Maarja Oviir-Neivelt, Anette Talvik, Helika Saar
Lapse Heaolu Arengukeskus
Perepesa on SA Lapse Heaolu Arengukeskuse (LaHe) välja töötatud kogukondlik ennetus- ja peretöökeskuse mudel. See ühendab madala lävega toe, vanemlust toetavad sekkumised ja teenused, kogukonna ning valdkondadeülese koostöö. Artiklis vaatleme, millisele vajadusele Perepesa vastab, mida selle kasutamine annab perele ja omavalitsusele ning mida on mudeli senisest rakendamisest õpitud.
Miks on kohalikul omavalitsusel vaja terviklikumat lähenemist väikelastega perede toetamisele?
Lapse esimesed eluaastad on arenguliselt erakordselt tundlik aeg. Ka maailma terviseorganisatsiooni ja UNICEF-i raamistikus „Nurturing Care“ rõhutatakse, et lapse arengut kujundavad ühtaegu tervis, turvalisus, hooliv vanemlus, varase õppimise võimalused ja pere toimetulek (WHO ja UNICEF 2023). Vanemluse toetamise mõju kinnitavad uuringud, nende hulgas ka 102 randomiseeritud uuringut koondanud metaanalüüs, mille tulemuste kohaselt soodustasid varases lapseeas rakendatud vanemlust toetavad sekkumised laste arengut ning parandasid vanemate teadmisi ja vanemlikke toimimisviise (Jeong jt 2021).
Hästi toimivat vanemluse toetamise ja ennetussüsteemi võib käsitleda peresõbraliku keskkonna ühe osana. Foto: Viljandi Perepesa
Eestis on peredele varajase ja tervikliku toe pakkumine oluline praktiline vajadus. OECD (2024) on juhtinud tähelepanu, et Eesti perepoliitika kuludest moodustavad suurema osa rahalised hüvitised, samal ajal kui kuni kolmeaastastele mõeldud teenused ning töö- ja pereelu ühildamise võimalusi on vaja suurendada. Eriti selgelt ilmneb ennetava toe vajadus lapse sünni järel. Aastal 2026 avaldatud sünnitusjärgse toe uuringu kohaselt sai vaimse tervise küsimustes vajalikust vähem tuge 48% ja paarisuhte küsimustes 68% vastanud väikelapsevanematest, paarisuhtes suurt tuge vajanutest hindas 87% vastanutest saadud tuge ebapiisavaks (Kurmiste jt 2026).
Varajase toe vajalikkusel on Eestis ka laiem tähendus. Aastal 2025 sündis Eestis 9240 last, sündide arv on olnud suures languses alates 2022. aastast (Statistikaamet 2026). Madala sündimuse põhjustele ei ole üht lihtsat lahendust ning on keeruline hinnata, kuivõrd üksik teenus või ka mudel sündimuskäitumist mõjutab. Küll aga teame, et perede kindlustundele on igal juhul oluline, millist tuge vanemad lapse saamisel ja kasvatamisel kogevad ning kas abi on õigel ajal ja kodu lähedal kättesaadav. Hästi toimivat vanemluse toetamise ja ennetussüsteemi võib käsitleda peresõbraliku keskkonna ühe osana.
„Vanemluse toetamise valdkondadeüleses tegevuskavas 2024–2030“ nimetatakse eraldi vajadust laiendada Perepesade võrgustikku, et tugi oleks lapsevanemale kättesaadav tema elukohas ja ühe ukse põhimõttel (Sotsiaalministeerium 2024). Sotsiaalministeerium on „Perede kindlustunde tegevuskava“ tutvustades rõhutanud vanemluse, kogukondliku toe ja vaimse tervise abi tugevdamise ning kogukonna- ja peretöökeskuste võrgustiku laiendamise vajadust (Sotsiaalministeerium 2026).
Kohaliku omavalitsuse jaoks on kesksed küsimused nii „Mis võimalused meil on?“ kui ka „Kas pere jõuab nendeni õigel ajal?“ Kui vanemaharidus, nõustamine, vaimse tervise tugi, tervishoid, alusharidus ja lastekaitse toimivad eraldi, peab vanem sageli ise ära tundma, millist abi ta vajab, ja välja uurima, kust seda leida ning kuidas ühe teenuse juurest teiseni jõuda. Ennetussüsteemi kvaliteedi määrab see, kas need moodustavad pere jaoks arusaadava ja järjepideva terviku, mitte üksnes teenuste arv.
