KLAT kui viimane abinõu peab olema turvaline ja tekitama muutust

Kelli Ilisson

mitmekülgse abivajadusega laste toetamise talituse juhataja,
sotsiaalkindlustusamet

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on üks vastuolulisemaid, aga vältimatuid laste heaolu toetavaid teenuseid. Ühest küljest piiratakse sellega lapse vabadust ehk võetakse lapselt ära üks tema olulisemaid põhiõigusi. Teisest küljest pakub just see piirang mõnel juhul ainsa realise võimaluse katkestada ohtlik käitumismuster, stabiliseerida olukord ja teha ruumi muutuseks.

Mida KLAT sisaldab ja mis on selle eesmärk?

KLAT näeb ette, et teenuseosutaja korraldab lapsele tugiteenused (nt psühholoogi abi, õendusteenus ja muud sotsiaalprogrammid või tugiteenused) ning võimaldab tugiteenuste osutamist oma ruumides (sh hariduse omandamine, tervishoiuteenused ja teraapia). Igal lapsel on teenusel tema heaolu eest vastutav töötaja, teenuseosutaja teeb koostööd lapse lähedaste ja võrgustikuga ning samal ajal valmistatakse koos kohaliku omavalitsuse (KOV) ja võrgustikuga ette lapse naasmist kogukonda: see töö on standardi järgi terviku osa ja algab juhtumikorraldaja tegevusega juba lapse suunamisel KLAT-i.

Riigikohus kinnitab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud üksnes siis, kui oht lapse elule, tervisele või arengule kaalub vabaduse võtmise üles ning kohus peab väga täpselt põhjendama, milles oht seisneb ja kuidas teenusele paigutamine aitab seda vältida (Piho 2021). See teadmine aitab lastekaitsetöötajal taotlust ja eesmärke selgemalt sõnastada.

KLAT on korraga nii kriisiteenus, rehabiliteeriv sekkumine kui ka süsteemi peegel.

KLAT-i eesmärk ei ole probleemset käitumist „ära hoida“ või last karistada. Last toetatakse toime tulema nii, et ta suudab edaspidi iseseisvalt ja turvaliselt igapäevaelus hakkama saada ennast või teisi kahjustamata ehk KLAT-il peab olema positiivne mõju. Selles mõttes on KLAT korraga nii kriisiteenus, rehabiliteeriv sekkumine kui ka süsteemi peegel: kui vajadus KLAT-i järele suureneb või on lapsed teenusel pikemat aega, annab see märku, et ennetavad või tagasilangust ära hoida võimaldavad meetmed ei ole olnud piisavalt tõhusad või kättesaadavad.

Viimastel aastatel on KLAT-i korralduses tehtud muudatusi: teenuse hinda on tõstetud, vahetunud on teenuseosutajad, teenus on täismahus liikunud sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, rakendatud on standardil põhinevat kvaliteedijuhtimist ja täpsustatud sihtrühmi. Need muutused ei ole olnud ainult vormilised, vaid on suunatud sama küsimuse lahendamisele: kuidas tagada, et KLAT oleks jätkusuutlik, ühetaoline ja vajaduspõhiselt kättesaadav ning samal ajal toetaks lapse arengut.

Miks oli tähtis koondada teenus ühtse valitsemisala alla?

KLAT on arenenud välja omal ajal tegutsenud erikoolidest. Sotsiaalteenusena on KLAT-i rakendatud 2018. aastast. Viimaste aastate keskne ülesanne on olnud tagada teenuse jätkusuutlikkus, ühetaolisus, kättesaadavus ja kvaliteet. Alates 1. juulist 2025 osutatakse KLAT-i ainult sotsiaalministeeriumi haldusalas. Suurim teenuseosutaja on Maarjamaa hariduskolleegiumi asemel AS Hoolekandeteenused.

Struktuurimuudatuse kasuks otsustati, et tagada teenuse jätkusuutlikkus. Kui valitsemismudel ei toetu selgele kohustusele ja teenusloogikale, jääb süsteemi paratamatult pikaajaline jätkusuutlikkuse risk. Senise suurima teenuseosutaja, Marjamaa hariduskolleegiumi pidajal, haridus- ja teadusministeeriumil, ei olnud tegelikult kohustust KLAT-i osutada.

Struktuurimuudatuse kasuks otsustati, et tagada teenuse jätkusuutlikkus.

