Marta Rohtla, Viljandi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juht
Viljandi rõngasvald hõlmab 126 küla ja nelja alevikku. Vald on suur, näiteks Viljandi linnast oleme 94 korda suuremad, kuid elanikke on üksnes paar tuhat vähem – selle aasta 1. jaanuari seisuga oli Viljandi vallas 13 287 elanikku. See tähendab, et tööd tuleb jagada piirkonniti, arvestades hajaasustust. Sotsiaalosakonna juhi ülesanne on suunata nii valdkondlike teemade käsitlust kui ka inimesi: kolme allasutuse juhti, kolme päevakeskuste töötajat, üht psühholoogi ja vallamaja 17 töötajat.
Oleme õnnelik vald: meil on oma päevakeskused, tugikodud, sotsiaalkeskus ja hooldekodud. Valdade ühinemise järel on kahes piirkonnas endiselt teenuskeskused ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid kogukondadele lähedal. Igal töötajal on oma vastutuspiirkond ja -valdkond ning igal üldiselt ka oma kindel n-ö töösõber: kolleeg, kellega teineteist asendatakse ja puhkuseaegu jagatakse.
Laste ja perede heaolu
Laste heaolu tiimi kuulub neli piirkondlikku laste heaolu spetsialisti, perede tugitöötaja ja laste heaolu peaspetsialist. Laste heaolu spetsialistid on jagatud nelja piirkonna vahel, igas piirkonnas on ühe spetsialisti kohta kuni 600 last. Perede tugitöötaja on laste heaolu spetsialistide käepikendus ja toetab vajaduse järgi kogu valla peresid nendega kokkulepitud tegevusplaani alusel. Peaspetsialisti ülesanne on tegeleda ennetus- ja teavitustööga, lahendada laste tugiteenuste probleeme, teha nii spetsialistidele kui ka lapsevanematele kättesaadavaks koolitused, olla asendushoolduse küsimustes kontaktisik, koos sotsiaaltöö spetsialistiga toetada järelhooldusele suunduvat noort sujuval liikumisel iseseisvasse ellu, toetada tiimi nende juhtumites ning juhtida „Turvalisuse märkide“ projekti. Olulist tuge pakub ka valla psühholoog, kes äärmuslike murede korral liitub ja koos laste heaolu spetsialistiga toetab peret kodukülastusel.
Oleme õnnelik vald: meil on oma päevakeskused, tugikodud, sotsiaalkeskus ja hooldekodud
Eelmise aasta lõpust korraldab Viljandi vald koos Viljandi linnaga koolitusi lapsevanematele ja spetsialistidele. Koolitused on populaarsed ja kohad täituvad enne registreerumisaja lõppu.
Koolipsühholoogid koos valla psühholoogiga korraldavad valla koolides õhtukoole lapsevanematele neid huvitavatel teemadel.
Viljandi vald on sõlminud lepingud mänguterapeudi ja noorte coach’iga, kelle juurde laste heaolu spetsialistid saavad lapsi ja noori vajaduse korral suunata. Valla psühholoog pakub peredele ka pereteraapiat. Laste ja perede jaoks on teenused tasuta.
Laste heaolu suunal liitusime prooviprojektiga „Turvalisuse märgid“, sest nägime vajadust rääkida turvalisusest lapsele arusaadavalt ja tema vaatenurgast. Turvalisus ei ole lapse jaoks sõna määruses ega juhendis, vaid tähendab, et keegi märkab teda, ta teab, et abi võib küsida ja täiskasvanud reageerivad. Projekti käigus toimub palju koolitusi ja arendame lastekaitsetööd aina enam perede toetamise suunal, et vastutus jääks ja kuuluks perele, kujuneks toetav võrgustik ning spetsialist saaks viimaks juhtumi menetluse lõpetada. Projekti toel oleme nüüdisajastanud ja muutnud lapsesõbralikumaks kahe teenuskeskuse laste heaolu spetsialistide ruumid.