Perepesa teenus kui kohaliku tasandi terviklik ennetusmudel
Perepesa ei ole üksnes füüsiline koht ega üksik teenus. See on ennetus- ja peretöökeskus lapseootel ja kuni kooliealiste lastega peredele ning ühtlasi kohaliku ennetussüsteemi toimimisviis. Aastatel 2016–2019 välja kujundatud Perepesa tegevusmudel, mis järgib rahvusvahelisi ennetuspõhimõtteid ja toetub neljale omavahel seotud alustalale.
- Ühe ukse põhimõte;
- Universaalne ennetus;
- Teenuste teadus- ja tõenduspõhisus;
- Valdkondadeülene koostöö.
Oluline märksõna on „universaalsus“. Perepessa võib pere tulla ka siis, kui tal pole kindlat probleemi, suunamiskirja ega kriisi. Vanemad võivad tulla koos lapsega Perepesa mängutuppa või beebivõimlemisse, aga ka osalema vestlusringi ning saada samas kohas infot vanemlusprogrammi, psühholoogilise nõustamise või muu toe kohta. Madal lävi vähendab abi küsimisega seotud stigmat ja võimaldab täiendava toe vajadust märgata varem.
Perepesa tegevusmudeli tugevus seisneb ühistes kvaliteedipõhimõtetes ja kohalikke olusid arvestavas paindlikkuses. Foto: Elva Perepesa
Ühe ukse põhimõte tähendab, et perele on teekond arusaadav ja eri valdkondade tugi on omavahel seotud, teenuseid aga võib saada ka eri kohtadest. Perepesa ei ehita kohaliku tugimeetmete süsteemi kõrvale paralleelset teenusemaailma. Näiteks on Viljandis koostöös kohaliku haiglaga korraldatud lapseootel perede perekool nii, et varem paralleelselt pakutud tegevus seoti ühiseks lahenduseks. Viies omavalitsuses on alates 2024. aastast Euroopa sotsiaalfondi toel arendatud ka mobiilse Perepesa lahendust, et tegevus jõuaks lähemale ka hajaasustusega piirkondade peredele. Näiteks korraldas Põltsamaa Perepesa vanemlusprogrammi Puurmannis, et võimaldada ka sealsetele peredele lihtsam ligipääs.
Joonis. Perepesa tegevusmudel
Perepesa tegevusmudeli tugevus seisneb ühistes kvaliteedipõhimõtetes ja kohalikke olusid arvestavas paindlikkuses. Tegevusmudelit saab kohandada omavalitsuse suuruse, asustustiheduse, olemasolevate teenuste ja perede vajaduste alusel, säilitades selle põhieesmärgi ehk tugevdada süsteemset ennetust väikelastega perede toetamisel. Kohaliku omavalitsuse jaoks muutub seega küsimuse raskuskese: peale selle, et mõelda, milliseid teenuseid juurde luua, tuleb mõelda ka, kuidas panna olemasolevad inimesed, teadmised, teenused ja kogukonna võimalused toimima tervikliku ennetussüsteemina.
Mida lisab Perepesa kohalikule korraldusele?
Perepesa kõige nähtavam lisandväärtus on, et perel tekib kindel kontaktpunkt. Kui lasteaia töötaja, perearst, lapse heaolu spetsialist või keegi teine märkab vanema küsimust või kasvavat toevajadust, on olemas koht, kuhu pere saab pöörduda juba enne intensiivsema sekkumise vajadust.
Perepesa mudelit esimesena proovima hakanud kolme omavalitsuse ja koostööpartnerite kogemust koondava uuringu aruandes hinnati Perepesa tegevuse tulemuslikkust keskmiselt kaheksa punktiga kümnest. Tugevate külgedena nimetati peresõbralikkust, nähtavust, tugevat meeskonda, koostöövõrgustikku ja varajast sekkumist. Tehti ka mudeli edasiarendamise ettepanekuid. Arenguvajadusena nimetati, et tuleks saavutada sotsiaal, tervishoiu-, ja haridusvaldkonna spetsialistide regulaarsem koostöö, partnerite suurem kaasamine ja selgem ülesannete jaotus (LaHe 2025).
Perepesa väärtus ei seisne teenuste summas, vaid selles, et perele tekib selgem teenustele sisenemistee ja spetsialistidele koht, mille ümber koostöövõrgustik siduda. Korrakindel võrgustikutöö aitab omavalitsusel näha, kas peresid takistab abi saamisel teenuse puudumine, pikk järjekord, ebasobiv aeg, kehv liikumisvõimalus, vähene teadlikkus või ebaselge vastutus. Nii on omavalitsusel lihtsam näha, kus pere teekond katkeb ja mida tuleb kohalikus tugimeetmete süsteemis muuta.
