusi inimese toetamiseks. Piisata võib notariaalsest volikirjast, mille alusel saab lähedane aidata asjaajamistes või varaliste küsimuste korraldamisel. Nii säilib inimesel suurem otsustusõigus ega teki vajadust eestkostet seada. Enne eestkoste seadmist tuleb alati hinnata, kas inimese huve saab kaitsta muudmoodi.

Ka kohtupraktika kinnitab, et eestkoste seadmist kaalutakse põhjalikult. Pärnu maakohtu eestkoste järelevalve osakonna andmetel esitatakse kohtutele igal aastal ligikaudu tuhat eestkoste seadmise avaldust. Neist umbes 600 rahuldatakse ja ligi 400 jäetakse rahuldamata. See näitab, et kohus hindab iga juhtumit eraldi ja kontrollib, kas eestkoste seadmine on inimese õiguste kaitseks tegelikult vajalik ja põhjendatud.

Näiteks oli juhtum, kus üks omavalitsus pöördus sotsiaalkindlustusameti poole murega, et kahes külas on elanikke, kes vallajuhtide hinnangul „vajaksid kindlasti eestkostet“. Pöördujale tuli selgitada, et eestkoste on alati isikupõhine, seda ei saa rakendada mõnda inimrühma kuulumise või elukoha alusel. See näide illustreerib hästi, miks kohtud suhtuvad eestkoste seadmisse ettevaatlikult ja miks sellest ei saa kujuneda keeruliste sotsiaalsete olukordade universaalne lahendus.

Täiskasvanud eestkostetavat ei tohi käsitleda lapsena

Liisi Uder rõhutas, et täiskasvanud eestkostetav ei ole laps, vaid peab saama teha ise valikuid. Kui kohus ei ole konkreetset õigust piiranud, jääb see inimesele alles. Tal on õigus valida sõpru, pidada kirjavahetust, teha kohtu määratud ulatuses igapäevaseid tehinguid ja osaleda oma eluga seotud otsustes. Ei saa keelata inimesel suhelda talle oluliste inimestega üksnes põhjusel, et eestkostja peab seda sobimatuks. 

Eestkostja peab lähtuma eestkostetava huvidest, soovidest ja õigustest.

Eestkostja ei saa teha ka tervishoiutöötajate pädevuses olevaid otsuseid, näiteks muuta inimese raviskeemi. Ka ei saa ta keelata inimesel kodust lahkuda või piirata tema suhtlemist lihtsalt põhjusel, et peab seda õigeks.

Praktikas võivad sellised olukorrad olla keerulised, eriti siis, kui eestkostja näeb riske või kardab, et inimene võib teha enda jaoks halbu valikuid. Inimese eest otsustamise asemel tuleks talle võimalusi ja ohte selgitada, nõustada ning veenda.

Eestkoste korraldamise kogemused

Teemapäeval jagati ka kohalike omavalitsuste kogemusi eestkoste korraldamisel. Sageli seostub eestkoste pangakontode haldamise, dokumentide ja aruandlusega, kuid sõna võtnud osalejad rõhutasid, et eestkostja ülesannete ring on märksa laiem.

Eestkostja peab tundma inimest, kelle huve ta esindab. Ta peab teadma tema vajadusi, soove ja muresid ning hoidma temaga pidevalt kontakti. Eriti tähtis on see siis, kui eestkostetav elab üldhooldus- või erihoolekandeteenusel ja eestkostja ei puutu temaga iga päev kokku.

Inimese eest otsustamise asemel tuleks talle võimalusi ja ohte selgitada, nõustada ning veenda.

Esile toodi Saaremaa kogemus. Eestkostja ja eestkostetav on kokku leppinud, et igal nädalal kindlal päeval ja kellaajal on tal võimalik eestkostjale helistada ning oma küsimused läbi arutada. See aitab hoida regulaarset kontakti ja annab inimesele kindlustunde, et tema mured ja küsimused saavad tähelepanu.

Teemapäeval märgiti, et eestkostja ülesanne on olla kursis inimese olukorraga ja seista tema huvide eest järjepidevalt, mitte piirduda kord aastas kohtule esitatava aruandega. Omavalitsuste esindajad aga tõid välja ka praktilise probleemi: eestkostetavaid on palju, kuid töötajate aeg ja võimalused piiratud. Pidevalt tuleb otsida võimalusi, kuidas korraldada eestkostet nii, et inimese õigused ja vajadused oleks kaitstud.