Vasakul: lapsesõbralik vestlusruum Kolga-Jaani teenuskeskuses, paremal: laste heaolu spetsialisti kabinet Tarvastu teenuskeskuses. Fotod: erakogu
Kommenteerib Merli Lepik-Kiilu, laste heaolu peaspetsialist:
„„Turvalisuse märkide“ prooviprojekt toetab Viljandi valla lastekaitsetöös lapsekeskset, koostööpõhist ja selgelt struktureeritud käsitlust, aidates muuta lapse turvalisus nähtavaks, suurendada vanemate ja võrgustiku kaasatust ning parandada riskihindamise ja sekkumiste kvaliteeti.
Projekti raames saime kujundada Kolga-Jaani ja Tarvastu teenuskeskustes laste heaolu spetsialistidele hubasemad ja lapsesõbralikumad tööruumid, mis toetavad paremini laste ja peredega töötamist.
Korraldame koostöös Viljandi linnaga koolitusi valla ja linna lapsevanematele, et pakkuda lapsevanematele ennetavat ja toetavat infot ning teadmisi üldhariduslikus võtmes.“
Täisealiste heaolu
Viljandi vallas on neli piirkondlikku sotsiaaltöö spetsialisti, kes tegelevad oma piirkonna inimeste murede ja küsimustega. Pakume ja korraldame kõiki teenuseid, mida seadus ette näeb. Täisealiste heaolu peaspetsialisti juhtimisel katsetatakse projektide „Heaolutehnoloogiad ja koduteenuse arendamine“ ning „Ravijärgimus“ kaudu inimeste kauem kodus hakkamasaamist võimaldava koduanduri ja ravimikarbi lahendust.
Palju kasutatakse ka võlanõustamise- ja sotsiaaleluruumi teenuseid.
Vallaelanikud saavad tasuta kasutada psühholoogi teenust, samuti toetame lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste osalemist tugirühmas.
Valla elanikest on üldhooldusteenusel enam kui 180 inimest, kellest päris paljud elavad meie vallale kuuluvates hooldekodudes. Seetõttu pöörame suurt tähelepanu hooldekodude teenuste ja toe arendamisele. Palju kasutatakse ka võlanõustamise- ja sotsiaaleluruumi teenuseid.
Neli koduhooldustöötajat tagavad inimestele tuge kodus, et toetada võimalikult kaua oma kodus elamist.
Kommenteerib Fredy Lumi, täisealiste heaolu peaspetsialist:
„Pean oluliseks Viljandi vallas väga head koostööd nii asutusesiseselt kui ka meie partneritega. Eriti tasub esile tuua koostööd päästeametiga – projekti „Kodud tuleohtuks“ raames ning toiduabi jagamist koostöös Toidupanga ja Rimiga. Koduteenuse eestvedajana arendan teenust koostöös sotsiaaltööspetsialistide, koduhooldustöötajate, teenuse saajate ja juhtidega. Eesmärgiks on arendada teenust selliselt, et see vastaks täpselt meie valla elanike vajadustele.“
Kindlasti eristume teistest omavalitsustes peale üldhooldusteenusel olevate isikute arvu ka eestkostel olevate inimeste arvu poolest. Kolm eestkostespetsialisti korraldavad ligi 140 täisealise inimese teenuseid ja tuge. Füüsilistest isikutest eestkostjate paremaks toetamiseks avasime kodulehel juhendmaterjalide lehekülje, kust saab alati infot ja videoid järele vaadata: eestkostespetsialist juhendab aruandluse küsimustes video vahendusel, aga esitatud on ka koostööpartnerite kasulikke juhiseid. Videod on avalikult kättesaadavad ja leidnud laialdast kasutust: neid on YouTube’i kaudu vaadatud enam kui 31 000 korda ning nende tegemist on tunnustanud ka kohtu järelevalve.
Allasutused
Viljandi valla sotsiaalkeskus toetab vallaelanikke, kes päris iseseisvalt kodus toime ei tule. Tegevusjuhendajad toetavad inimesi nende igapäevases tegevuses. Väiksema sissetuleku või muu abivajaduse korral pakutakse eluruumi tugikodudes (töötajatega eluruumid) või sotsiaalkorteris.