Mis on Perepesa suurim väärtus peredele ja kogukonnale?
Pere jaoks võib kõige olulisem olla teadmine, et on koht, kuhu võib tulla ka küsimusega, mis ei tundu veel piisavalt tähtis. Perepesade tagasisides korduvad märksõnad „toetav“, „kindlus“, „teised vanemad“ ja „julgus küsida“. Üks lapsevanem kirjutas tagasisides: „Sain väga palju informatsiooni ja enesekindlust juurde, kuidas oma lapsele edaspidi toeks olla.“ Paljud toovad esile ka võimaluse kodust välja saada, teiste vanematega suhelda ja mõtteid jagada. Nagu kirjutas üks lapsevanem: „… olen osalenud Perepesa kaudu ka paljudes teistes tegevustes ja mulle väga meeldib siin käia ja kui regulaarselt mingid asjad toimuvad, siis see on mulle lapsevanemana, koduse emana, hea võimalus kodust välja saada ja teiste lapsevanematega suhelda ja mõtteid jagada“ (LaHe 2026).
Perepesa aitab kogukonnal hakata ise toimima: vanematest saavad peale osalejate ka algatajad, kaasloojad ja üksteise toetajad. Foto: Elva Perepesa
Kogukondlikkus on tõenduspõhiste teenuste kõrval väga oluline, kui see on ennetuse osana teadlikult kujundatud. Korduv kontakt tekitab usaldust ja usaldus muudab ka abi küsimise lihtsamaks. Sageli algab kontakt mängutoast või vestlusringist. Sealt on vajaduse korral lihtsam jõuda vanemlusprogrammi või psühholoogilise nõustamiseni. Perepesa teeb eriliseks see, et see kogub inimesi enda ümber ning aitab ühtlasi kogukonnal hakata ise toimima ehk vanematest saavad peale osalejate ka algatajad, kaasloojad ja üksteise toetajad. Mitmes Perepesas on esialgsest osalusest kasvanud välja vanemate omaalgatused ja püsivad suhtlusvõrgustikud, mis toimivad edasi juba kogukonna enda jõul.
Praeguseks tegutsevad Perepesad Viljandis, Türil, Põltsamaal, Tartus, Elvas, Pärnus, Paides, Rae vallas ja Tallinnas Kesklinna, Haabersti, Pirita ning Mustamäe linnaosas. Euroopa sotsiaalfondi toel on võrgustik jõudsalt suurenemas. Aastal 2025 registreeriti Perepesades ligikaudu 35 000 külastust. Esimesel poolaastal 2026 registreeriti enam kui 23 000 külastust ning 94% tagasisidele vastanutest soovitaksid Perepesa või mõnd selle teenust sõbrale või tuttavale (LaHe 2026). See näitab, et pered kasutavad madala lävega tuge aktiivselt.
Mida tähendab Perepesaga alustamine kohalikule omavalitsusele?
Kutsume üles ka kõiki teisi omavalitsusi Perepesade mudelit kasutama. Perepesa ei ole nn valmispakett. Vastavalt LaHe ja kohaliku omavalitsuse koostöölepingule tekib omavalitsusele õigus kasutada Perepesa kaubamärki. Hakates mudeli rakendajaks, tagab kohalik omavalitsus põhitingimused, seob Perepesa kohalike arengueesmärkidega, kindlustab toetuse koostöövõrgustikule ja aitab koos meeskonnaga valida kohalikke prioriteete.
Uut Perepesa avav omavalitsus ei pea siiski alustama nullist. LaHe on välja töötanud tegevusmudeli ja kvaliteedipõhimõtted, pakub meeskondadele rakendustuge (sh aktiivselt käivitamisel) ning koordineerib üle-eestilist Perepesade võrgustikku. Tegevusmudelit arendatakse edasi nii riigisisese koostöövõrgustiku kui ka rahvusvahelise kogemuse alusel. Kusjuures on tähelepanuväärne, et kui Perepesa mudeli väljatöötamisel otsiti võimalusi, kuidas kohandada rahvusvahelisi kogemusi ja teadmisi Eesti oludele, siis viimastel aastatel on Eesti kogemus omakorda äratanud huvi rahvusvahelisel tasandil.
