Aile Aedma, sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna peaspetsialist
Fotode autor Silja Kessler
Sotsiaalkindlustusameti lasteabile 2025. aastal laste tehtud 4234 pöördumisest oli ligi veerand seotud vaimse tervise ja heaolu küsimustega, neist 354 pöördumist olid otseselt seotud enesehävituslike mõtete või käitumisega, näiteks enesetapumõtted või enesevigastamine. Sellisel juhul vajavad lapsed kiiret professionaalset abi. Igal lastega töötaval sotsiaalvaldkonna, kuid ka näiteks kooli, huvikooli või noorte- ja tervisekeskuse töötajal aga võib ette tulla olukord, et ta peab last või noort kõnealuste probleemide korral ise toetama, samuti vajavad vaimse tervise eneseabivahendeid noored ise. Probleem on aktuaalne ja vaja on käegakatsutavaid lahendusi.
Safe box’i kontseptsioon toob esile noore enda tugevad küljed.
Safe box’i kontseptsioon, mida teistes riikides nimetatakse näiteks ka lootuselaekaks või -komplektiks (ingl hope box, hope kit), toob esile noore enda tugevad küljed, jagab praktilisi nippe raskete tunnetega toimetulekul ja võimaldab pakkuda noorele terviklikku tuge tema ümber koondunud spetsialistide ning lähedaste võrgustiku abil. Eestis töötasime sellele toetudes koostöös paljude partneritega välja metoodika, mis hõlmab nii enesetunde parandamist toetavate esemetega kasti, töölehti ja juhendmaterjale spetsialistidele ning noortele kui ka koolitust lastega töötajatele.
Safe-box’i kontseptsioon
Järgnevalt tutvustamegi safe-box´i kontseptsiooni tagamaid ja koos sellega turvaplaani kasutamist, mis aitab suitsiidimõtetega ja ennast kahjustava käitumisega noorel leida abi saamise võimalusi. Sama idee on eri riikides kasutusel eri kujul. Meie arendasime sellest tööriista, lähtudes lastekaitseseaduse paragrahvi 27¹ kohustusest teatada abivajavast lapsest ja vajadusest suurendada spetsialistide teadlikkust vaimse tervise probleemide märkamisel.
Ennetuskarp, mis sisaldab mitmesuguseid turvatunnet ja vaimset heaolu toetavaid esemeid, on ennast tõestanud eelkõige kognitiivkäitumisteraapias, kus peetakse raskustesse sattunud inimesega sügavaid vestlusi uute toimetulekuviiside leidmiseks ja koostatakse koos temaga võimaluse korral kriisi- või ohutusplaan, et toimuks muutus.
Lähtusime põhimõttest, et töövahendi kasutamisel oleksid haaratud kõik meeled.
Võtsime eeskuju Pennsylvania ülikooli teadlastelt (Berk jt 2004), kuid sarnast metoodikat kasutatakse ka Suurbritannias ja mitmes teises Euroopa riigis. Lähtusime põhimõttest, et töövahendi kasutamisel oleksid haaratud kõik meeled: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Kastist leiabki nii värvimiseks sobivaid lehti, lõhnavaid vildikaid, suupilli, stressipalli, spinneri, nätsukommid, kõrvatropid jms. Soovisime, et lisaks esemetele oleks töölehed, mida saaks tulevikus kasutada nii veebis kui ka prindituna.
Näidiskarbis olevad esemed aitavad suurendada noore kohalolu, mõtteid kõrvale juhtida ja rahuneda.
Suhtlesime 2025. aasta alguses Mieli kriisiabikeskusega Soomes, et saada töölehe „Minu turvavõrgustik“ kasutamise nõusolek ja uurida naaberriigi turvaplaani rakendamise kogemusi. Nad olid rõõmuga valmis jagama oma kogemusi, selgitades, et ka nemad keskenduvad nii täiskasvanute kui ka noortega esmatasandi sekkumistele ja turvaplaani koostamisele.
Ka Islandi suitsiidiennetuskeskus Lífsbrú, mis avati 2024. aastal, julgustas meid safe box’i kontseptsiooni siduma lastega töötavate spetsialistide jaoks turvaplaaniga. Nad kinnitasid, et see on toimiv töövahend ja aitab inimesel endal saavutada kontrolli oma mõtete ning käitumise üle.
Turvaplaan aitab raskel hetkel toime tulla
Rõhutame, et safe box’i tuleks kasutada eelkõige turvaplaani osana. Soovitame lapse abistamisel alustada tema võrgustiku väljaselgitamisest ja liikuda edasi turvaplaani koostamise juurde. Turvaplaan on kompaktne tööleht, kuhu noor on üles märkinud ohumärgid ehk mõtted, tunded ja olukorrad, mida ta tajub ise ohtlikuna, samuti oma toimetulekuvõtted, mis aitavad tal mõtteid seada ja erinevate meelte kaudu kohalolu suurendada, et paremini toime tulla konkreetses hetkes. Lisaks on seal inimeste kontaktandmed, kelle poole saab abi saamiseks pöörduda, aga ka kohaliku psühhiaatriakliiniku valvetoa, lasteabi ja hädaabinumber. Oluline on täita see leht koos noorega lõpuni. Noor peaks selle pildistama üles nutiseadmesse, kandma prindituna või muudmoodi kaasas. Edaspidi saab plaani uute toimetulekuvõtetega täiendada.
