Tiina Trees
Elva perekeskuse juhataja
Elva perekeskuse ajalugu ulatub aastasse 1947, kui avati Elva väikelastekodu. Alles 2012. aastal moodustati linnavolikogu korraldusega sihtasutus Elva perekodu, mis võttis üle senise riigiasutuse, väikelastekodu tegevuse. Sihtasutuse ülesanne oli jätkata asendushooldusega ja lisaks osutada ka rehabilitatsiooniteenuseid kuni 18-aastastele noortele. Aastal 2017 sai sihtasutus nimeks Elva laste- ja perekeskus ning 2023. aastal reorganiseeriti see Elva vallavalitsuse hallatavaks asutuseks, sotsiaal- ja hariduse tugiteenuste keskuseks Elva perekeskus.
Elva perekeskusel on kolm teenuste suunda: asendushooldus- ja järelhooldusteenused, nõustamiskeskus ning perepesa. Lisame pidevalt uusi võimalusi, et meie lapsed, noored ja nende võrgustikud oleksid hoitud ning toetatud ja saaksid elada võimalikult täisväärtuslikult.
Nõustamiskeskus
Nõustamiskeskuse tööriistakasti kuuluvad psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, kriisinõustamine, leinanõustamine, seksuaalnõustamine, pereteraapia, mänguteraapia, loomateraapia, kunstiteraapia, muusikateraapia. Tegutsevad logopeed, eripedagoog, sotsiaaltöötaja ja füsioterapeut.
Elva on õnnelik omavalitsus, kellel on suur tugiteenuste osutamise võimekus kohapeal.
Osutame sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tugiisikuteenust, et tagada lapsele ja perele turvaline ning toetav kasvukeskkond, ning lapsehoiuteenust, et toetada last kasvatavate pereliikmete toimetulekut ja töötamist ning vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
Palju tugiteenuseid
Elva on õnnelik omavalitsus, kellel on suur tugiteenuste osutamise võimekus kohapeal. Seda saavad kasutada ka koolid ja lasteaiad, et tagada laste ning noorte heaolu ja toetatud areng. Kõik lapsi toetavad spetsialistid saavad kokku võrgustikukohtumistel, et olla ühes infoväljas ja paremini mõista oma ülesandeid lapse ning pere tugisüsteemis.
Perekeskuse spetsialistid korraldavad koolide ja lasteaedade personalile ning lapsevanematele huvi korral ka õpitube: koolist puudumise ennetamine, muremugija töötuba, individuaalse arenduskava koostamine, tugispetsialisti enesehoid, vanemlusmentorluse tugigrupp, rahupesa lapse emotsionaalse tasakaalu toetajana, ATH-ga lapse toetamine mängulise tegevuse kaudu, kuidas öelda lapsele „ei“, loomad teraapiaruumis ehk teraapiasse kaasatud loomade tutvustus, mänguteraapia ja lapse juhitud mäng, toimetamine koos erilise lapsega ja seksuaalnõustamine.
Asendushooldusteenust pakume kahes peremajas ja ühes perevanemaga korteris. Eesmärk on tagada lastele peresarnased elutingimused, turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada neid ette toimetulekuks täiskasvanuna. Järelhooldusteenus on mõeldud asendushooldusel kasvanud noortele, et toetada nende õpingute jätkamist ja iseseisvumist mõnda aega ka pärast täisealiseks saamist.
Perepesa
Aastal 2022 avas uksed perekeskuse alla kuuluv ennetus- ja vanemahariduskeskus Elva perepesa. Sellest on kujunenud kogukondlik kohtumispaik, kus saab tuge, teadmisi ja jagada kogemusi.
Perepesa on kogukondlik kohtumispaik, kus saab tuge, teadmisi ja jagada kogemusi.
Elva valla pered teavad, et perepesa on koht, kus on hea olla nii rõõmu kui ka murega: siin on ruumi mängule, vestlustele, koolitustele ja vaiksetele nõustamiskohtumistele.