Perepesa mudelit rakendama asudes peab omavalitsus arvestama püsiva meeskonna, sobivate ruumide, võrgustiku juhtimise ja selle tegevuse pikaajalise rahastamisega, mitte pelgalt ruumi avamise või teenuste koondamisega ühe nime alla. Edukas Perepesa võib suurendada ka kogukonna ootusi: kui koht saab tuntuks ja muutub usaldusväärseks, soovitakse rohkem tegevusvõimalusi, pikemaid lahtiolekuaegu ja teenuste paremat piirkondlikku kättesaadavust.
Ennetus on pikaajaline investeering, mitte projektipõhine lisategevus.
Senise rakenduskogemuse põhjal näevad omavalitsused Perepesa väärtust eelkõige varasemas kontaktis peredega, paremas teenuste sidumises ja toimivamas koostöövõrgustikus. Mitmes Perepesa avanud omavalitsuses hakkasid varem eraldi tegutsenud partnerid regulaarselt ühe laua taga kohtuma ja pere abivõimaluste juurde suunamise teekond sai kõigile selgemaks. Perepesa aitab seega omavalitsusel ennetusega tegeledes vähendada olukordi, et pere jõuab abini alles siis, kui mure on juba suureks kasvanud.
Ennetus on pikaajaline investeering, mitte projektipõhine lisategevus. Varasesse lapsepõlve investeerimise majanduslikku põhjendatust on käsitlenud ka Nobeli majandusauhinna laureaat Heckman (2012), seostades varasema tegutsemise parema tervise, hariduse ja sotsiaalsete näitajatega ning väiksema vajadusega hilisemate kulukate sekkumiste järele. Sotsiaalministeerium on käsitlenud Perepesa lahendusena, mille kaudu tuua peretugi kodu lähedale, ning toetanud uute Perepesade moodustamist ja arendamist (Sotsiaalministeerium 2025).
Mida on Perepesade rakendamine õpetanud?
Perepesade mudeli rakendamine paljudes omavalitsustes üle Eesti on andnud häid kogemusi, millest on õppida ka neil, kes sellega alles alustavad.
Esiteks tuleb usaldust ehitada korraga perede, partnerite ja kohalike otsustajatega. Lisaks sobivatele ruumidele ja kavandatavate teenuste nimekirjale on vaja tugevat meeskonda, selget ülesannete jaotust, järjepidevat kommunikatsiooni ja ühist arusaama, miks omavalitsus ennetusse investeerib.
Teiseks ei teki võrgustik iseenesest. Vaja on eri valdkondade spetsialistide regulaarseid kohtumisi, ühist infovälja, selgeid suunamisteid ja kokkulepet, kes mille eest vastutab. Vastasel juhul võib teenuseid küll lisanduda, kuid pere jaoks jääb süsteem sama killustunuks.
Kolmandaks peab Perepesa olema õppiv süsteem. Kogukond ja vajadused muutuvad, mistõttu tuleb algusest peale koguda andmeid, küsida tagasisidet ning hinnata lisaks osalejate arvule teenuste kättesaadavust, perede teekonda, koostöö kvaliteeti ja seda, kelleni veel ei jõuta. See, et teenus on universaalne, ei vabasta võimalike uute liitujate aktiivse märkamise kohustusest.
Kõige olulisem aga on mõtteviisi muutus. Ennetus on laste ja perede toetamissüsteemi teadlik ülesehitamine nii, et abi algaks enne probleemi tekkimist. Perepesa annab sellele tööle praktilise struktuuri, partneri ja nähtava koha.
Ennetus vajab poliitilist kokkulepet ja püsivat rahastust, omavalitsuse ja Perepesa ühiseid eesmärke ning teadlikult juhitud koostöövõrgustikku. Iga teenuse kättesaadavust tuleb hinnata päriselus ehk kas teenuse aeg sobib, kas seda kasutama pääseb ühissõidukitega, kas info jõuab mõlema vanema, muukeelse või vähese tugivõrgustikuga pereni. Kõige olulisem aga on mõtteviisi muutus. Ennetus on laste ja perede toetamissüsteemi teadlik ülesehitamine nii, et abi algaks enne probleemi tekkimist – sellega ei tegelda ainult siis, kui kriisitöö kõrvalt aega üle jääb. Perepesa annab sellele tööle praktilise struktuuri, partneri ja nähtava koha.
Küsimused omavalitsusele enne Perepesa ellukutsumist
Perepesa ellukutsumist kaaludes tasub omavalitsusel enne teenuste kavandamist ja ruumide leidmist läbi mõelda mõned põhimõttelised küsimused.
