Sirli Soosaar,
Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni projektijuht
Sotsiaalvaldkonna töötajad aitavad iga päev inimestel toime tulla keeruliste olukordadega, olgu see lapse mure, eaka üksindus, pere kriis või igapäevane tugi. See töö nõuab teadmisi, oskusi ja pühendumust, aga ka palju inimlikku jõudu.
Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon (ESTA) viib Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toel ellu tegevust „Sotsiaalvaldkonna töötajate töökohapõhise tugisüsteemi loomine ja testimine“. Programmi kaasrahastab Šveitsi riik, et vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Euroopa Liidus.
Miks on oluline töötajaid toetada?
Hea sotsiaaltöö taga on alati inimesed: teadmiste kujundamisest ja kvaliteedi parandamiseks koostatud juhenditest üksi ei piisa. See kehtib nii teenuste korraldamisel, kogukonna arendamisel, inimeste nõustamisel või vahetul abistamisel hoolekandeasutuses. Kui spetsialist tunneb end kindlalt, väärtustatuna ja hoituna, saavad sellest kasu ka inimesed, kes abi kasutavad.
Just seetõttu soovime pakkuda töötajatele paremaid õppimise, enesearengu, kolleegidelt õppimise, tööheaolu hoidmise ja keeruliste olukordade mõtestamise võimalusi. Eesmärk on vähendada tööjõu voolavust, toetada töötajate heaolu ja aidata kaasa, et inimesteni jõuaks kvaliteetne abi ning tugi. Vahel kipub ununema, et ka aitajad vajavad tuge. Just sellest mõttest on tegevus alguse saanud.
Kompetentsiraamistik on kutsesüsteemi vundament
Toimiva tugisüsteemi ülesehitamiseks on vaja aru saada, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid on vaja sotsiaalvaldkonnas. Seetõttu oli projekti 2025. aasta üks olulisemaid tulemusi sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistiku koostamine koostöös sihtasutusega Kutsekoda, ekspertide ja praktikutega. See on hariduse, kutsesüsteemi ja tööelu parema sidumise alus ning aitab kavandada nii koolitusi, kutsestandardeid kui ka karjääriteid.
Kui valdkonnas on ühised arusaamad, selge pädevus ja toimiv kutsesüsteem, saab töötaja tunda uhkust oma ameti üle ning tal on lihtsam näha oma arenguvõimalusi.
Jätkatud on kutsesüsteemi arendamist. Kasutusele võeti hooldustöötaja 3. ja 4. taseme elektroonilised kutsetestid ning töömaailma kaudu ehk oma pädevust töökohal omandatud oskuste kaudu tõendades taotles 2025. aastal kutset 33 inimest. Toimusid seminarid kutsete teemal, kus arutati hindamist ja kutse andmise süsteemi kvaliteedi tagamist.
Esmapilgul võib selline tegevus tunduda vormiline, kuid tegelikult näitab sotsiaalvaldkonna usaldusväärsust ja professionaalsust. Kui valdkonnas on ühised arusaamad, selge pädevus ja toimiv kutsesüsteem, saab töötaja tunda uhkust oma ameti üle ning tal on lihtsam näha oma arenguvõimalusi.
Parimad teadmised saadakse koos õppides
Tugisüsteemi oluline osa on õppimisvõimalus, kogemuste vahetamine ja kolleegide tugi. Hooldustöötajate koolitusel „Eetika, enesehoid ja elujõud“ osales 2025. aastal 80 inimest ning äärealade sotsiaaltöötajatele suunatud koolitusel „Kultuuritundlik suhtlemine“ ja „Tehisintellekti nutikas kasutamine sotsiaalhoolekandes“ 71 inimest.
Tänavu jätkusid koolitused juba uutel teemadel. Eesti neljas piirkonnas toimusid hooldustöötajate eetika- ja enesehoiukoolitused, kus käsitleti eetilisi dilemmasid, enesemääramisõiguse toetamist, professionaalsete piiride hoidmist ning läbipõlemise ennetamist. Toimuvad ka digipädevuse koolitused sotsiaaltöötajatele ja aasta jooksul saab koolitustelt tuge ligikaudu 200 spetsialisti.
