Aive Makko, SOS Lasteküla grupikodu teenuse juht
Järelhooldusteenused ei ole pelgalt sotsiaalteenuste korralduse küsimus. See on arengupsühholoogiline, sotsiaalpoliitiline ja väärtuspõhine otsus, mille mõju ulatub üksikisikust kogu ühiskonnani.
Täiskasvanuks saamine kiirendatuna ei ole tugevus
Rahvusvahelises teaduskirjanduses kirjeldatakse asendushoolduselt lahkuvate noorte kogemust kui kiirendatud korras täiskasvanuks saamist. Noortelt eeldatakse varajast iseseisvumist ajal, kui nende eakaaslased saavad valikutes eksida, ümber mõelda ja toetuda perele. See ebavõrdne stardipositsioon ei tulene asendushooldusel kasvanud noore paremast võimekusest, vaid toetava keskkonna puudumisest.
Iseseisvat elu alustavad noored tajuvad suurima riskina üksijäetust ja toetussuhete katkemist.
Kvalitatiivne uuring (Munson jt 2020) näitab selgelt, et iseseisvat elu alustavad noored tajuvad suurima riskina mitte niivõrd materiaalset puudust, vaid üksijäetust ja toetussuhete katkemist. Noored, kellel säilis pärast asendushoolduselt lahkumist püsiv kontakt usaldusväärse täiskasvanuga, kirjeldasid suuremat turvatunnet, paremat toimetulekut ning usku iseendasse. Need, kes jäid toetuseta, kogesid sagedamini segadust, stressi ja hirmu ebaõnnestumise ees.
See kinnitab sotsiaaltöö praktikas hästi tuntud tõsiasja: iseseisvus ei kujune vaakumis. Selleks on vaja turvalist suhet, milles on lubatud küsida abi ka siis, kui „ametlikult“ peaks juba ise hakkama saama.
Rahvusvaheline võrdlus ja OECD sõnum
OECD aruanne „Hoolduselt lahkujate toetamine: aeg tegudeks“ (OECD 2022) asetab järelhoolduse selgelt sotsiaalpoliitika keskmesse. Tuuakse välja, et asendushoolduselt lahkuvad noored on peaaegu kõigis OECD riikides suuremas riskis: nad võivad katkestada haridustee, jääda tööturult eemale, kogeda eluaseme ebastabiilsust ja sagedamini vajada vaimse tervise teenuseid.
Järelhooldus peab olema paindlik, noore vajadustest lähtuv.
Oluline on, et OECD ei käsitle tulemusi noorte individuaalse läbikukkumisena, vaid süsteemse toetuse puudumise tagajärjena. Riikides, kus asendushoolduselt lahkumine on järkjärguline ja järelhooldusteenus kättesaadav ka pärast 18. eluaastat, on näha paremaid tulemusi nii noorte iseseisvumisel kui ka ühiskonnaelus osalemises.
OECD soovitused on selged: järelhooldus peab olema paindlik, noore vajadustest lähtuv ning hõlmama nii eluaseme, hariduse, tööturu kui ka suhtlemisega seotud toetust. See ei ole erandlik lahendus, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud hea praktika.
SOS Lasteküla kogemus ja väärtuspõhine seisukoht
SOS Lasteküla kogemus asendus- ja järelhoolduses kinnitab seda, mida näitavad ka uuringud ja rahvusvaheline võrdlus: noored ei ole ühesugused ning ka nende teekond iseseisvusse ei saa olla ühetaoline. Mõni noor liigub enesekindlalt eluga edasi ja vajab vaid vähesel määral suunamist, teine kannab endaga kaasas märksa raskemat „seljakotti“: traumakogemusi, katkiseid kiindumussuhteid ning sügavat ebakindlust iseenda väärtuse osas.
Järelhooldus on teadlik ja järkjärguline iseseisvumise toetamine.
Just seetõttu pakub SOS Lasteküla järelhooldusteenust nii väiksema kui ka suurema toetusvajadusega noortele. Me ei lähtu eeldusest, et täisealiseks saamine muudab noore automaatselt iseseisvaks. Lähtume hoopis küsimusest, millist tuge vajab see konkreetne noor, et tal oleks päriselt võimalus eluga toime tulla.
Praktika näitab, et järelhooldus ei ole noore „hoidmine süsteemis“, vaid teadlik ja järkjärguline iseseisvumise toetamine. See võib tähendada harjutuskorterit, jätkuvat usaldusisiku tuge, nõu raha ja eluga seotud otsustes või lihtsalt teadmist, et keegi on olemas ka siis, kui esimene iseseisvumiskatse ebaõnnestub. Ka noored, kes väliselt paistavad väga toimekad, võivad sisimas kanda hirmu üksijäämise ja eksimise ees. Noorele tekitab turvatunde just kuhugi kuulumine.
SOS Lasteküla usub järelhoolduse vajalikkusesse, sest oleme näinud, mis juhtub siis, kui seda ei ole. Oleme näinud noori, kes katkestavad õpingud mitte vähese võimekuse, vaid toe puudumise tõttu. Oleme näinud, kuidas väike, kuid järjepidev tugi õigel hetkel aitab noorel hoida töökohta, jätkata haridusteed või vältida sügavamat kriisi.
Kahaneva rahvastikuga Eestis loeb iga noor
Eesti noorte arv väheneb. See ei ole pelgalt statistiline fakt, vaid ühiskondlik reaalsus, mis sunnib küsima, kuidas me kohtleme oma lapsi ja noori, eriti neid, kes on sattunud raskustesse. Iga laps ja noor on tohutu väärtus mitte ainult tulevase tööjõu või maksumaksjana, vaid inimesena, kellel on õigus turvalisele kasvule ja toetusele.
