Lapse heaolu tagavate muutusteni jõudmine on maraton, mitte sprint

Brit Tammiste, sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht (paremal)

Eva Kuslap, sotsiaalministeeriumi rehabilitatsiooni ja erivajadustega laste nõunik (vasakul)

Krista Järv, sotsiaalministeeriumi projektijuht (keskel)

Fotod: Marek Metslaid

Keerulisse olukorda sattunud või rohkem tuge vajava lapse ja noore heaolu tagavate muutusteni jõudmine on maraton, mitte sprint. Kõik – spetsialistid, pere- ja kogukonnaliikmed – peavad harjutama positiivset suhtumist ja kannatlikkust. See oli laste heaolu teenuste konverentsi ja messi üks kõlama jäänud sõnum. Konverents ja töötoad tõid kahe päeva jooksul esile ühise mõtte: laste ja noorte keerulistele muredele ei ole üht kiiret lahendust. Laste ja perede heaolu kujuneb, kui neid märgatakse, kuulatakse ning ühiselt leitud lahendused rakendatakse ellu lapse igapäevakeskkonnas. 

Ennetus algab suhetest, mitte teenustest

Nii konverentsi ettekannetes kui ka töötubades rõhutati, et laste heaolu toetamisel on kõige olulisem laste ja perede usalduslik suhe spetsialistidega, turvaline keskkond ja õigel ajal pakutud tugi. Töötoad, kus tutvustati MTÜ Peaasjade „Peahea“ noortenõustamist, lasteabi 116 111, perepesasid ning metoodikat „Räägime lastest“, tõid esile madala lävendi toe tähtsuse. See tähendab tuge, millele laps või noor pääseb ligi lihtsalt ja kiiresti, võimalikult väheste eeltingimustega. Tugi ja abi, mis on olemas esimeste murede tekkimisel, enne kui need süvenevad, aitavad ära hoida kriisi kujunemist. Ka siis, kui madala lävendi sekkumisest – nõustamisest, toetavast vestlusest või muust lihtsamast ennetustegevusest – üksi ei piisa, annab see kogemuse ja teadmise: mina olen oluline, abi on olemas.

Tugi ja abi, mis on olemas esimeste murede tekkimisel, enne kui need süvenevad, aitavad ära hoida kriisi kujunemist.

Väikse intensiivsusega ennetavad sekkumised võivad, aga alati ei pruugi muret lahendada, kuid need võivad aidata probleeme varakult leevendada ja ennetada nende süvenemist. Samuti aitavad need nii mõnigi kord astuda esimesed sammud kriisi lahendamiseks. Läbiva mõttena kõlas, et varajane sekkumine tähendab sageli esmajoones vestlust, nõustamist, vanema toetamist või lapse murede ärakuulamist, mitte eriteenuse või ravi alustamist. Muutused kujunevad sammhaaval ja laps heaolu võib olla vaja toetada pikema aja jooksul.

Nii konverentsi ettekannetes kui ka töötubades rõhutati, et laste heaolu toetamisel on kõige olulisem laste ja perede usalduslik suhe spetsialistidega, turvaline keskkond ja õigel ajal pakutud tugi. Fotod: Marek Metslaid

Lastega töötavatel spetsialistidel ja organisatsioonidel on oma võimaluste otstarbekaks kasutamiseks vaja teada, millal, kuidas ja kellele ennetustegevust suunata: mis toimib, mis ei toimi või muudab hoopis asjad kehvemaks. Tulemuslikust ennetustegevusest jagas teadmisi tervise arengu instituut. Ettekandes toodi välja, et näiteks alati ei pruugi olla hea mõte kutsuda mõni tuntud avaliku elu tegelane lastele rääkima sõltuvusainete kahjulikkusest. Lastel võib jääda ekslik mulje, et tarvitamisega kaasnevad riskid ei ole kuigi suured, sest inimene, kes on sõltuvusest jagu saanud, on nüüd edukas ja aktiivne.

Laps ja pere peavad olema lahenduste kaasloojad

Mitmes töötoas, sealhulgas neis, kus tutvustati lastekaitsetöö mudelit „Turvalisuse märgid“, mitmedimensioonilist pereteraapiat (ingl multi-functional family therapy – edaspidi MDFT) ning taastava õiguse käsitlust, rõhutati partnerlust laste ja peredega.

Taastava õiguse üks põhimõte on „Mitte midagi ilma meieta meie suhtes“, mis tähendab, et probleemi osalisi ei tohi jätta passiivseks pealtvaatajaks, vaid nad peavad olema oma lahenduse ja tuleviku loojad. Oluline pole vaid spetsialisti arvamus, vaid see, kuidas jõuda lahenduseni koos lapse, vanemate ja nende võrgustikuga. MDFT kui üks teenus, mida sotsiaalkindlustusamet osutab riigi rahastusel, lähtub sellest, et vanem on olulisemaid mõjutajaid noore käitumise muutumisel. Sama tähtis on vanemat ennast toetada, sest sageli on vastutus ja koormus suur, millega on terapeudi toel kergem toime tulla.