Turvaplaani koostamine on toimiv töövahend ja aitab inimesel endal saavutada kontrolli oma mõtete ning käitumise üle.
Tööriistal on teinegi oluline psühhohariduslik eesmärk: see julgustab lastega töötavaid spetsialiste ning lapsevanemaid ohte märkama ja küsima suitsiidimõtete kohta, samuti õpetab hindama enesetapuriski. Metoodika osana valminud enesetapuriski hindamisvahend võib olla abiks tegutsemisel. See on kättesaadav lasteabi kodulehel materjalide seas. Karbis on ka töölehed, mis toetavad spetsialisti enesehoolt, enesesse vaatamist ja oma jõuvarude täiendamist.
Loodame, et kontseptsioon aitab ennetada ka nende laste ja noorte vaimse tervise muresid, kes tunnevad, et nad ei ole ühel või teisel viisil kaaslaste hulka oodatud. Need on lapsed, kes kogevad tõrjutust, kellel esineb keskendumisraskusi või kes vajavad abi tugevate tunnete ja ärevusega toimetulekul. Samuti need, kelle vanematel on vähe oskusi olla emotsionaalselt kohal või muude elutoimetuste kõrval oma lapsi kuulata.
Noorte toetamiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi
Oleme koostanud erinevast materjalist (puit, kiud, papp) 60 näidiskarpi ning jaganud need ära koolidele, noorte- ja tervisekeskustele, kohalikele omavalitsustele ning sotsiaalkindlustusameti partneritele. Näidiskarbid koosnevad 14 sisulehest ja 16 esemest ning sisaldavad juhiseid nii spetsialistile kui ka noorele.
Suuname spetsialiste olema leidlikud ja katsetama lahendusi üheskoos lapse ning lähedastega.
Nii nagu igaüks meist on erinev, ei pruugi iga üksik ese olla konkreetse lapse jaoks sobiv ega anda toimetulukuvõttena tulemust. Lastega töötavad spetsialistid saavad safe box´i kontseptsiooni alusel koostada ise koos noorega individuaalseid ennetuskarpe, just nende töölehtede ja esemetega, mis konkreetset noort enim toetavad. Samuti on võimalik koostada karpe, mida saab kasutada ka rühmatöös lõimituna teise ennetava tegevusega.
Ehkki töölehtede ja esemete kasutusviisid varieeruvad, suuname spetsialiste olema leidlikud ja katsetama koos lapse ning lähedastega. Igal juhul soovitame lastega töötavatel spetsialistidel viia ennast kurssi turvaplaani kasutamisega ja võtma selle tööriista kasutusele oma igapäevatöös.
Sotsiaalkindlustusameti varajase märkamise ja ennetustalitus korraldab 2026. aasta keskel ka koolitusi „Abivajaduse märkamise ja teatamise viisid laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks“, kus turvaplaani koostamine võetakse tähelepanu alla ja harjutatakse läbi.
Näidiskarpide abil saame koos välja töötada uusi lahendusi ja leida koos noortega parimaid võimalusi, kuidas parandada nende toimetulekut. Eesmärk on, et iga laps saaks tuge.
Sellised abivahendid on mõeldud täiendavaks toeks, et lapsega vahetult kokku puutuval spetsialistil oleks hõlpsam abivajavat last aidata. Samuti on need eneseabivahendid lapsele. Selle kõrval tuleks pakkuda lapsele püsivat vaimse tervise tuge võrgustikutööna vaimse tervise spetsialistidega.
Tänusõnad koostööpartneritele
Safe box’i sisulehtede koostamisel on olnud suureks abiks meie kolleegid laste heaolu osakonnast, ohvriabi kriisitoe talitus, MTÜ Peaasjad, ning MTÜ Lastekaitse Liit, kellega arutelude ja koostöökohtumiste kaudu jõudis idee teostusele lähemale. Leidsime, et tulevasel tööriistal võib olla nii erinevaid nimetusi kui ka kasutusotstarbeid.
Hiljem lisandus koostööpartnereid veelgi, alates sotsiaalministeeriumist kuni Eesti–Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudini, kes eelkõige toetab suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 rakendamist. Täname ka MTÜ-d VATEK, kes on meid kaasanud regulaarsetele kohtumistele ja suitsiidiennetuskarbi valmimist kõrvalt jälginud. Hindamatu on muidugi Tartu ja Tallinna töötubades osalenud spetsialistide panus, sh spetsialistile juhise koostamisel.
Kogume küsimustiku ja 2026. aasta jooksul toimuvate vahetute kohtumiste kaudu partnerite ja noorsootöö, hariduse kui ka tervishoiu valdkonna praktikutelt tagasisidet töövahendi rakendamise kohta.
Viidatud allikas
Berk, M. S., Henriques, G. R., Warman, D. M., Brown, G. K., Beck, A. T. (2004). A cognitive therapy intervention for suicide attempters: An overview of the treatment and case examples. Cognitive and Behavioral Practice, 11, 265–277.
Loe lisaks
Rudd, M. D., Joiner, T. ja Rajab, M. H. (2001). Treating suicidal behavior: An effective, time-limited approach. Guilford Press.
Safe box-i koostamist ja turvaplaani koostamise juhendamise koolitust kaasrahastatakse aastail 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine, tegevuse 2.2. „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ kaudu.
Artikli autori Aile Aedma ülesanne on ESF TAT „Laste ja perede toetamine“ tegevuse elluviimine ja rakendamine lastekaitsevaldkonna koolituste planeerimisel.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 09.02.2026