Naljapäeval, 1. aprillil käisid sotsiaalkeskuses külas jutuvestja Piret Päär ja pärimusmuusik Kulno Malva. Foto: erakogu
Kommenteerib Anu Aunapuu, Viljandi valla sotsiaalkeskuse juhataja:
„Viljandi valla sotsiaalkeskus ühendab kolme üksust: Paistu sotsiaalkeskus, Viiratsi tugikodu ja Saarepeedi sotsiaalkorterid.
Sotsiaalkeskus ei paku ainult eluaset, see on palju enamat. Sotsiaalkeskuse elanike tegemiste hulka kuuluvad ühised väljasõidud, koos toidu valmistamine, jutuajamised ja kohtumised huvitavate inimestega ning kooslaulmised.
Siin ei pakuta niivõrd meelelahutust, kui mõtestatud tegevust. Igal hommikul tehakse toolivõimlemist, päeval käiakse ümbruskonnas jalutuskäikudel, tehakse käsitööd ja toetatakse üksteist eluga hakkamasaamisel. Igal suvel sõidetakse kodumaakonnast kaugemale vaatama, kuidas mujal elatakse, näiteks oleme käinud Otepääl ja Pärnus.
Kevadel teevad elanikud maja juurde peenrakastid ja istutavad neisse oma tarbeks pisut köögivilju – neid, mida ise soovivad. Lilleilu eest majade ümber kantakse ise hoolt.
Edaspidi on kavas on nii sotsiaalkeskuse elanikke kui ka töötajaid harida tervisliku toitumise, nutikate liikumisharjumuste ja kodukoristusoskuste osas.“
Kogukondi toetavad päevakeskused. Perenaised ja abiline on suureks toeks ning abiks kohalikele, kes soovivad ühistegevuses osaleda või vajavad erinevaid teenuseid, nt pesupesemine, saun, massaažitool, valgusteraapia, rullmassaaž.
Viljandi valla sotsiaalkeskus toetab vallaelanikke, kes päris iseseisvalt kodus toime ei tule.
Vallal on kaks hooldekodu kolmes tegevuskohas: Kärstna hooldekodu (Kärstnas) ja Pärna pansionaat (Pärstis ning Kolga-Jaanis). Iga hooldekodu on eriilmeline. Meie hooldekodudesse soovitakse tulla kogu Eestist, üsna tihti helistatakse ja uuritakse, kas on vabu kohti. Eelisjärjekorras aga on oma valla inimesed ja teistest kohalikest omavalitsustest tulijatele saame kohti pakkuda väga harva.
Eelmisel suvel ja sügisel käisid sotsiaalosakonna töötajad Pärna pansionaadis ja Kärstna hooldekodus töövarjupäeval. Minu ülesanne oli toitu ette kanda, toita ja puhastustoimingud pärast söömist. Abistasin elanikke liikumisel ühest kohast teise, vahetasime voodilinu, abistasime hügieenitoimingutes. Tööd on hooldekodudes palju ja iga toimekas abikäsi kulda väärt. Kavatseme ka 2026. aasta suvel töövarjutada, seekord meie kolmandas teenuskohas, Kolga-Jaani kodus.
Kord kvartalis toimub sotsiaalosakonna allasutuste juhtide ja sotsiaaltöö spetsialistide ühine kokkusaamine, mille raames vaadatakse üle murekohad ja tähistatakse töövõite. Omavahelist koostööd väärtustatakse ja hoitakse ühist head praktikat.
Töövarjutamine Kärstna hooldekodus. Foto: erakogu
Kommenteerib Le Hussar, Pärna Pansionaadi juhataja:
„Viljandi valla sotsiaalosakonnas on selged prioriteedid, mida tunnetab nii igapäevatöös kui ka kolleegidega suheldes. Erilist kindlustunnet annab teadmine, et üldhooldusteenuse kohti, mida kogu Eestis napib, hoitakse valla enda hoolekandeasutustes eeskätt oma elanike jaoks. See võimaldab inimestel jääda neile tuttavasse keskkonda ning teeb lähedastele külastamise lihtsamaks.