Oluliseks enesetäiendamise kohaks on kujunenud ka „Meistri õpitoad“. Eelmisel aastal toimus Eesti eri paigus seitse õpituba, tänavu on neid tulemas rohkem, sest kevadel kõik kohad täitusid väga kiiresti. Osalejad on vahetanud laste, noorte ja perede toetamise kogemusi, külastanud valdkonnas tegutsevaid asutusi ja õppinud kolleegidelt. Tavaliselt ei jää inimestele kõige paremini meelde mitte slaidide või õppematerjalide kaudu edastatud info, vaid vestlused kolleegidega, kellel on olnud sarnased rõõmud ja väljakutsed. Just sellist õppimist ja kogukonnatunnet soovimegi toetada.
Tööheaolu on õigus, mitte luksus
Tähelepanu tuleb pöörata ka tööheaolule, kui soovime hoida valdkonnas häid spetsialiste. Eelmisel aastal valmisid projekti raames taskuhäälingud, videod ja artiklid, mis käsitlevad enesehoidu, vastupidavust ning töömuresid ja nende lahendusi. Arendusjärgus on ESTA kodulehe nipinurk, kuhu koondatakse praktilisi materjale ja soovitusi igapäevatöö toetamiseks. Loodetavasti olete juba avastanud sealt motiveerivad enesehoiuklipid.
Tugisüsteemi oluline osa on õppimisvõimalus, kogemuste vahetamine ja kolleegide tugi.
Tähtis inspiratsiooniallikas oli ka sügisene õppereis Soome, kus ESTA esindajad tutvusid tööheaolu toetavate mudelite ja praktikatega. Sealt saadud kogemused aitavad mõista, milliseid lahendusi võiks kasutada Eesti sotsiaalvaldkonnas.
Tänavu arendatakse järjekindlalt edasi tööheaolu toetamisvõimalusi. Sügisel korraldatakse tööheaolu häkaton, et koguda ja arendada ideid töötajate toetamiseks ning valmistada ette tugisüsteemi proovimist omavalitsustes 2027. aastal.
Mida toob veel aasta 2026?
Koolituste, õpitubade ja tööheaolu edendamise kõrval jätkub eetikakompassi arendamine. Mai keskel sai ESTA Eesti teadusagentuurilt kinnituse, et teadus- ja arendustegevusena rahastatakse selle sotsiaalvaldkonna praktilise tööriista väljatöötamist. Eetikakompass on abivahend, mis aitab eetilisi valikuid vaagida ja otsuseid mõtestada. Loodetavasti kujuneb eetikakompassist oluline enesehindamise vahend.
Mida tugevam on spetsialist, seda parem on tugi, mis jõuab inimeseni.
Sügisel jätkuvad sotsiaaltöötajate kirjutuslaagrid, mis toetavad kutse taotlemist, mille osa on ka kirjalik eneseanalüüs. Kolmes kirjutuslaagris on osalenud 26 inimest. Sügisel toimuvad kutseseminarid kutsegruppide hindajatele.
Koostöös Eesti linnade ja valdade liidu ning teadlastega valmistatakse ette uuringut, et mõista kohalike omavalitsuste vajadusi ja selle põhjal jätkata tugisüsteemi kujundamist.
Kõige olulisem on terviklik tugi
Kõik projekti tegevused – koolitused, meistriõpitoad, kutsesüsteemi arendamine, eetikakompass, uuringud ja tööheaolu toetavad algatused – teenivad üht eesmärki: kujundada toimiv tugisüsteem sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.
Projekti käigus tehakse kindlaks vajadused, töötatakse välja uusi lahendusi ja valmistatakse ette nende katsetamine praktikas. Eesmärk on kujundada süsteem, mis toetab spetsialistide arengut, tööheaolu ja kindlustunnet tööl.
Mida tugevam on spetsialist, seda parem on tugi, mis jõuab inimeseni. Tugev sotsiaaltöö algab hoitud inimestest.
Ülemisel pildil: AART-metoodika õpituba Emajõe kinnises lasteasutuses juhatas Gerli Brifk, AS Hoolekandeteenused. Foto: erakogu
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 08.06.2026
