Perede tugikodu aitab näha, mis toimub pere igapäevaelus päriselt

Lea Sõmer 
Tallinna Lastekodu vanemsotsiaaltöötaja

Alati ei selgu kabinetivestluses, kui palju pere igapäevaelu toetab lapse arengut ja heaolu. Mõnikord ei anna ka kodukülastused piisavalt head ülevaadet, kuidas pere tegelikult toime tuleb. Päriselu pilt avaneb argistes hetkedes: kuidas tegutsetakse hommikul ärgates, last lasteaeda saates, õhtusööki tehes, kuidas reageeritakse lapse nutule, seatakse piire, tullakse toime väsimuse ja pingega.

Just selliste hetkede märkamiseks ja perede toetamiseks hakati Tallinnas 2025. aasta kevadel osutama perede tugikodu teenust. Teadaolevalt on see esimene omalaadne Eestis. Praegu teenust proovitakse, projekt kestab 2026. aasta lõpuni. Tallinna Lastekodu alustas perede tugikodu teenusega 2025. aasta kevadel. 

Neljast teenusel olnud perest on kõige rohkem kasu saanud just need, kus on koolieelikud.

Tegemist on Eestis uudse teenusega, mille rakendamist ja mõju hinnatakse 2026. aasta lõpuni. Teenusel olles elab üks või mõlemad vanemad koos lapsega ajutiselt perede tugikodus. Lapsel on tavaliselt parim kasvada koos oma vanematega. Seetõttu on esmane eesmärk aidata vanemal lapse eest piisavalt hästi hoolitseda. Hea vanem märkab lapse vajadusi, kujundab turvalised harjumused, suudab seada piire ning pakub lähedust ja stabiilsust.

Uus teenus Põhjamaade kogemuse toel

Perede tugikodu kujundamisel võeti eeskuju Põhjamaade praktikast. Tallinna Lastekodu ja linna esindajad külastasid 2024. aastal sarnaseid teenuseid Rootsis ja Soomes. Teiste riikide kogemusega tutvuti ka kirjanduse kaudu ja töötati välja teenuse kontseptsioon.

Tugikodu erineb teistest teenustest selle poolest, et vanem elab lapsega ajutiselt kohapeal.

Teenust alustati 2025. aasta mais. Abi on saanud neli peret. Korraga võtame teenusele kuni kaks peret, teenuse kestus on vähemalt kolm kuud. Vajaduse korral saab teenuse aega pikendada, sest igapäevaelus kujunevad ja kinnistuvad muutused vajavad aega.

Prooviperioodil osutatakse teenust eelkõige neile Tallinna peredele, kus kasvavad kuni kaheksa-aastased lapsed, sest teenuse maht on veel väike. Neljast teenusel olnud perest on kõige rohkem kasu saanud just need, kus on koolieelikud.

Tugi seal, kus raskused tekivad

Perede tugikodu on mõeldud olukordadeks, kui spetsialistid on märganud riski lapse heaolule ja pere vajab rohkem tuge, kui tavapärane nõustamine või peretoetaja kodukülastused võimaldavad. Teenuse mõte on lihtne: vanem (või vanemad) elab või elavad koos lapsega ajutiselt tugikodus ning saavad seal järjepidevat praktilist tuge. Töötajad ei võta üle vanema ülesandeid ega vastutust. Lapse eest vastutab vanem. Küll aga ollakse pere kõrval piisavalt lähedal, et märgata korduvaid mustreid vanema käitumises, õpetada ja harjutada vanemlikke oskusi ning vajadusel kiiresti sekkuda.

Töötajad ei võta üle vanema ülesandeid ega vastutust.

Teenusel jätkub pere igapäevane elurütm: lapsed käivad lasteaias või koolis ja vanemad tööl. Tähtis on, et pere elukorraldus ei katkeks. Nii jääb õpitu püsima ka siis, kui pere naaseb tavapärasesse argipäeva.

Lisaks vestlustele vaadatakse vanemlikku käitumist igapäevastes olukordades: rutiinses tegevuses, mängides ja kodutöid tehes. Need väikesed korduvad hetked võivad tunduda ebaolulised, kuid on lapse jaoks väga tähenduslikud. Nende kaudu õpib laps, et tema vajadused lähevad kellelegi korda, maailm on turvaline ja täiskasvanu tuleb mure korral appi.

Piisavalt hea, mitte ideaalne vanem

Perede tugikodu töös on kaks olulist lähtekohta: kiindumussuhte teooria ja lapse heaolu kolmnurga mudel. Need aitavad spetsialistil hoida tähelepanu sellel, mis lapse käekäiku päriselt mõjutab: hinnata, kas laps kogeb iga päev turvalist hoolt, lähedust ja teda juhendatakse ning kas vanem suudab seda pakkuda ka siis, kui elu on keeruline.