Perest rääkimise asemel tuleb rääkida perega.

Taastava õiguse veel üks põhimõte on, et parima edasiliikumisviisi leiavad need, keda juhtum enim mõjutab. Selle mõtte võttis hästi kokku ka teistes töötubades kostnud sõnumid: laste ja vanemate kaasamine, ühiste eesmärkide seadmine lähtuvalt pere vajadustest ja võimalustest on tulemusliku sekkumise üks alustala. Perest rääkimise asemel tuleb rääkida perega. Turvalisuse plaanid, tegevuskavad ja kokkulepped on tõhusad siis, kui pere mõistab, mis on nende eesmärk, ja tunneb, et plaanid on enda omad.

Keskkond mõjutab last sama palju kui sekkumine

TÜ kliinikumi laste ja noorte vaimse tervise keskuse töötoas ning mitmes teises arutelus rõhutati, et vaimse tervise murede korral lapsele või noorele diagnoosi saamine üksi ei too muutust.

Püsiva mõju saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata lapse igapäevasele keskkonnale. Lapse põhivajadused peavad olema täidetud: uni, toit, liikumine, turvatunne ja kuuluvustunne. 

Püsiva mõju saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata lapse igapäevasele keskkonnale.

Kui kodu-, kooli- või kogukonnakeskkond ei muutu, on ka professionaalse toe mõju piiratud. Seetõttu räägiti palju keskkonna kohandamisest, õppimist toetavatest ruumide kujundamisest, alternatiivsetest suhtlusviisidest ning lapse vajadustele vastavate toetamisviiside valikust. Muutusi tuleb teha nii kodus, koolis kui ka kogukonnas. Õpikeskkonna kohandamine võib olla sama tähtis kui ravi või teraapia.

Keskenduda tuleb lapse või noore tugevatele külgedele ja võimalustele

Konverentsi oluline läbiv teema oli tugevuspõhine käsitlus. Mitu esinejat tõid esile, et teadmised üksi ei muuda hoiakuid ega käitumist. Muutus tekib siis, kui laps, noor või pere kogeb, et neil on olemas ressursid, millele toetuda.

Muutus algab sellest, kui laps või noor tajub, et tal on võimalused ja lootus.

• Õppimise loomulik osa on ebaõnnestumine ja kõike ei pea kohe hästi oskama.
• Turvalisuse märkide otsimisel keskendutakse ka sellele, mis peres juba toimib hästi.
• Teadmised üksi ei muuda käitumist, kui hoiakud ei tule muutustega kaasa.

Need mõtted tulid esile töötubades, kus arutati nii vaimse tervise raskustega, erivajadustega laste kui ka riskikäitumisega noorte toetamise võimalusi. 

Abi andmine eeldab järjest enam tervishoiu, haridus-, sotsiaal- ja õigussüsteemi koostööd.

Spetsialistide ülesanne on aidata märgata tugevaid külgi, mitte üksnes probleeme.

Sotsiaalministeeriumi sel aastal käivitatud katseprojektis osalesid esimesed 7–12-aastased lapsed koos vanematega tõenduspõhises programmis „Cool Kids“, mis aitab paremini toime tulla ärevuse, hirmude ja muretsemisega. Programm õpetab lastele praktilisi emotsioonide ja käitumise juhtimise oskusi ning kaasab vanemaid, et õpitu kanduks ka igapäevaellu. Eesmärk on toetada laste enesekindlust, iseseisvust ja heaolu.

Programmis osalenud lapsevanem rääkis enda kogemusest, et teda aitas uue pilguga vaatama üks lihtne küsimus, mida ta õppis endalt igapäevastes olukordades küsima: „Kas see, mida ma praegu teen, muudab minu elu mugavamaks või aitab see tegelikult mu lapsel oma ärevusega toime tulla?“ Ta tõi näiteks olukorra, kus laps tunneb ärevust bussiga sõitmise ees. Lühiajaliselt on lapsevanema jaoks sageli lihtsam ja kiirem laps ise autoga sihtkohta viia. See vähendab nii lapse kui ka vanema pinget ning probleem näib olevat lahendatud. Laps aga ei saa kogemust, et ta suudab oma hirmuga toime tulla.

Keerulisemad mured nõuavad üha tihedamat koostööd

Ettekanded ning töötubades käsitletu tõi selgelt esile, et laste ja noorte mured on muutunud mitmetahulisemaks. Abi andmine eeldab järjest enam tervishoiu, haridus-, sotsiaal- ja õigussüsteemi koostööd: vaja on mitmekülgsemaid lahendusi.

• Pered peavad saama tuge muudatuste tegemisel, sest ainult lapse muutumisest ei piisa.
• Erinevad metoodilised käsitlused, pereteraapia ja multidistsiplinaarne töö muutuvad järjest olulisemaks.
• Individuaalsete vajadustega arvestamine peab jääma teenuste keskmesse. Valdkondade vaatenurgad ja ülesanded erinevad, kuid lapse ja tema pere toetamise eesmärk on ühine: vahel ka muutuvas spetsialistide virvarris peab olema tähelepanu keskmes lapsest lähtuv käsitlus.

