Liisa Otsak
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi projektijuht, sotsiaalministeerium
Šveitsi-Eesti koostööprogramm algas 2024. aastal eesmärgiga parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi ühiskonnas aktiivselt osaleda. Selleks korraldatakse lõimumist soodustavaid tegevusi, arendatakse haridus- ning sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning edendatakse sotsiaalset innovatsiooni.
Kultuuriministeeriumi juhtimisel viivad programmi ellu sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning siseministeerium. Koostööprogrammi riiklik koordineerimisüksus on riigi tugiteenuste keskus ja olulise partnerina on kaasatud Berni rakenduskõrgkool (Berner Fachhochschule), mis pakub kogu programmi vältel Šveitsi eksperditeadmisi sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. Šveitsi riik toetab aastani 2028 programmi raames sotsiaalse kaasatuse suurendamist Eestis peaaegu 23 miljoni euroga.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toel kvaliteetsemate teenuste poole
Nelja ministeeriumi ühisprojektis korraldab sotsiaalministeerium programmikomponenti „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“, partneritena on kaasatud sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon (ESTA). Eesmärk on ajakohastada sotsiaalvaldkonna väljaõpet, keskendudes valdkonna töötajate oskuste ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, et tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused. Alates 2026. aasta kevadest liituvad partneritena ka sotsiaalvaldkonna õpet pakkuvad kõrg- ja kutsekoolid, et kaasajastada õppekavasid.
Eesmärk on ajakohastada sotsiaalvaldkonna väljaõpet, keskendudes valdkonna töötajate oskuste ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele.
Sotsiaalvaldkonna väljaõppesüsteemi ajakohastamiseks tuli esmalt süveneda sellesse, kuidas valdkonna eri ametite väljaõpet kujundatakse. Programmiperioodi esimeses pooles on suures osas keskendutud sotsiaalvaldkonna väljaõppesüsteemi uuendamise alustele. Selleks on ministeerium teinud ülevaate sotsiaalvaldkonna ametitest, kvalifikatsiooninõuetest, teenustest ja arenguvajadustest ning analüüsinud õigusruumi, et valmistada ette kvalifikatsiooninõuete korrastamist.
Väljaõppe ajakohastamiseks on vaja tugevat vundamenti
Sotsiaalvaldkonna väljaõppe kujundamisel on oluline silmas pidada, et sisulised vajadused tulevad sotsiaalvaldkonnast, kuid vormi ja korralduse mõttes tegutsetakse haridusvaldkonna pärusmaal. Seetõttu on valdkonna vajadused põimitud hariduse arengu- ja tulevikusuundadega: kutsesüsteemi või kutsehariduse reform ning täiskasvanute koolituse seaduse ja kõrgharidusstandardi muutused vm. Tihe koostöö haridusvaldkonnaga jätkub ka tulevikus.
ESTA juhtimisel ja koostöös sihtasutusega Kutsekoda koostati 2025. aastal sotsiaalvaldkonna valdkonnaülene kompetentsiraamistik, millega pandi alus sotsiaalvaldkonna ametite kompetentsiprofiilide koostamiseks. Kompetentsiraamistiku eesmärk on luua sotsiaalvaldkonna tööle ühine ja arusaadav käsitlus, mis teeb nähtavaks töötajate tegeliku töö, vastutuse ja vajalikud oskused ning toetab nende teadlikku arendamist ja õiglast hindamist.
Kompetentsiraamistik on aluseks sotsiaalvaldkonna ametite kompetentsiprofiilide koostamiseks.
Järgmises etapis keskendutakse välja töötatud raamistiku sisulisele täitmisele ja süsteemi rakendamiseks vajalikele lahendustele. 2026. aastal alustati sotsiaalvaldkonna ametite kompetentsiprofiilide väljatöötamist: esimesel poolaastal valmivad sotsiaaltöö, lastekaitse, tegevusjuhendamise, hooldustöö valdkonna ning sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu integratsiooni toetava terviseteejuhi ametite kompetentsiprofiilid, sügisel jätkatakse tööd järgmistega. Käesoleval aastal alustatakse ka sotsiaalvaldkonna kvalifikatsioonipõhimõtete korrastamist. Eesmärk on ajakohastada sotsiaalvaldkonna ametite kvalifikatsioonimaastikku, töötades esmalt välja ühtsed kvalifikatsioonipõhimõtted ning hinnates nende alusel kvalifikatsiooninõuete muutmise, täpsustamise või kehtestamise vajadust.
Väljaõppe- ja täienduskoolitussüsteemi praktiline arendus
Valdkonna spetsialistide väljaõppele tulevikukindla vundamendi rajamiseks on vaja süvendatud tähelepanu ja piisavalt aega kõigi oluliste nüansside läbimõtlemiseks. Siiski on oluline silmas pidada ka spetsialistide praegusi vajadusi.
SKA analüüsib järk-järgult valdkonna täienduskoolitusmaastikku ning on välja töötanud täienduskoolituste tagasiside- ja hindamissüsteemi prototüübi. Lisaks valdkonna täienduskoolitussüsteemi üldisele süsteemsele arendamisele töötatakse programmi käigus välja uusi täienduskoolitusi, mille kaudu on võimalik saada projektiperioodi jooksul uusi teadmisi ja oskusi kokku valdkonna 1500 spetsialistil.
