Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Rahvusvaheline kaitse

Kui sa oled muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi või Norra, Islandi, Liechtensteini või Šveitsi kodanik ning sinu elu ja turvalisus on kodumaale naasmise korral ohus, võid taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja selle alusel elamisluba.

Rahvusvahelise kaitse taotluse ja elamisloaga tegeleb politsei- ja piirivalveamet (PPA). Kui sa leiad taotlejana endale ise majutuse ja suudad end ülal pidada või tagab selle Eestis seaduslikult elav inimene, võid PPA loal elada menetluse ajal väljaspool majutuskeskust. Muul juhul suunab PPA su sotsiaalkindlustusameti majutuskeskuse teenusele. Selle teenuse osutamiseks on sotsiaalkindlustusametil leping AS-iga Hoolekandeteenused

Rahvusvaheline kaitse

Rahvusvahelise kaitsega pakutakse õiguskaitset inimestele, kes on olnud sunnitud oma päritoluriigist tagakiusamise või ebaturvalisuse tõttu lahkuma. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõttu reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Rahvusvahelist kaitse taotlejana pead esitama avalduse PPA-le, kes vaatab taotluse läbi ja otsustab kaitse andmise.

PPA teeb esmased menetlustoimingud ja kaalub, kas on alust taotleja kinni pidada. Kui kinnipidamise alust ei ole ja inimene vajab majutuskeskuse teenust, suunatakse ta sotsiaalkindlustusameti majutuskeskusesse, kus pakutakse vajalikke teenuseid menetluse lõpuni. Inimene võib taotleda ka luba elada väljaspool majutuskeskust.

Kui PPA jõuab otsusele, et takistusi ei ole, annab ta sulle elamisloa, mida on kolme liiki.

  1. Pagulase staatus antakse inimesele, kel on põhjust karta, et päritoluriigis hakatakse teda tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast taga kiusama (1951. aasta Genfi konventsioon).  Elamisloa pikkus on kolm aastat.
  2. Täiendav kaitse. Kui inimene ei vasta pagulase staatuse kriteeriumidele, kuid teda ähvardab päritoluriigis tõsine oht, näiteks surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik kohtlemine, võib ta saada täiendava kaitse. Elamisloa pikkus on üks aasta.
  3. Ajutine kaitse. Ajutine kaitse on erandlik meede, mis on ette nähtud relvakonfliktide või püsiva vägivalla eest põgenenud välismaalasele, kelle elu või heaolu on süsteemsete või ulatuslike inimõiguste rikkumiste tõttu ohus, nii et tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt kodumaal elada. Elamisloa pikkus on üks aasta.

Rahvusvahelise kaitse taotlejana on sul õigus saada teavet oma õiguste ja kohustuste ning taotluse menetlemise kohta. Sa võid ka alati oma rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtta ja Eestist lahkuda. Kogu menetluse vältel on sul õigus saada nõustamist e-posti aadressil [email protected].

Rahvusvahelise kaitse taotlejana oled kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja õigusakte. See hõlmab austust Eesti ühiskonna korralduse, keele ja kultuuri vastu. Samuti pead tegema koostööd ametiasutustega ja järgima seadusest tulenevaid kohustusi.

Rohkem infot PPA menetluse kohta

Majutuskeskus

Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus pakub mitmesuguseid teenuseid, et toetada taotlejaid menetluse ajal. Keskus tagab turvalise ja inimväärse elukeskkonna, mis hõlmab nii eluruumi kui ka põhivajaduste tagamist. EL-i varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi abil on majutuskeskuses tagatud tugiteenused, mis toetavad seal viibijate kohanemist Eesti ühiskonnaga ja sotsiaalset heaolu.

Majutuskeskuses kehtib kõigile keskuses viibivatele inimestele kohustuslik sisekorraeeskiri. See hõlmab öist viibimiskohustust: keskuses elav inimene peab viibima öösel kell 22–6 keskuses.

Keskus pakub igapäevast tuge, sealhulgas nõustamist ja abi, mis aitavad taotlejatel uues keskkonnas kohaneda ja igapäevaelus toime tulla. Keskuses viibijatele on tagatud tervishoiuteenused, sh esmane tervisekontroll ja teised vajaduspõhised tervishoiuteenused. Kuna Eesti ühiskonnas toime tulemiseks on väga tähtis osata eesti keelt, pakub keskus keeleõpet ja tõlketeenust, et soodustada suhtlemist ja uue keskkonna mõistmist.

Majutuskeskuses hoolitsetakse ka taotlejate vaimse tervise eest, sest sageli on nad üle elanud keerulisi ja traumaatilisi sündmusi. Traumakogemuste mõju võib püsida isegi pärast turvalisse riiki jõudmist, avaldudes vaimse tervise probleemides või sümptomites. Kõik taotlejad ei vaja spetsiifilist psühhiaatri, psühholoogi või teiste vaimse tervise spetsialistide sekkumist, kuid neil on vaja vaimset tervist toetavat elukeskkonda. Taotleja saab oma muresid jagada majutuskeskuse personaliga, kellelt võib paluda ka psühholoogilist nõustamist. Samuti on võimalik pöörduda emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni 116123 poole.

Majutuskeskusest lahkumine

Majutuskeskusest lahkumine oleneb ennekõike sellest, millise otsuse PPA rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes teeb.

Kui otsus on negatiivne ja PPA ei anna rahvusvahelist kaitset, on taotlejal kaks võimalust: esitada kohtule kaebus otsuse peale või Eestist lahkuda. Kui kohus lükkab kaebuse tagasi ja taotlejal ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida, võidakse lahkumisettekirjutus sundtäita. See võib tähendada kinnipidamist ja väljasaatmist.

Taotleja, kes soovib vabatahtlikult kodumaale naasta, peab lahkumise PPA-ga kooskõlastama. Abi ja toe saamiseks võib pöörduda rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni Eesti kontorisse. Vabatahtliku tagasipöördumise programm VARRE pakub tagasipöördumisega seotud teavet ja nõustamist ning aitab reisi korraldada ja sõidupileteid osta.

Kui otsus on positiivne ja taotlejale antakse rahvusvaheline kaitse, osutatakse talle abi iseseisva elu alustamiseks. Vajaduse korral aitab majutuskeskus leida eluaset, sõlmida üürilepingut ja katta üürisuhte alustamisega seotud kulusid. Kui inimene keeldub mõjuva põhjuseta kolimast majutuskeskuse pakutud eluruumi, peab ta ise leidma eluruumi ja tasuma sellega seotud kulud.

Rahvusvahelise kaitse saajal on samad õigused ja kohustused nagu Eesti alalistel elanikel, mis tähendab, et talle on kättesaadavad riigi ja omavalitsuse pakutavad teenused. Need teenused hõlmavad näiteks juurdepääsu tööturule, haridusele, sotsiaalhoolekandele, tervishoiule. Kaitse saanutel on kohustus osaleda keeleõppes ja kohanemisprogrammis.

Rahvusvahelise kaitse saaja, kes vajab kõrvalabi ja lisatuge iseseisvaks toimetulekuks ning kohanemiseks uues elukeskkonnas Eestis, saab pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse, kus teda abistatakse ja vajaduse korral määratakse tugiisik.

Tugiisikuteenuse eesmärk on pakkuda tuge ennekõike asjaajamisel ametiasutustes, juhendamist, motiveerimist ning iseseisvuse ja omavastutuse arendamist.

Rohkem infot tugiisikuteenuse kohta

Viimati uuendatud 29.01.2024

Kas sellest lehest oli abi?