Kui laps on hädas, tuleb teda aidata. Mitte ainult seni, kuni seadus seda kohustab, vaid seni, kuni noor on päriselt valmis edasi minema. See on väärtuspõhine valik, mis ütleb, millist ühiskonda me ehitame.
Ennetus on odavam kui tagajärgedega tegeleda
OECD rõhutab, et järelhooldusse investeerimine on pika aja jooksul kulutõhus. Kui noor ei saa iseseisvumisel tuge, suureneb tõenäosus, et ta vajab hiljem intensiivsemaid ja kulukamaid teenuseid: kriisiabi, vaimse tervise ravi, töötutoetusi või eluasemeteenuseid.
Vastutustundlik ühiskond ei keera noorele selga, kui ta abi kõige rohkem vajab.
Noor, kes saab järjepidevat tuge, jõuab aga tõenäolisemalt haridusse, tööle ja iseseisvasse ellu. See tähendab väiksemaid sotsiaalkulusid ja suuremat ühiskondlikku panust. Veelgi olulisem: see tähendab inimest, kes tunneb, et ta kuulub siia.
Kokkuvõtteks
Järelhooldusteenused ei pikenda noore sõltuvust süsteemist. Need loovad eeldused iseseisvumiseks, mis on päriselt jätkusuutlik. Küsimus ei ole selles, kas saame endale järelhooldust lubada, vaid selles, kas saame endale lubada selle puudumist.
Turvaline tee iseseisvusse ei lõpe 18. sünnipäeval. Vastutustundlik ühiskond ei keera noorele selga, kui ta abi kõige rohkem vajab.
Viidatud allikad
Munson, M. R., Lee, B. R., Miller, D., Cole, A., Nedjat-Haiem, F. (2020). Emerging adults’ perspectives on transition to adulthood from foster care. Children and Youth Services Review, 114, 105072; https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7518090/.
OECD (2022). Assisting Care Leavers: Time for Action. OECD Publishing; https://www.oecd.org/social/assisting-care-leavers-1939a9ec-en.htm.
SOS Lasteküla noorte teenustega saab tutvuda veebilehel https://sos-lastekyla.ee/meie-too/jarelhooldus/.
Järelhooldusteenust arendatakse edasi koos noortega
Grete Kangro, järelhoolduse peaspetsialist, sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalhoolekande seaduse (§ 4516) kohaselt on järelhooldusteenus kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, millega toetatakse asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva noorte iseseisvat toimetulekut ning õpingute jätkamist.
Järelhooldusteenust sai 2025. aasta lõpu seisuga 156 noort. Teenuse saajate arv on viimastel aastatel suurenenud: 2024. aastal kasutas seda teenust 145 noort ja 2023. aastal 140 noort. Need arvud hõlmavad nii asendushooldusel kui ka eestkosteperes kasvanud noori. Meie eesmärk on, et järelhooldusteenust saavate noorte arv suureneks ka edaspidi.
Asendushooldusel kasvanud noor on oma sünniperes peres kasvavate eakaaslastega võrreldes haavatamas olukorras, mistõttu on tema toetamine iseseisvasse ellu siirdumisel väga oluline. Järelhooldus ei hõlma ainuüksi igakuist rahalist toetust ja noorele elamispinna tagamist, vaid ka noore toetamist näiteks sotsiaal- või õigusnõustamise ja tugiisikuteenuse kaudu. Olenemata sellest, kas noor suundub või ei suundu täisealiseks saades edasi õppima, vajab ta iseseisvumisel igakülgset tuge.
Asendushooldusel kasvavate noorte iseseisvumise toetamiseks korraldab sotsiaalkindlustusamet igal aastal kahepäevaseid seminare „Teadlikult iseseisvasse ellu“, kus noored saavad praktilisi nõuandeid ja silmaringi avardavaid teadmisi. Seminaridel käsitletavad teemad kujunevad noorte valikute ja huvide põhjal.
Lisaks on 2026. aastal kavas proovida asendushoolduse noorte individuaalset arengunõustamist (ingl coaching), et toetada noori sisemiste võimaluste leidmisel ja oskuste kujundamisel, et nad õpiksid oma elu teadlikumalt juhtima ja iseseisvalt tegutsema. Noore plaanidest ja vajadustest vestlemine on noorega töötava spetsialisti, sh perevanema-kasvataja töö oluline osa. Selleks et aidata neid vestlusi pidada teadlikumalt ja noort toetavalt, on koostatud abimaterjal (2025).
Kuigi järelhooldus on oluline ja vajalik teenus, ei pruugi see igale asendushoolduselt lahkuvale noorele sobida. Töötasime 2025. aastal välja hindamisinstrumendi kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, mis aitab hinnata noore vajadust järelhoolduse järele. Hindamisinstrumendi koostamises osalesid ka järelhoolduse teenust kasutavad noored.
Järelhooldusteenus sätestati sotsiaalhoolekande seadusega 2018. aastal, kuid noorte vajadused ja ühiskond on vahepeal märkimisväärselt muutunud. Selleks et koguda infot, kuidas toetada asendus- ja järelhooldusel olevaid noori kõige paremini, moodustab sotsiaalkindlustusamet koostöös asendus- ja järelhoolduse ning eestkostepere noortega esinduskogu. Eesmärk on tuua noorte kogemus ja vaade teenuste arendamisse, et kujundada noorte toetamine veelgi mõjusamaks ja sihitatumaks. Esinduskogu kokkukutsumine algatasid noored ise, soovides olla rohkem kaasatud neid otseselt mõjutavate küsimuste korral.
Loe lähemalt sotsiaalkindlustusameti veebi rubriigist „Noorte toetamine ja järelhooldus“
Loomise kuupäev: 11.02.2026