See kajastus nii juhendmaterjali „Noorukite sõeltestimine, lühisekkumine ja ravile suunamine uimastite tarvitamise korral“ (ingl „Adolescent Screening, Brief Intervention, Referral for Treatment (SBIRT)“ käsitluses uimastite tarvitamise varajaseks märkamiseks, lastemaja töös laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel ja väärkohtlemise ohvrite toetamisel, SafeBoxi metoodikas kui ka kinnise lasteasutuse teenuse ning asendushoolduse töötubades. Leiti, et suur osa tööst toimub väljaspool teenust: koostöös pere, kooli, kogukonna ja teiste spetsialistidega.

Laste heaolu teenuste messil tutvustati teenuseid, programme ja sekkumisi erinevate vajadustega lastele ning nende peredele. Fotod: Marek Metslaid

Eesmärk on toetada last tema päriselus

Kinnise lasteasutuse teenust, asendushooldust ja suure toevajadusega laste teenuseid käsitlevates aruteludes rõhutati, et eesmärk on valmistada ette last iseseisvaks eluks ja mõnel juhul ka sujuvaks üleminekuks järgmistele teenustele. Töö peab olema suunatud sellele, et laps saaks võimalikult hästi hakkama oma kodus, koolis ja kogukonnas. Vajalikku ettevalmistust ei saa teha, eraldades last päriselust. Suure hooldus- ja abivajadusega lastele mõeldud teenuste kohta jäi kõlama lihtne, kuid oluline mõte: kõigepealt tuleb päriselt kuulata lapsevanemat. Just vanem teab kõige paremini, millised on lapse tugevad küljed, raskused ja igapäevased vajadused. Iga laps on erinev, seetõttu ei ole üht igaühele sobivat lahendust.

Töö peab olema suunatud sellele, et laps saaks võimalikult hästi hakkama oma kodus, koolis ja kogukonnas.

Kinnise lasteasutuse teenust käsitlevates aruteludes rõhutati, et eesmärk on aidata lastel ühiskonnas toime tulla, mitte probleemide eest peita.

• Kinnises keskkonnas ei saa täielikult õpetada ühiskonnas toimetuleku oskusi.
• Kui lapsel on teenusel parem kui kodus, peab samal ajal algama intensiivne töö pere ja võrgustikuga. Mõnel juhul, äärmusliku toevajaduse korral, võib teenus olla siiski täiendavalt alati vajalik.
• Edu mõõdupuu on see, kas laps saab turvaliselt ja toetatult naasta oma loomulikku keskkonda. Oluline edusamm on see, kui laps hakkab uskuma oma võimetesse ning julgeb unistada, õppida ja tegutseda nagu tema eakaaslased.

Kõlama jäi lihtne, kuid mõjus sõnum: asutuse seinad üksi ei ravi. Muutused kujunevad suhetest, turvatundest, kuulamisoskusest ning valmisolekust töötada koos lapse ja tema lähedastega.

Kokkuvõte

Konverentsi läbiv sõnum oli, et laste heaolu ja püsivad tulemused tagatakse mure varajase märkamise, lapse ja pere päriselt kuulamise ja nende tugevate külgede toetamisega, mitte pelga diagnoosi määramisega või üksiku teenuse osutamisega. 

Asutuse seinad ei ravi, suhteid ja kuulamist ei asenda miski.

Osalejad tõid esile, et Eestis on lai valik teenuseid, programme ja sekkumisi erinevate vajadustega lastele ning peredele, pidevalt lisandub uusi tõenduspõhiseid lahendusi. Spetsialistidel tuleb olla kursis võimaluste, suunamisteekondade ja pakutavate koolitustega, et leida igale lapsele ja perele nende vajadustega kõige paremini sobiv tugi. Mitmes ettekandes rõhutati, et asutuse seinad ei ravi, suhteid ja kuulamist ei asenda miski.

Laste heaolu teenuste konverentsi, töötoad ja messi korraldas sotsiaalministeerium TAT „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ raames koos paljude partneritega, kelle hulgas olid sotsiaalkindlustusamet, tervise arengu instituut, Eesti dialektilise käitumisteraapia assotsiatsioon, MTÜ Ojaveere teraapiakeskus, Tartu ülikooli kliinikumi laste ja noorte psühhiaatriakliinik, MTÜ Piiritaja, AS Hoolekandeteenused, MTÜ Oskar Alliku Kodu, MTÜ Valga abikeskus, invest in play®, MTÜ Peaasjad, justiits- ja digiministeerium, laste heaolu arengukeskus, Eesti loovteraapiate ühing, MTÜ Vaikuseminutid.

Laste heaolu teenused ja sekkumised, mida tutvustati konverentsil ja messil