Sotsiaalkindlustusametile annab teenuse täiemahuline ja ühtne korraldus võimaluse vaadata selle sisu tervikuna üle, esitada ühtsed ootused ja kehtestada kvaliteediraamistik ning juhtida teenust nii, et see oleks kogu Eestis ühetaoline ja laste vajaduste kohane. Samuti saab paremini hallata piiratud mahus teenuskohti ja neid sujuvalt ka koostöös teenuseosutajaga juurde luua.

Ebaühtlasest hindamisest standarditel põhineva juhtimiseni

Teenuse kvaliteedi hindamine on senini olnud ebaühtlane. Puudus järjepidevus, süsteemne tagasiside, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad näitajad. Riskihindamise, toimepidevuse küsimuste ja kriisiplaanidega tegelemine oli nõrk. Arendustegevuse mahajäämus kujutas ohtu teenuse sisulisele mõjule ja turvalisusele, mistõttu oleme viimastel aastatel teadlikult tegelenud teenusele tugeva aluse loomisega.

Teenuse standard pole lihtsalt ettekirjutis, vaid ühine kokkulepe, mis teeb võimalikuks teenuseosutajate tegevuse võrreldava kvaliteedihindamise, lepinguliste kohustuste täitmise sisulise (mitte ainult formaalse) kontrolli ning kvaliteedi järjepideva arendamise. Standarditel põhineva tegevuse korral ei sõltu teenuse kvaliteet sellest, kes osutab konkreetsele lapsele teenust.

Ülesannete selge jaotus aitab hoida tähelepanu teenuse põhieesmärgil ja toetab ühtset teenusekorraldust.

Kvaliteet aga on otseselt seotud ka võimalustega. KLAT-i rahastatakse riigieelarvest kindla summa ulatuses lapse kohta ööpäevas. Aastal 2018 oli teenuse hind 75 eurot ööpäevas lapse kohta, alates 1. märtsist 2026 tõusis see 219 euroni. Siin toimib lihtne loogika: peamine osa eelarvest peab jõudma sihtgrupini ehk olema suunatud teenuseosutajatele.

Ülesanded ja vastutus hariduse korraldamisel

Viimaste aastate üks olulisemaid muudatusi on seotud haridusasutuste ja sotsiaalteenuse osutaja selgema ülesannete jaotusega. Maarjamaa hariduskolleegiumis teenusel viibimine tähendas automaatselt kooli nimekirja kuulumist, ümberkorralduse järel aga on hariduse andmine ja sotsiaalteenuse osutamine korraldatud asutuste koostöös, kellest igaühel on selgelt piiritletud vastutus. See võimaldab paindlikult arvestada KLAT-i sihtrühma mitmekesiste vajadustega: mõnikord võib lapse toetamisel õppimise kõrval olla tähtsam hoopis turvalisus, stabiilne elurütm (koostöös kooliga), vaimse tervise toetamine, sotsiaalsete oskuste arendamine, peretöö ja turvaline toimetulek oma tavapärases keskkonnas. Ülesannete selge jaotus aitab hoida tähelepanu teenuse põhieesmärgil ja toetab ühtset teenusekorraldust.

Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus lapsele haridust pakkuda. Koolikoha leidmine ja õppe korraldamine eeldab KOV-i ja partnerite koostööd. AS-i Hoolekandeteenused ja Konstantin Pätsi vabaõhukooli koostöö on aga siinkohal erandlik tänu heale koostööle toimiv lahendus, millega tagatakse samas kohas nii sotsiaal- kui ka haridusteenuse osutamine. KOV aga vastutab ikka väiksemates teenusüksustes teenust saavatele lastele hariduse korraldamise eest.

Asjaolu, et varem osutasid teenust erikoolid, mõjutab jätkuvalt inimeste ootusi teenusele: sageli eeldatakse, et teenuse algus- ja lõpuaeg peab olema kooskõlas üldhariduskoolide õppeaastaga. Nii see siiski alati ei ole: kui vajadus lapse vabaduse piiramise järele langeb ära, peavad elukohajärgne kool ja kogukond olema valmis last igal ajal vastu võtma.

Täpsem sihtrühm ja lapsest lähtuv teenus

KLAT peab muutuma rohkem kindlale sihtrühmale suunatuks ja suutma riske paremini maandada. Eriti oluline on koostada mõõduka ja raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse kirjeldus. Peab olema selge, millist tuge vajavad kinnisel teenusel lapsed, kellelt ei saa oodata, et nende võime iseseisvalt toime tulla kiiresti ja märgatavalt muutuks. Peaks aga olema ka võimalik kindlaks teha, millal KLAT ei ole enam parim lahendus ja kuidas vältida lapsele liiga piirava teenuse osutamist, millel võib olla abistamisele hoopis vastupidine, negatiivne mõju.