- Mis küsimustes jäävad väikelastega pered praegu toeta või on teenused küll olemas, kui pere peab abi ise eri kohtadest kokku otsima?
- Millist muutust soovime Perepesaga saavutada ja kas oleme valmis panustama ennetusse ka siis, kui selle tulemused ei ole kohe nähtavad?
- Millised olemasolevad teenused ja partnerid saaks Perepesa paremini kokku siduda ning kus on praegu koostöös kõige suuremad lüngad?
- Kas on olemas inimesed, kes suudavad kujundada peredele usaldusliku ja hinnanguvaba keskkonna ning samal ajal hoida toimimas koostöövõrgustikku?
- Kuidas tagame Perepesale püsiva rahastuse ja meeskonna, arvestades, et kasvav usaldus võib suurendada ka teenuste kasutamist ja ootusi?
Need küsimused viivad teenuste loetelust süsteemi kujundamiseni.
Kokkuvõte
Perepesa ei asenda lastekaitset, tervishoidu, haridust ega eriteenuseid. Perepesa väärtus on nende vahele silla ehitamises: perele tähendab see arusaadavat ja turvalist sissepääsu, spetsialistile koostööpartnerit ning omavalitsusele võimalust muuta ennetus üksikute tegevuste kogumist süsteemseks tööviisiks.
Perede kindlustunde kujundamisel on oluline, kas vanemad kogevad, et lapse kasvatamisel on tugi olemas, abi on kodu lähedal ja selleni jõuab enne, kui murest saab kriis. Perepesa kogemus näitab üht võimalust, kuidas kohalik omavalitsus saab sellise toetava keskkonna kujundamisele süsteemselt kaasa aidata.
Perepesa ellukutsumise ja selleks Euroopa sotsiaalfondi vahendite taotlemise eeldus on konsulteerimine LaHe meeskonnaga, et selgitada välja kohaliku omavalitsuse tänased võimalused ja valmisolek Perepesa avamiseks. Loe lähemalt: www.lapseheaolu.ee ja https://perepesa.ee/.
Foto: Viljandi Perepesa
KOMMENTAAR
Perepesa on aidanud ehitada ennetustööle Viljandi linnas tugeva aluse
Siiri Kruuse, Viljandi Laste ja Perede Tugikeskuse juhataja
Viljandi linna ajendas Perepesa ellu kutsuma veendumus, et laste ja perede probleeme tuleb ennetada võimalikult vara. Perepesa kontseptsiooniga tutvusime 2018. aastal. Tundsin kohe, et selline keskus on noorte perede toetamiseks ülivajalik. Alustasime katseprojekti koos Türi ja Põltsamaa vallaga. Tulemust ei olnud veel näha ühe aasta pärast, kuid loodame, et ehk saab selle suurust hinnata kümne aasta möödudes. Põhjamaade uuringute kohaselt on ennetustegevuse kasutegur pikema aja jooksul kuni kümnekordne.
Oma kogemusele toetudes võin öelda, et Perepesa käivitamisel oli üks keerulisemaid ülesandeid selgitada poliitikutele ennetustegevuse vajalikkust ja selle pikaajalist kasu kogu sotsiaalsüsteemile. Olulisteks proovikivideks kujunesid ka jätkusuutliku rahastuse tagamine, uute teenuste tutvustamine kogukonnale ja info viimine peredeni. Esialgu oli levinud eksiarvamus, et Perepesa on loodud üksnes abi vajavatele peredele. Seetõttu tuli järjepidevalt selgitada, et see on kõigile lastega peredele mõeldud universaalne ja ennetav teenus. Perepesa tegevuse käivitamist raskendas ka koroonakriis, mistõttu pidime kiiresti leidma uusi võimalusi perede toetamiseks. Korraldasime veebikoolitusi ja muud virtuaalset tegevust ning hoidsime tegevusega liitunud peredega järjepidevalt kontakti. Kui saime naasta tavapärase elukorralduse juurde, oli juba lihtsam peredele osalemisvõimalusi ja tuge pakkuda.
Oleme õppinud, et Perepesa edu oleneb pühendunud ja professionaalsest meeskonnast. Seal saavad tegutseda inimesed, kes teevad oma tööd südamega, mõistavad ennetuse väärtust ning oskavad kujundada peredele turvalise, toetava ja hinnanguvaba keskkonna. Viljandis on meil õnnestunud selline meeskond kujundada.