Koostöös kõrg- ja kutsekoolidega alustatakse sotsiaaltöö, lastekaitse, hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade arendamist tasemeõppes.
ESTA pakkus 2025. aastal hooldustöötajatele koolitusi eetika ja enesehoiu, aga ka kultuuritundliku suhtlemise ja sotsiaalhoolekandes tehisaru (AI) kasutamise teemadel, SKA töötas välja valdkonnaülese e-kursuse „Sissejuhatus täiskasvanute koolitamisse“ ning koolitas lastekaitsevaldkonna spetsialiste teemal „Keeruliste vestluste pidamine“. Koolitused jätkuvad 2026. aastal. Lisaks pakutakse ka uusi koolitusi, et aidata kaasa nii sotsiaalvaldkonna teenuste kvaliteedi parandamisele, uute oskuste ja teadmiste saamisele kui ka töötajate heaolu suurendamisele. Samuti jätkab SKA tagasiside- ja hindamissüsteemi arendamist, et tagasisidekultuuri juurutamise kaudu aidata kaasa täienduskoolitustel saadud teadmiste töösse rakendatavuse hindamisele ning selle kaudu pakutavate koolituste kvaliteedi paranemisele.
Koostöös kõrg- ja kutsekoolidega alustatakse sotsiaaltöö, lastekaitse, hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade arendamist tasemeõppes. Kõrghariduses soovitakse õpe muuta praktilisemaks ja tööelule vastavamaks ning kasutada uuenduslikke metoodikaid. Kutsekoolide õppekavade arendamisel on samuti oluline arvestada tööturu praktilisi vajadusi, sh töökohapõhise õppe osas, kuid eraldi tähelepanu tuleb pöörata ka piirkondlike erinevuste vähendamisele, et toetada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Spetsialistide toetamine kui kvaliteetse töö eeltingimus
Kvaliteetse töö üks oluline eeldus on töötaja enda toimetulek ja võimalus saada professionaalset tuge. Kui spetsialist ei tunne end oma töös juhi poolt piisavalt hoituna, peegeldub see paratamatult ka tema igapäevatöös. Seetõttu on valdkonna jätkusuutliku tööjõu kujundamisel määrava tähtsusega arendada süsteemseid tugitegevusi spetsialistidele.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammis juhib tugitegevuste arendamist ESTA. Projekti jooksul katsetatakse tugisüsteemi rakendamise võimalusi töökohal. ESTA on alustanud oma veebilehel „Nipinurga“ arendamist, kuhu koondatakse praktilised tööriistad ja toetavad kogemuslood valdkonna töötajatele. Parimate kogemuste levitamiseks korraldati 2025. aastal meistriõpitubasid, mille käigus käsitleti teemasid kaasamisest ja hoolimisest kastist välja mõtlemiseni sotsiaaltöös.
Kvaliteetse töö üks oluline eeldus on töötaja enda toimetulek ja võimalus saada professionaalset tuge.
ESTA toetab valdkonna töötajaid ka kutse taotlemisel: 2025. aastal katsetati esimest korda hooldustöötajate digitaalset kutseeksamit ning korraldati kutseseminare ESTA väljaantavatele kutsetele ja kirjutamislaagreid kutse taotlejatele. Sellel aastal pakutakse kirjutamislaagreid sotsiaaltöötajatele, et toetada neid kutse taotlemise protsessis alates 1. juulist 2026 rakenduvate sotsiaalhoolekande seaduse kvalifikatsiooninõuete täitmiseks.
Valdkonna tööjõupuuduse leevendamiseks on kavas koostada sisseelamisprogramm, mille eesmärk on toetada erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi töökohal hooldustöö õppes eesti keele ja töökultuuriga kohanemisel.
Samm-sammult tervikliku vaateni
Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toel on sotsiaalministeerium esmakordselt valdkonna tööjõu pädevuste arendamise nii suures mahus ja terviklikult ette võtnud. Tegevus toimub korraga mitmes suunas: väljaõppe- ja koolitussüsteemi aluste väljatöötamine kvalifikatsioonipõhimõtete ja kompetentsiprofiilidena, tasemeõppe õppekavade arendamine vastavalt tööturu vajadustele, täienduskoolituste süsteemsusearendamine ja uute koolituste loomine, spetsialistide toetamine ning teise keele ja kultuuritaustaga inimeste toetamine sotsiaalsektori tööturule sisenemisel.
Kõik tegevussuunad hargnevad omakorda väiksemateks tegevusniidistikeks, kuid iga tegevus on osa suuremast eesmärgist: kujundada spetsialistide arendamisele ja toetamisele terviklik lähenemine. Tagades asjakohased arengu- ja toetusvõimalused valdkonna töötajatele, saab tagada kvaliteetse toe sotsiaalvaldkonna teenuste kasutajatele.
Pildil: 2025. aasta mais toimunud Šveitsi õppereisil osalejaid võõrustasid projekti partnerid Berni rakenduskõrgkoolist. Foto erakogust
Loe ka kultuuriministeeriumi ülevaadet koostööprogrammi rakendamise hetkeseisust kultuurilise ja keelelise lõimumimise, sotsiaal-, haridus- ning kodanikuühiskonna ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas.
Loomise kuupäev: 10.04.2026