Standarditel põhineva tegevuse korral ei sõltu teenuse kvaliteet sellest, kes osutab konkreetsele lapsele teenust.

Samuti on arendamisel meditsiiniline KLAT, mis aitab käsitleda sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu piiril tekkivaid keerulisi juhtumeid, kus KLAT-i suunatud vajab suuremas mahus ka psühhiaatrilist abi. Lisaks on tähtis on tagada toimepidevus ja koostada head kriisiplaanid, sest KLAT-is ei ole kriis erandlik olukord, vaid reaalne oht, milleks peab valmis olema tulenevalt teenuse komplekssusest. Vähem oluline ei ole see, mis puudutab üldist julgeolekuolukorda või ka võimalike tsiviilkriise, eri stsenaariumide läbimängimine tagab kriisivalmiduse. Standardile toetuv kvaliteedihindamise ja lepingulise kontrolli süsteem tekitab omakorda raami, kus kvaliteet on paremini tagatud.

Väike teenus, suur vastutus

KLAT-i statistika aastatest 2018–2026 kinnitab: teenuse kasutajate arv ei ole otseselt suur (pigem on tegemist nišiteenusega), kuid selle mõju ja riskiprofiil on sedavõrd märkimisväärne, et nõuab väga tugevat tugisüsteemi.

Aasta jooksul teenusel olnud laste arv suurenes 2018. aasta 51 lapselt 2019. aastal 100 lapsele, jõudis 2020. aastal 121 ja 2021. aastal 123 lapseni ning seejärel stabiliseerus 2022–2025 vahemikus 101–118 last aastas. Aastal 2024 oli teenusel 108 last ning 2025. aastal 118 last.

Soolises jaotuses on läbi aastate olnud selge poiste ülekaal, kuid 2025. aasta andmetel suurenes tüdrukute osatähtsus märgatavalt: teenusel oli 55 tüdrukut ja 63 poissi. See on signaal, mida tasub tähelepanelikult jälgida, sest see võib viidata muutusele riskikäitumise mustrites, suunamistavades või probleemide nähtavuses.

Valdav osa lastest jõuab KLAT-i sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel, mille kohaselt taotleb teenusele suunamist KOV: selliseid juhtumeid on viimastel aastatel olnud ligikaudu 68–71% (nt 2024: 69%, 2025: 68%). Teisel kohal on karistusseadustiku alusel suunamine, mille osa on püsinud 23–24% (nt 2024: 23%; 2025: 23%; 2026: 24%). Vahistamise asendamiseks KLAT-i suunamine (kriminaalmenetluse seadustiku alusel) on olnud marginaalne (vaid mõni üksik juhus).

See kinnitab, et KLAT on ennekõike sotsiaalvaldkonna ja laste heaolusüsteemi tööriist: väga palju oleneb sellest, kui tugev on KOV-i ja võrgustiku võimekus pakkuda lapsele tuge enne teenust (varajane sekkumine, eesmärgistamine, võrgustiku koostöö) ja pärast teenust (juhtumikorralduslik tugi, hariduslike ja tervishoiu võimaluste ning rehabilitatsiooni lõimimine, pere ja elukeskkonna taastamine).

KLAT on ennekõike sotsiaalvaldkonna ja laste heaolusüsteemi tööriist.

Teenusele suunatakse maksimaalselt aastaks, mis ei tähenda, et KLAT-i aeg ei tohiks olla lühem. Siiski näeme praktikas, et tihti kasutatakse just maksimaalse kestuse võimalust ehk teenust taotletakse aastaks ning kohus teeb ka asjakohase otsuse. Samuti on trendina näha teenuse pikendamisi. Näiteks 2025. aastal pikendati teenuse osutamist kohtu kaudu 17 juhul ja 18 juhul suunati KLAT-i teenuselt koju naasnud laps uuesti teenusele. See on murettekitav tendents.