Hoolekandeasutustes pööratakse tähelepanu kodutunde tekitamisele ja igapäevaelu sisukamaks muutmisele, et elanikel oleks nii rõõmsaid hetki, mida oodata, kui ka meeldivaid mälestusi. Sama oluline on hooliv ja toetav töökeskkond töötajatele. Alates 2026. aastast on Pärna Pansionaadis kasutusel SilverWise tarkvara, mis on oluliselt vähendanud halduskoormust ning aitab luua süsteemse ülevaate hoolealuste heaolust ja vajadustest. Rahulolev töötaja tähendab ka paremat hoolt elanikele. Lahendustele suunatud meeskonnatöö kujundab toetava ja turvalise keskkonna kõigile.
Juhtimine
Osakonnajuhina tuleb rakendada ka kaugjuhtimist, sest arvestatav osa spetsialiste töötab valla eri piirkondades ja allasutustes. Iga ametniku ja juhiga kohtume individuaalselt vähemalt kaks korda aastas: esiteks silmast silma vestlus vabamas vormis, kus tagasisidestatakse teineteise tööd ehk spetsialist juhti ja juht spetsialisti ja arutatakse eesmärke, ning teiseks arenguvestlus, mille käigus selguvad töövõidud ja kinnitatakse uue perioodi tööplaan. Üks kord kuus töötavad peaspetsialistid ja osakonna juht nii Tarvastu teenuskeskuses kui ka Kolga-Jaani teenuskeskuses, et olla spetsialistidele ja kogukondadele lähemal.
Kord aastas tähistame sotsiaaltöö päeva, kui valla suurepärased sotsiaaltööd tegevad spetsialistid saavad kokku ja tunnevad end hästi. Toimub ühiskoolitus ja antakse üle tunnustusauhinnad. Juba teist aastat küsisime ka vallakodanikelt heade sotsiaaltöötajate kohta tagasisidet ning meiega ollakse rahul: märgatud ja tunnustusele esitatud on mõlemal aastal väga suur osa töötajatest.
Kõik töötajad tulevad uuendustega kaasa, tahavad anda endast parima ja luua hea keskkonna meie inimestele. Siiani tehtud töö ja tehtud muudatused tõid Viljandi vallavalitsusele ka aasta sotsiaalvaldkonna asutuse 2025 tunnustuse, mille üle oleme äärmiselt õnnelikud ja tänulikud.
Üks kord kuus töötavad peaspetsialistid ja osakonna juht nii Tarvastu teenuskeskuses kui ka Kolga-Jaani teenuskeskuses, et olla spetsialistidele ja kogukondadele lähemal.
Vallavalitsus on kaasanud kogukondi, et koostada valdkonnaülene kogukonna heaolu arengukava, mis just äsja volikogus vastu võeti. See on arengut soodustava läbipaistva juhtimise ja tegevuse eeldus, mille kohta saab iga kogukonnaliige huvi korral üsna pea ka valla kodulehelt lugeda. Arengukavas on välja toodud tegevused, mida valla elanikud ise on soovinud, et neid võiks arendada. Arengukavas kirjeldatud tegevus hõlmab eri valdkondi, et tagada jätkusuutlikkus ja kokkulepitud tegevuse käigus moodustatakse koostöövõrgustikud eesmärkide saavutamiseks.
Osakonna kolleegid on öelnud, et Viljandi vallas on uhke töötada, sest on, mida kolleegidelt õppida. On tunda, kuidas pingutust väärtustatakse ja võib julgelt arvamust avaldada ja jääda ka eriarvamusele. Parimate lahendusteni jõutakse peaaegu alati, mis ei sõltu sellest, kas ettepaneku esitas juht või spetsialist.