Kohaliku omavalitsuse vastutus ja juriidiline abi

Kui kohus määrab eestkostjaks omavalitsuse, jääb sellele kogu vastutus, kuigi igapäevast tööd teeb tavaliselt konkreetne spetsialist. Mõelda tuleb ka töökorralduslikele lahendustele ja kontrollimehhanismidele, mis aitaks tagada eestkostetavate huvide kaitse ning vähendada riske.

Kohtule esitatavad aruanded on järelevalve oluline osa, kuid sama tähtis on, et omavalitsus jälgib ka ise, kuidas eestkostet korraldatakse ja kas otsused lähtuvad eestkostetava huvidest.

Keeruliste juriidiliste probleemide korral võiks taotleda eestkostetavatele riiklikku õigusabi.

Keerulised pärimis-, omandi- ja varavaidlused nõuavad sageli eriteadmisi, mida omavalitsustel napib. Pärnu maakohtu eestkoste järelevalve osakonna juhataja Anu Talu ja peaspetsialist Merje Kuusksalu soovitavad selliste juriidiliste probleemide korral taotleda eestkostetavale riiklikku õigusabi. Kui taotlus jäetakse rahuldamata põhjendusega, et omavalitsusel on võimalik kasutada oma juriste, ei tohi sellega automaatselt nõustuda. Vajaduse korral tasub pöörduda kõrgema astme kohtusse ja seista järjekindlalt selle eest, et eestkostetava õigused oleksid keerulistes varalistes vaidlustes professionaalselt kaitstud. Osalejate hinnangul oli see päeva üks praktilisemaid soovitusi.

Eestkoste on sotsiaaltöö keerulisemaid valdkondi

Eestkostega seotud teadmisi on vaja üha enam. Kohalikesse omavalitsustesse tuleb pidevalt uusi töötajaid, seadused muutuvad ja juhtumid muutuvad aina mitmekesisemaks. Spetsialistid tahavad olla kindlad, et nende otsused on õiged ja seaduspärased. Just seetõttu peab sotsiaalkindlustusamet oluliseks jätkata koolitusi ja arutelupäevi eestkoste küsimustes.

Sotsiaalkindlustusamet tahab arutada kõrgkoolidega, kuidas annaks põhjalikumat käsitleda eestkoste korraldamist tulevaste sotsiaaltöötajate ettevalmistuses.

Heli Ferscheli sõnul vajavad eestkostega tegelevad omavalitsuste spetsialistid järjepidevat tuge ja teadmiste täiendamise võimalusi. Teadmisi aga peaks juba saama ka erialaharidust omandades. Praegu aga ei käsitleta eestkostet kõigis sotsiaaltöö õppekavades ühtmoodi põhjalikult. Sotsiaalkindlustusamet tahab arutada kõrgkoolidega, kuidas eestkoste korraldamist, selle õiguslikke aluseid, kohtupraktikat ja omavalitsuste kogemusi põhjalikumat käsitleda tulevaste sotsiaaltöötajate ettevalmistuses.

Eestkoste mõjutab õigusi, vastutust ja inimeste igapäevaelu. Mida keerulisemad on juhtumid, seda olulisem on kogemusi jagada, kohtupraktikast õppida ja ühiselt otsida lahendusi küsimustele, millele lihtsaid vastuseid sageli ei ole.

Teemapäeval võtsid sõna õiguskantsleri kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder, Pärnu maakohtu eestkoste järelevalve osakonna juhataja Anu Talu ja peaspetsialist Merje Kuusksalu, kohtunik Leanika Tamm, Tallinna linnavalitsuse eestkoste spetsialist Lorean Tamme, Saaremaa vallavalitsuse eestkoste peaspetsialist Ervin Raudsik ja sotsiaalkindlustusameti eksperdid.

Teemapäeva korraldamist rahastati Euroopa sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, tegevuse 2.1 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames.

Teemapäeval kõlanud ettekannete slaidid leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehe rubriigist „Kohalike omavalitsuste nõustamine“.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.