Muret tekitav suundumus: lapsed on teenusel kauem

Mida tähendab lastekaitsetöö praktikale see, kui lapsed on teenusel kauem? KLAT-i arengusuund on sisuliselt üleskutse kogu valdkonnale: KLAT kui viimane abinõu on tulemuslik ainult siis, kui esimene ja viimane lüli on sama tugevad. Teenuse kvaliteet ei kujune ainult seda osutava asutuse töö tulemusena, vaid oleneb neljast asjaolust korraga: 1) varajane märkamine ja asjakohaselt rakendatud vähem piiravad meetmed; 2) lapsest lähtuv teenusele suunamine ja eesmärgistamine; 3) teenuseosutaja professionaalne töö ja riskijuhtimine; 4) juhtumikorralduslik tugi lapsele ja perele, sest KLAT on ainult üks sekkumine/meede kogu lapse loos. Kui üks lüli murdub, venib teenuse vajaduse aeg pikemaks, suureneb lapse arenguvõimaluste kahjustamise risk ja laps jääb „süsteemi vahele“.

Sotsiaalvaldkonda silmas pidades on KLAT-i viimaste aastate muudatused kokkuvõttes suure potentsiaaliga, kuid ainult siis, kui need päriselt rakenduvad. Rahastus peab ostma kvaliteeti. Ühtse valitsemisala alla koondamine peab tekitama ühetaolise korralduse, mitte uue killustatuse. Standardi järgimine ja mõõdetavad näitajad peavad muutuma igapäevaseks praktikaks, mitte olema vaid paberil. Arendused peavad looma selguse nende laste jaoks, kes praegu jäävad süsteemide piirile: mõõduka ja raske intellektipuudega lapsed ning lapsed, kelle sotsiaalse- ja tervishoiutoe vajadus on lahutamatult kokku kasvanud. Samuti on vaja järjest selgemalt profileerida KLAT-i sihtgrupp ja kasutada õigeid ning tõenduspõhiseid käsitlusi (nt sõltuvusainete tarvitamise vm riskikäitumise korral).

Kui need sammud õnnestuvad, saab KLAT-ist rohkem kui viimane meede. Sellest kujuneb teenus, mis teeb kõige keerulisemas kohas seda, mida sotsiaaltöös kõige enam vajatakse: hoiab turvalisust ja loob reaalse võimaluse muutuseks.

Mis teeb KLAT-ist mõjusa teenuse?

KLAT-i mõju ei sünni vaakumis: tagasilanguse oht on suur just siis, kui lapse käitumine muutub, aga keskkond mitte. Seetõttu on juhtumikorralduslikult oluline alustada teenuselt väljasuunamise ja kodu või kogukonna ettevalmistamist juba teenusele sisenemisel ning teha seda lapse osalusel ning võrgustikutöös. Jätkutoe rakendumise uuring (Uudelt jt 2025) näitab, et 2022. aasta novembrist kuni 2024. aasta juunini oli teenusel viibinud 165 last, neist 59 ehk 35% korduvalt; samal ajal oli 50 lapse teenust pikendatud (taotletud ja kinnitatud uus suunamisotsus teenuse ajal). See kinnitab, et tugeva juhtumikorralduse ja sobivate jätkuteenusteta kipub osa juhtumeid pöörduma tagasi samasse mustrisse.

KLAT hoiab turvalisust ja loob reaalse võimaluse muutuseks.

Noored ja pered räägivad ka muutuse võimalikkusest. Uuringus kirjeldatakse eraldi rühmana „toetatud ja sellest kasu saanud vanemaid“ ning tuuakse välja positiivseid kogemusi teenustega, mis toimivad samal ajal kogu perega, nt multidimensiooniline pereteraapia (MDFT) või samal ajal KOV-i osutatavad teenused, näiteks peretugi, tugiisik. Vanemate hinnangul on see tugi aidanud paremini mõista lapse käitumist ja arendada konstruktiivsemaid suhtlemisviise. Positiivsena nähakse mõju ka lapsele ja suhtlusoskuste arengule. Ka noortele on KLAT-ist väljumise järel oluline, et kõrval oleks keegi, kes ei löö käega, vaid aitab tagasi rajale – see on oluline meeldetuletus lastekaitse ja võrgustiku ülesannete kohta muutuse hoidmisel.

Artikli valmimisele aitasid heade mõtetega kaasa kolleegid Kätriin-Eliis Jaaniste ja Maarja Kähr mitmekülgse abivajadusega laste toetamise talitusest.

Viidatud allikad

Pihl, K. (2021). Kinnisesse lasteasutusse paigutamine. Kohtupraktika analüüs. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond

Uudelt, L., Kalda, L., Toomla, A., Tarto, L., ...Strömpl, J. (2025). Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe rakendumise uuring. Haap Consulting.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.