Aastate jooksul tehtud tööle tagasi vaadates saan kinnitada, et Perepesa on muutnud omavalitsuse töö laste ja peredega varasemaks, süsteemsemaks ning peresõbralikumaks. Avatud mängutuba on koht, kuhu võib tulla iga pere ilma probleemi ja abivajaja sildita. Tekkinud usaldus võimaldab märgata pere toetamise vajadust enne, kui mure muutub tõsiseks.
Oleme õppinud, et Perepesa edu oleneb pühendunud ja professionaalsest meeskonnast.
Perepesa koondab vanemlusprogrammid, nõustamise, tugigrupid ja muu ennetava tegevuse ühte keskkonda ning tugevdab sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd. Pered jõuavad ämmaemandate, lasteaedade, tugispetsialistide ja teiste partnerite kaudu kiiremini sobiva toe juurde. Viimane töövõit oli koostöökokkulepe Viljandi haiglaga perekooli korraldamiseks maakondlikult, jagades kulud võrdselt haigla ja omavalitsuse vahel. Varem korraldasid Viljandi haigla ja Viljandi Perepesa lastevanemate perekooli kumbki eraldi. Tänu sellele vähenesid Viljandi linna kogukulud perekoolile. Suur tunnustus Viljandi Perepesale on ka see, et meil on tekkinud erasponsor: lapsevanem, kelle pere on saanud tajutavat abi spetsialistidelt ja kes otsustas viie aasta jooksul toetada Viljandi Perepesa 10 000 euroga.
Kvaliteetse arengu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on juba tegutsevatel Perepesadel vaja pikaajalist ning stabiilset rahastusmudelit, riigi tuge, ühiseid kvaliteedipõhimõtteid, mõju hindamise võimalusi ning meeskondade regulaarset koolitamist ja supervisiooni. Ennetuse tulemusi ei pruugi olla kohe näha, mistõttu peab otsustajatel olema järjepidevust ja usku pikaajalisse mõjusse. Teen ettepaneku sätestada seaduses kohalikele omavalitsustele kohustus arendada ja rakendada süsteemset ennetustegevust laste ja perede toetamiseks.
Perepesa kui ennetusmeede on end igati õigustanud. Seda näitab nii üha suurem külastajate arv, perede väga positiivne tagasiside ja nõudlus teenuste järele. Kõige olulisem on aga see, et pered saavad abi õigel ajal. Perepesa on omavalitsusele investeering, mitte pelgalt kulu: varajane ennetus toetab lapsevanemaid, aitab noortel peredel kogukonda sulanduda ning vähendab vajadust hilisemate, keerukamate ja kulukamate sekkumiste järele.
Viidatud allikad
Heckman, J. J. (2012). Invest in early childhood development: Reduce deficits, strengthen the economy. The Heckman Equation.
Jeong, J., Franchett, E. E., Ramos de Oliveira, C. V., Rehmani, K., Yousafzai, A. K. (2021). Parenting interventions to promote early child development in the first three years of life: A global systematic review and meta-analysis. PLOS Medicine, 18(5), e1003602.
Kurmiste, A., Kelner, E., Lee, G. L., Loo, K., ... Ester, J. (2026). Sünnitusjärgse toe ülevaateuuring. Tallinn: Mõttekoda Praxis.
Lapse heaolu arengukeskus. (2025). Perepesade mõju kohalikul tasandil (asutusesisene koond, 12.05.2025).
Lapse heaolu arengukeskus. (2026). Perepesade 2025.–2026. aasta I poolaasta seire- ja tagasisideandmed (asutusesisene koond).
OECD. (2024). OECD economic surveys: Estonia 2024. OECD Publishing.
Sotsiaalministeerium. (2024). Vanemluse toetamise valdkondadeülene tegevuskava 2024–2030.
Sotsiaalministeerium. (2025, 28. märts). Kohalikele omavalitsustele avaneb toetusmeede Perepesade loomiseks.
Sotsiaalministeerium. (2026, 11. juuni). Perede kindlustunde tegevuskava võtab suuna vanemahüvitise arendamisele ja viljatusravile.
Statistikaamet. (2026, 21. aprill). 1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest.
World Health Organization, UNICEF. (2023). Nurturing care framework progress report 2018–2023: Reflections and looking forward. World Health Organization.
Artikkel on osa ajakirja Sotsiaaltöö 2026. aasta vanemluse teemalisest erinumbrist.
Loomise kuupäev: 04.09.2026