Tasuta mängutoas saavad väikelapsed mängida ja areneda, vanemad aga jagada lapse kasvatamise rõõme ning muresid. Korraldame kohtumisi, koolitusi, vestlusringe ja juhendatud õpitubasid, et pakkuda spetsialistide asjatundlikku nõu, mis aitab täiendada lapsevanemaks, partneriks ja inimeseks olemise teadmisi ning oskusi.
Perepesas saavad tasuta psühholoogiteenust Elva valla lapseootel pered või pered, kus kasvab vähemalt üks kuni kolmeaastane laps. Nõustamisele tulles on võimalus kasutada tasuta lapsehoiuteenust, et ise psühholoogi toel oma mõtteid ja tundeid rahulikult uurida.
Perekeskuse väärtused
- Lapsest lähtumine. Meie tegevuse alus on laste ja perede heaolu, mis on kogu tegevuse vundament.
- Usaldusväärsus. Oleme kompetentsed, ausad ja sihikindlad, meie peale saab kindel olla.
- Ühtekuuluvus. Lähtume ühistest eesmärkidest, koostööst ja koosloomest nii asutuses kui ka võrgustikutöös.
- Hoolivus. Arvestame nii enese kui ka teiste soove, märkame teisi ja hoidume eelarvamustest.
Laste ja noorte toetamise mudel
Oleme Tartumaa omavalitsustega sõlminud valdkonnaülese koostöö leppe, et ennetada laste väljalangemist koolist ja toe vajadust varakult märgata. See lepe on sõlmitud projekti „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine“ raames, mille tulemusena ja perekeskuse juhtimisel on välja töötatud omavalitsuse juhtumikorralduse keskne mudel (pildil) ja selle rakenduspõhimõtted, mida kõik laste ja noorte toetajad saavad kasutada.
Mudel lähtub põhimõttest, et iga laps väärib süvenenud suhtumist. Eesmärk on haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondade võimaluste ühendamise kaudu võimestada ja tõhustada koostööd hariduslike erivajaduste ning toevajadusega laste märkamisel, toe pakkumisel ja info vahetamisel. Valdkonnaüleste juhtumite koordineerimiseks on 2024. aastast ka perekeskuses juhtumikorraldaja ametikoht.
Joonis. Toe vajadusega lapse toetamine juhtumikorralduse põhimõttel
Üheksa aastat Elva perekeskuse aastakonverentse
Kevaditi korraldame Elvas konverentsi, et kutsuda üle Eesti kokku lastega töötavad spetsialistid, lapsevanemad ja teised huvilised. Meie tänavuse konverentsi pealkiri oli „Kas laps peab vastu ja kas me teame, mida teha?“. Käsitlesime tänapäevase igapäevaelu surveallikaid: ühiskondlikud ootused, sotsiaalmeedia nähtamatu pinge, majanduslik ebakindlus ja emotsionaalne väsimus. Arutlesime, kuidas need mõjutavad laste ja noorte arengut ning mida saavad täiskasvanud teha, et aidata kujundada tasakaalukas ja toetav keskkond.
Elva kultuurikeskuse lavale astusid Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht Madis Parksepp, Pelgulinna riigigümnaasiumi juht Indrek Lillemägi, digimeediapädevuse spetsialist Inger Klesment, psühholoog ja pereterapeut väljaõppes Helena Talihärm ning lektor, koolitaja ja nõustaja Ülli Kukumägi.
Eelmisel aastal käsitlesime teemat „Koostöös s(m)uudame rohkem“ ja mõtestasime, kuidas viia ühine tegutsemine järgmisele tasemele, kaasates kogukonnas ja võrgustikes peituvaid võimalusi. Küsimusele, kuidas luua edukas ja usaldusväärne koos töötamise protsess, mis arvestab kõigi osaliste huve ja vajadusi, ent kannab seejuures ühist sihti ja eesmärki, aitasid vastuseid leida juhtimiskonsultant Elina Siilbek, sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste, isiksusetüüpide ekspert Kaido Kubri, Eesti psühhiaatrite seltsi juht Anne Kleinberg ning õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru.
