Iga välismaalase puhul, kes taotleb Eestist rahvusvahelist kaitset, viib politsei- ja piirivalveamet läbi esmased menetlustoimingud, et teha kindlaks tema isik, kodakondsus ja õiguslik seisund, ning hindab põgenemisohtu. Selle põhjal otsustatakse, kas menetluse ajal on põhjendatud pidada inimest kinni PPA kinnipidamiskeskuses või suunatakse ta majutuskeskusesse, kus vajalike teenuste osutamist tagab sotsiaalkindlustusamet. Majutuskeskuses viibiksid nad nii kaua, kuni nende rahvusvahelise kaitse taotluse kohta on tehtud lõplik otsus.
Inimesed, kes asuvad elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusse, on taotlenud rahvusvahelist kaitset (mida menetleb PPA), ning sisserändajad ei kujuta endast ohtu Eesti avalikkusele, sest nad vajavad mitmesugustel põhjustel abi ja tuge.
Rahvusvahelist kaitset on kolme tüüpi.
- Pagulase staatus antakse inimesele, kellel on põhjendatud alus karta päritolumaal tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast.
- Täiendava kaitse saaja on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, aga kelle väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sh talle surmanuhtluse kohaldamise või tema piinamise.
- Ajutist kaitset võidakse anda inimesele, kes on olnud sunnitud päritoluriigist lahkuma sõjategevuse tõttu või keda ähvardab tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks, ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi kodumaale pöörduda.
Viimati uuendatud 29.03.2023