Kiindumussuhte teooria ütleb, et laps vajab täiskasvanut, kes on tema jaoks enamasti olemas. Ta vajab vanemat, kes märkab tema signaale ja reageerib neile piisavalt järjepidevalt. Turvaline kiindumussuhe tekib, kui laps teab, mida vanemalt oodata, kuigi vanem võib vahel ka eksida. Vanem oskab last rahustada, hoiab päevakava kindlana ning märkab tema väsimust, tühja kõhtu, hirmu ja lähedusevajadust. 

Lapse heaolu kolmnurga mudel aitab korraga silmas pidada lapse arenguvajadusi, vanemate vanemlikku võimekust ja pere keskkonda. Perede tugikodus vaadatakse neid külgi alati koos. Mõnikord ei piisa sellest, et vanem käib nõustamisel, kui tema kodune elu jääb kaootiliseks. Teinekord on vanem motiveeritud, kuid vajab konkreetseid oskusi ja tuge, et lapse turvatunne saaks päriselt kasvada.

Millal võiks teenust vaja minna?

Pere suunab teenusele lapse heaolu spetsialist. See eeldab, et pere on juba varem lastekaitse vaateväljas olnud ja peres kasvab abivajav laps.

Enamasti jõutakse teenuseni siis, kui varasem abi – peretoe teenus, pereteraapia, vanemlusprogrammid vms – pole piisavalt aidanud, või vajab pere lisaks intensiivsemat, igapäevaelule lähemat tuge (vaata ka infokasti artikli lõpus, kus on üksikasjalik ülevaade teenusele suunamise eeldusest). 

Tugikodu erineb teistest teenustest selle poolest, et vanem elab lapsega ajutiselt kohapeal. Nii saavad peretoetajad näha ja toetada toimetulekut igapäevastes olukordades.

Eesmärk on anda vanemale toetatud keskkond, kus näidata ja arendada oma oskusi.

Pere võib jõuda teenusele ka siis, kui laps oli varem perest eraldatud ja kaalutakse tema tagasipöördumist vanema juurde. Tugikodu pakub sel juhul turvalist keskkonda, kus on võimalik näha, kuidas vanem lapse eest tegelikult hoolitseb, millist tuge ta vajab ja kas lapse heaolu on tema juures piisavalt tagatud.

Teenust võib kasutada ka olukorras, kus lapse heaolu riskid vajavad põhjalikumat hindamist ning lühikestest kohtumistest või kodukülastustest tervikpildi saamiseks ei piisa. Igapäevaelus avaldub paremini, kuidas vanem tuleb toime väsimuse, pingete, lapse emotsioonide, argirutiinide ja piiride seadmisega. Tugikodus on võimalik peret toetada ja jälgida pikema aja jooksul ning näha vanema toimetulekut tavapärastes olukordades. Teenuse keskmes on lapse heaolu ja vanema toetamine: eesmärk on anda vanemale turvaline keskkond oma oskuste näitamiseks, harjutamiseks ja arendamiseks. Selle põhjal kujuneb ka selgem ja põhjendatum hinnang, millise toe abil on lapse kooselu vanemaga turvaliselt võimalik.

Kuidas pere teenusele jõuab?

Lapse heaolu spetsialist suunab pere tugikodusse, olles eelnevalt hinnanud pere abivajadust ja teinud kindlaks, et varasemad sekkumised ei ole andnud soovitud tulemust. Seejärel saadab ta Tallinna Lastekodule krüpteerituna ankeedi, mis sisaldab esmast infot pere olukorra ja vajaduste kohta.

Järgneb perede tugikodu meeskonna ja lapse heaolu spetsialisti võrgustikukohtumine. Täpsustatakse pere olukorda ja hinnatakse, kas teenus võiks perele sobida.

Teenusele suunatakse kohaliku omavalitsuse haldusotsusega.

Teenus on vabatahtlik. Kui spetsialistide hinnangul võiks perede tugikodu olla perele vajalik ja sobiv, kutsutakse pere teenusega tutvuma. Pere liikmed saavad näha ruume, kohtuda töötajatega ja esitada küsimusi. Seejärel jääb perele aega rahulikult otsus teha. Teenusele suunatakse kohaliku omavalitsuse haldusotsusega ning pere ja teenuseosutaja vahel sõlmitakse teenuse osutamise leping.

Teenuse tulemuslikkus oleneb tihedast koostööst pere ümber oleva võrgustikuga. Peamine partner on lapse heaolu spetsialist, vajadusel kaasatakse ka lasteaia või kooli esindajad, rehabilitatsiooni-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste osutajad ning teised peret senini toetanud spetsialistid. Teenuse jooksul vahetatakse lapse heaolu spetsialistiga tihedalt infot ja vajadusel suheldakse ka kohtumiste vahel.

Teenuse teekond

Teenuse alguses on kahe nädala pikkune sisseelamisaeg. Selle eesmärk on anda perele võimalus uue keskkonnaga kohaneda ja luua töötajatega usalduslik kontakt. Seejärel toimub järgmine võrgustikukohtumine, seekord juba koos perega. Siis lepitakse kokku täpsem tegevuskava: millised on pere eesmärgid, mida on vaja harjutada ja millist tuge pere kõige rohkem vajab.