Viljandi vallavalitsus pälvis 2025. aastal „Tervist edendava töökoha“ tiitli. Meie jaoks ei olnud see lihtsalt märk seinal, vaid kinnitus, et töötajate vaimne ja füüsiline heaolu on väärtus. Avalikult kättesaadavad lood räägivad paindlikust töökorraldusest, vaimse tervise teadlikkusest ja hoolivast juhtimisest – kõigest sellest, mida oleme teadlikult üles ehitanud.
Järgmised arengusuunad
Täisealiste heaolu spetsialist soovib veelgi enam arendada heaolutehnoloogia kasutamise võimalusi ja hoiab silma peal uutel projektidel.
Jätkame „Turvalisuse märkide“ projektiga, et toetada peresid veelgi paremini.
Vaja on leida häid lahendusi inimeste paremaks toetamiseks, kui puuduvad riiklikud erihoolekandeteenuse kohad. Praegu on väljaminekud valla eelarvest rahastatavatele teenustele, millega toetatakse keerulise käitumisega vallaelanikke, väga suured ja püüame leida parimaid lahendusi.
Valla hooldekodud on uuendusmeelsed. Kärstna hooldekodu paistab silma kodutunde ja looduslähedusega. Hooldekodu maja on keset metsa ja põlde, aias jooksevad kanad ja kukk ning õues liigub palju kasse. Kavas on soojemaks ajaks rentida ka ponid. Loomateraapia on hooldekodu elanikele väga hästi mõjunud.
Terapeut kass Milvi Kärstna hooldekodus teenust osutamas. Foto: erakogu
Pärna pansionaat laiendab ja arendab oma teenuseid igal aastal. Pansionaat ei ole lihtsalt hoolekandeasutus. Seal korraldatakse regulaarselt kohvikupäevi, meeste poksitrenne, filmiõhtuid ja muud tegevust, mis tekitab rütmi ja toob rõõmu igapäevaellu. Aastal 2025. avasime suure hooldusvajadusega klientidele eraldi osakonna, sest hooldekodudesse jõuavad üha keerukamat abi vajavad inimesed ja teenus peab seda arvestama. Erihoolekandeteenuste ootel inimeste toetamine on tekitanud vajaduse kohandada ruume ja leida lisaks tugitöötajaid.
Koostöös haridusvaldkonnaga soovime asutada kompetentsikeskuse hariduslike erivajadustega lastele, kuhu koondada kõik tugispetsialistid ja ka tugiisikud. Tahame tagada veelgi parema ja ühtsema toe lastele ja õpilastele, et toetada iseseisvumist ja võimetekohast arengut.
Meie kogemuse põhjal vajavad kodulähedast tuge eeskätt
- lapsed ja noored, et arendada toimetulekuoskusi ja emotsionaalset vastupanu;
- täiskasvanud, et toime tulla elukriiside ja traumakogemustega;
- inimesed, kel on vaja tuge sõltuvuse ja kaotustega toimetulekul.
Spetsialistide leidmine ja hoidmine väiksemas omavalitsuses nõuab paindlikkust ja tugevat koostööd. Hindame kõrgelt partnersuhteid teenuseosutajatega ja usume, et kohaliku kogukonna ning spetsialistide tihe koostöö on jätkusuutliku vaimse tervise tugisüsteemi alus.
Pean igas otsuses oluliseks lähtuda osakonna missioonist ja visioonist, mis me koos osakonna töötajatega 2025. aastal koos sõnastasime. Meie missioon kõlab järgmiselt: „Vallakodanikud on informeeritud, märgatud ning vajaduspõhiselt toetatud. Viljandi vallavalitsuse sotsiaalosakonna visioon on tagada kogukonna heaolu pakkudes kvaliteetset tuge ja ennetustööd, märgates ja jõustades abivajajaid ning tunnustades vabatahtlikke ja sotsiaaltöötajaid.
* Artikli pealkiri on tuletatud tunnuslausest „Viljandi vald on kestva heaoluga kodu, mis on hooliv, sidus ja innovaatiline“.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 15.04.2026