Elva perekeskuse aastakonverentsist on kujunenud oodatud ja armastatud sündmus.
Aastal 2024 jagasid kriisinõustaja Ave-Gail Kaskla-Kuprys, vanemahariduse ja vaimse tervise edendaja Merilin Mandel, juhtimispsühholoogia ekspert Mare Pork, organisatsiooni- ja pereterapeut ning töönõustaja Tiit Kõnnussaar ja zooloog Aleksei Turovski konverentsipäeval „Meie heaolu algab minust“ kasulikke enesehoiuvõtteid ning teadmisi igaühe heaolu tähtsusest kollektiivi üldise heaolu tagamisel.
Elva perekeskuse aastakonverentsist on kujunenud oodatud ja armastatud sündmus, eriti Elva vallas lastega töötavate spetsialistide hulgas, kellele meil on suur rõõm igal aastal tuua koju kätte tunnustatud eksperte ja põnevaid esinejaid.
Tugispetsialiside võrgustikukohtumised
Oleme moodustanud jagatud kogemustel põhineva ja professionaalse Elva valla tugispetsialistide koostöövõrgustiku, et pakkuda tuge ning võimalust olla ümbritsetud teistest oma valdkonna spetsialistidest.
Valla koguperepäeva korraldamises võtsid osa kõik lastega ja nende heaks töötajad.
Kogu aasta jooksul toimuvad kohtumised on kõik eriilmelised. Mõnikord kutsume koolitama eksperdi, teinekord kellegi, kes avardab maailmapilti hoopis teise nurga alt. Mõnikord loome lihtsalt turvalise mõtete ja kogemuste jagamise ruumi, teinekord täiendame seda ka praktiliste koostööharjutustega. Mõnikord vajatakse aega ja kohta lihtsalt tööga seotud sihtide üle unistamiseks, teinekord toetatakse seda samal ajal oma kätega midagi praktilist valmistades.
Tugispetsialistid vajavad järjepidevat enesehoidu, teadlikke piire ja toetavat keskkonda, et tunnetada tugevamat kuulumist erialakogukonda. Elva valla spetsialistid on kohtumised soojalt vastu võtnud ja peavad nende jätkumist oma töö väärtuslikuks osaks.
Kogukonnas peitub jõud
Eelmisel suvel, lastekaitsepäeval toimus perekeskuse ja perepesa eestvedamisel suurejooneline valla koguperepäev, mis sündis suurepärases kogukondlikus koostöös.
Meil oli unistus, et kõik, kes töötavad lastega ja laste jaoks, võiksid kokku tulla ning ühiselt korraldada päris oma lastepäev meie valla lastele ja peredele. Seda, kui võimsaks see koosloomine kujuneb, ei osanud me aga ette kujutada.
Tõestasime eelkõige iseendile, kui palju suudame üheskoos korda saata. Inspireerisime kohalikke ettevõtjaid, lapsevanemaid, noori ja asutusi ellu kutsuma järgmisi teisi üritusi ja algatusi.
Oleme Elva perekeskuses veendunud, et koostöö võimestamine on ennetustöö oluline osa ja just nii, oma võimalusi vastastikku ära kasutades, laomegi kogukonnas märkamisele, hoolimisele ja ära tegemisele vundamenti.
Elva väikelastekodu ajalugu raamatukaante vahel
Aastal 2023 ilmunud raamat „Elva väikelastekodu 1947–2012“ annab ülevaate asutuse moodustamisest, sellega seotud olulistest inimestest ning kujunemisest tänapäevaseks sotsiaalteenuste ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskuseks. Mõte ja vajadus raamatu järele tuli meie endi töötajatelt: mõisteti kui vähe teatakse maja ja ka asutuse ajaloost. Väikelastekodu tegutses peamiselt Järve tänava suvilas, mille ehitas professor Vjatšeslav Afanasjev. Raamat jäädvustab tema elu ja perekonna loo ning annab ülevaate ühe teenuse kujunemisest.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 18.05.2026