Kolm kuud kestva teenuse keskel tehakse vahehindamine koos pere ja võrgustikuga. Teenuse lõpus koostatakse lapse heaolu spetsialistile kirjalik kokkuvõte lapse heaolu kolmnurga alusel. Selles kirjeldatakse pere arengut, vanemlikku võimekust, lapse vajadusi ja antakse soovitusi. Pärast teenuse lõppu on võimalik pakkuda perele kuni kahe kuu jooksul järeltuge, et toetada õpitu kinnistumist pere tavapärases elukeskkonnas. Vajadusel saab pere teenusele suunata ka korduvalt.

Kogu töö perega dokumenteeritakse. Pere on protsessi aktiivselt kaasatud: tähelepanekud, eesmärgid ja edasised sammud räägitakse perega läbi, pere kohta ei tehta otsuseid ilma pere osaluseta.

Igapäevane elukorraldus

Perede tugikodus jätkub pere argielu. Teenuse osutamise käigus püüame kujundada ja kinnistada ka uusi ja toetavaid harjumusi. Peretoetajad, keda on kokku kaks kahe pere kohta, on graafiku alusel pere kõrval eri ajal ja aitavad päevakava koostamisel, hommiku- ja õhtutoimetustes, koduelu korraldamisel ning tervislikumate harjumuste kujundamisel, nagu regulaarne söömine, liikumine, õues olemine, sisukas vaba aeg. Töötajad ei ela perega koos, kuid on alati kättesaadavad ja osalevad pere elus vastavalt vajadusele.

Suvel pööratakse eraldi tähelepanu sellele, et pere päevades oleks rohkem liikumist, õues olemist ja lapsele sobivaid tegevusi. Peretoetajad aitavad vanemal neid tegevusi kavandada ja järjepidevalt ellu viia, et kujuneksid harjumused, mida pere saab jätkata ka pärast teenuse lõppu.

Perede tugikodus jätkub pere argielu.

Toetus võib tähendada lapse rahustamise ja piiride seadmise harjutamist, koos toidu valmistamist, eelarve planeerimist või suhtlemist lähedaste, lasteaia, kooli, arstide ja võrgustiku teiste spetsialistidega. Oluline on, et vanem ei saa ainult ühekordset abi, vaid harjutab igapäevastes olukordades oskusi, mis toetavad lapse heaolu ja pere iseseisvat toimetulekut.

Suur osa tööst on vahetu tagasiside: peretoetaja arutab oma tähelepanekud vanemaga läbi ja koos mõeldakse, kuidas järgmine kord teadlikumalt tegutseda. Nii on näha, kas uued oskused päriselt kinnistuvad ja kas vanem suudab neid üha iseseisvamalt kasutada: tekib tervikpilt, mis on palju detailsem kui üksikute kohtumiste põhjal on võimalik kujundada.

Esimese tegutsemisaasta kogemus

Teenusele jõuavad sageli pered, kelle olukord on keeruline ja seotud mitme probleemiga. Peredes on olnud järgmisi muresid: puudub kindel elurütm, lapse lähedased on ärevad ja pinges, tuntakse rahapuudust, tülitsetakse ja lastel on raske oma tundeid või käitumist juhtida.

Muutus kujuneb väikeste korduvate sammude kaudu.

Perede tugikodus annab etteaimatav ja toetav keskkond perele võimaluse uusi oskusi ja ladusamat elukorraldust päriselt harjutada. Igapäevased kokkulepped muutuvad selgemaks, kujunevad last toetavamad harjumused ja suureneb vanema teadlikkus lapse vajadustest.

Nelja teenusel olnud pere põhjal on näha, et kui vanema käitumine muutub järjepidevamaks ja rahulikumaks, hakkab sageli rahunema ka lapse käitumine ning pereliikmete omavaheline suhtlus. Muutus kujuneb väikeste korduvate sammude kaudu.

Perede tugikodus saab nähtavaks, mis pere igapäevaelus päriselt toimub ja kus vanem ei jää selle teadmisega üksi.

Kuidas teenusele suunata?

Esimene samm on täita perede tugikodu ankeet ja saata see krüpteerituna Tallinna Lastekodusse. Seejärel lepitakse kokku esmane võrgustikukohtumine ilma pereta, kus hinnatakse teenuse sobivust ja vaba koha olemasolu.

Alles seejärel informeeritakse peret ja korraldatakse teenust tutvustav kohtumine koos perega. Kui pere soovib teenusele tulla, vormistatakse teenusele suunamise otsus ning lepitakse kokku teenusele tuleku aeg.

Perede tugikodu teenusele suunamise ankeedi ja muu info leiab Tallinna Lastekodu kodulehelt.

Lisaküsimuste korral saab ühendust võtta telefonil 516 8058.