Meeli Tuubel
ESTA juhatuse liige ja mentorluse koolitusel osaleja
Sotsiaalvaldkonna juhtimine on olemuselt paradoksaalne. See eeldab ühtaegu sügavat empaatiat ja kainet otsustusvõimet, strateegilist mõtlemist ja valmisolekut lahendada igapäevaseid kriise, oskust hoida meeskonda ning taluda avalikku ja poliitilist survet. Juht tegutseb pidevas pingeväljas, kus inimeste elu kõige haavatavamad hetked põimuvad institutsionaalsete piirangute ja süsteemsete ootustega. Sellises keskkonnas on juhil üksinda keeruline areneda või isegi vee peal püsida.
Mentorlus on kahe võrdse partneri dialoog.
Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni eestvedamisel 2025. aastal korraldatud mentorite koolitusel osalenute kogemus näitab, et mentorlus on sotsiaalvaldkonna juhtidele oluline ning mõjutab nende töösoorituse kvaliteeti.
Mentorlus kui professionaalne ja võrdne suhe
Eestis on mentorluse süsteemne arendamine sotsiaalvaldkonnas viimastel aastatel saanud hoogu Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni (ESTA) algatusel. Eesmärk on muuta mentorlus valdkonnas tavapäraseks, professionaalseks ja kättesaadavaks arenguvormiks. Aastal 2023 läbisid ESTA mentori arenguprogrammi mitmed kohaliku omavalitsuse spetsialistid, kes tegutsevad eeskätt täiskasvanute hoolekande valdkonnas. Mullu korraldatud teine koolitus oli aga mõeldud sotsiaalvaldkonna juhtide mentoritele.
Kogemuslik teadmine on eriti väärtuslik.
Kogenud juhid õppisid mentorluse meetodeid ja harjutasid nende kasutamist koostöös mentiidega, kes soovisid organisatsioonivälist mentorlust. Selline võimalus tähistab olulist nihet: mentorlus ei ole enam pelgalt uue töötaja sisseelamist toetav juhendamine organisatsioonis, vaid kahe võrdse partneri dialoog. Organisatsiooniväline mentor saab vaadelda teises asutuses töötava juhi olukorda vabana asutuse sisesuhetest, hierarhiast ja protsessidest. See aitab märgata, kus on takistused ja võimalused ning aitab leida uusi, toimivaid lahendusi. Mentii leiab mentorluse teekonnal ise lahendused, mentor toetab teda küsimuste, tagasipeegelduse ja erinevate valikute tunnetamise kaudu.
Mentorlus aitab kasvatada enesekindlust
ESTA mentorluskoolitusel osalesid spetsialistid, kellel on pikaajaline kogemus omavalitsuses või sotsiaalteenuste juhtimisel. Nende kogemuslik teadmine on eriti väärtuslik, sest ei põhine teoorial, vaid on kujunenud päris inimestega töötades, päris kriisides vastutust kandes. Mentiid hindasid võimalust kuulata, kuidas kogenumad juhid on lahendanud sarnaseid olukordi, milliseid vigu teinud ja milliseid õppetunde neist kaasa võtnud.
Selline kogemuse jagamine aitab juhil mõista, et tema probleemid ei ole isiklik ebaõnnestumine, vaid tulenevad sageli valdkonna keerukusest. Turvaline koostöösuhe aitab juhil näha oma võimalusi, mitte üksnes puudujääke.
Sotsiaalvaldkonna juhtimine nõuab mitmesugust julgust: julgust otsustada ebamäärastes olukordades, julgust kahelda ja küsimusi esitada, julgust eksida ning seada piire. Julgus ei teki käsu peale ega välise ootuse survel. See kasvab dialoogis, kus juhil on võimalik uurida oma mõtlemist, sõnastada kõhklusi ja leida oma juhtimishääl.
Turvaline koostöösuhe aitab juhil näha oma võimalusi.
Mentori roll ei ole öelda, mida teha, vaid aidata juhil märgata, mis teda tegelikult tagasi hoiab. Selline peegeldav tugi loob aluse enesekindlamaks ja teadlikumaks tegutsemiseks.
Sotsiaalvaldkonna juhtide töö on sageli killustunud: seadusruum, teenused, partnerid, kriisid, meeskond ja poliitiline surve põimuvad igapäevases töös. Juht peab nägema nii detaile kui ka tervikut. Mentorluse käigus on võimalik aeglaselt mõelda, see on ruum, kus ei pea kohe reageerima, vaid võib olukordi mõtestada.
Mentor toetab juhti olulise ja ebaolulise eristamisel, mustrite märkamisel ning tähenduse loomisel. Asi ei ole üksnes töökorralduses, vaid ka sügavamates küsimustes: miks ma seda tööd teen, milline on minu roll süsteemis ja millist juhtimiskultuuri ma loon. Kui juht leiab oma tööle tähenduse, muutub ka koormus talutavamaks.
Mentorlus kui vastastikune õppimine
Sotsiaalvaldkonnas on rollid sageli hägusad. Juht on korraga spetsialist, meeskonna hoidja, kriisijuht, partner ja läbirääkija ning vahel ka terapeut. Mentorluse käigus saab juht uurida, milline osa sellest rollide kogumist on tegelikult tema vastutus ja milline süsteemi ootus, mis on talle märkamatult üle antud. Sageli selgub, et ülekoormus ei tulene töö mahust, vaid rollide segunemisest. Selge arusaam oma rollist ja selle piiridest muudab juhi enesekindlamaks.
Mentor toetab juhti mustrite märkamisel ning tähenduse loomisel.
Sageli kipuvad juhid oma tugevaid külgi alahindama. Nad näevad probleeme, kuid ei märka oma mõju. Mentor aitab sõnastada mentii mõtteid uutmoodi, peatub, toob esile tugevad küljed ja arenguvajaduse. Juht, kes näeb oma tugevaid külgi, oskab neid teadlikumalt kasutada. Juht, kes näeb oma arengukohti, ei karda nendega tegeleda.
Hea mentorlus ei ole ühepoolne õpetamine, vaid partnerlus. Õpivad nii mentii kui ka mentor. Mentorid kirjeldavad, kuidas iga kohtumine on aidanud neil endalgi teadlikumalt mõtestada oma kogemust ja rolli, nähes seda mentii arengu kaudu. Mentorlus on suhe, kus luuakse koos uusi tähendusi.
ESTA roll ja tulevikuvaade
Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon on loonud tugeva aluse, et mentorlus kujuneks sotsiaalvaldkonnas enesehoiu ja professionaalse arengu süsteemseks vormiks. Koolituse läbinud mentorite kontaktandmed leiab ESTA kodulehelt. Samas andmebaasist leiab ka teiste mentorite andmed, kes on valmis toetama sotsiaalvaldkonna teisi töötajaid ja juhte.
Organisatsioonid või ka mentorlusest huvitatud spetsialistid ise saavad sobiva mentoriga kokku leppida koostöö sisu ja tingimused.
ESTA tahab tugevdada oma koordineerivat rolli mentorluse kui süsteemse toetuse tagamisel. Kui mentorlus muutub sotsiaalvaldkonnas tavapäraseks, toetab see juhte ja ka kogu süsteemi kestlikkust ning kvaliteeti.
Mentorluse arendamist sotsiaalvaldkonnas toetab sotsiaalministeerium strateegilise partnerluse projekti raames.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 12.03.2026
