Kui oled kogenud vägistamist või muud seksuaalset rünnakut või kahtlustad, et see võis juhtuda sinu või su lähedasega, on oluline abi otsida. Tea, et seksuaalvägivald ei ole kunagi kannatanu süü. Vastutus on alati vägivalla toimepanijal.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses (lühemalt SAK) pakutav abi on tasuta ja mõeldud kõigile sõltumata vanusest või seksuaalsest või soolisest identiteedist. Abi saad ka siis, kui sa ei ole kindel, mis juhtus. Ka siis, kui seksuaalvägivalla kahtlus ei ole veel kinnitust leidnud.
Sa ei pea ise otsustama, kas toimunu oli kuritegu. Pöörduda võib ka lihtsalt kahtluse või mure korral. Samuti ei pea sa olema otsustanud, kas soovid politseisse pöörduda.
Kuhu pöörduda peale vägistamist või selle kahtluse korral?
Eestis tegutseb viis ööpäev läbi avatud SAK-i: Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumis, Pärnu haiglas, Kuressaare haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas Kohtla-Järvel.
Tallinnas tuleb pöörduda Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku erakorralisse vastuvõttu Sõle tänaval, teistes haiglates EMO-sse. Piisab, kui ütled, et vajad abi pärast seksuaalvägivalda. Sa ei pea juhtunut kohe üksikasjalikult kirjeldama. Personal suunab sind edasi spetsialisti juurde, kes aitab sind samm-sammult.
Seksuaalvägivald võib puudutada lapsi, noori ja täiskasvanuid. See võib juhtuda kodus, suhtes, tutvusringkonnas, peol, tööl või mujal. Toimepanija võib olla ka inimene, keda sina või su pere usaldasite.
SAK-is kuulatakse sind, pakutakse esmast psühholoogilist tuge ja meditsiinilist abi ning selgitatakse, millised võimalused sul edasi on.
Sa ei pea oskama juhtunut kohe täpselt sõnastada ega teadma, millist abi vajad. Esmalt on oluline saada turvalises keskkonnas tuge ja selgust. Abi võib otsida ka siis, kui alles kahtlustad, et juhtunu võis olla seksuaalvägivald.
Miks tasub pöörduda võimalikult kiiresti?
Pärast seksuaalset rünnakut tasub pöörduda SAK-i esimesel võimalusel, sest kõige tõhusamat abi saab pakkuda esimese seitsme ööpäeva jooksul.
SAK-is hinnatakse su terviseseisundit ja võimalikke vigastusi, pakutakse abi soovimatu raseduse ennetamiseks, võimaldatakse suguhaiguste testimist ning vajadusel alustatakse HIV-i kontaktijärgset ravi. Sinu nõusolekul saab koguda ka tõendmaterjali juhuks, kui soovid kohe või hiljem politseisse pöörduda.
Tervishoiutöötaja selgitab ka seda, kuidas politseisse pöörduda ja mis edasi juhtub. Nii SAK-i kui ka politseisse võid kaasa võtta inimese, keda usaldad. SAK-ist saad samuti infot selle kohta, kust saada juriidilist nõustamist ja muud vajalikku abi.
Kui abi vajab laps
Kui seksuaalvägivalda on kogenud laps või on tekkinud selle kahtlus, tuleb vahetu ohu korral helistada 112.
Kui juhtunust ei ole möödunud rohkem kui seitse ööpäeva, tuleb lapsega pöörduda võimalikult kiiresti SAK-i, sest SAK-id teevad koostööd lastekaitse ja lastemajaga, et laps saaks vajalikku tuge ka edaspidi.
Nõu saab ööpäev läbi lasteabi telefonilt 116 111 või veebivestlusest aadressil www.lasteabi.ee.
Kuula lasteabi taskuhäälingut: Kas sinu laps oskab enda piire kehtestada? Kas sinu teismeline teab, et „ei“ tähendabki päriselt „ei“? Stuudios on laste turvalisusele spetsialiseerunud Marilin Küünarpuu, kes töötab sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnas ja vastutab lastemaja teenuse eest Eestis. Külaliseks on ka Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets, kes räägib, miks on oluline teadvustada, et „ei“ tähendab „ei“ ja „jah“ on tõesti „jah“.
Kui seksuaalvägivald toimus minevikus ja vajad selle mõjudest taastumiseks vaimset tuge, saad helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006 või kirjutada veebivestluses aadressil www.palunabi.ee.
Mis on seksuaalvägivald?
Seksuaalvägivald on seksuaalne tegu või selle katse, mis toimub ilma inimese selge, teadliku ja vabatahtliku nõusolekuta.
See võib olla vägistamine, soovimatud puudutused, seksuaalne ahistamine või muu seksuaalne väärkohtlemine. Seksuaalvägivald on ka olukord, kus inimest sunnitakse seksuaalseks tegevuseks ähvarduste, manipuleerimise või võimu kuritarvitamise abil.
Alati ei pruugi inimene ise kohe mõista, et kogetu oli seksuaalvägivald. Vastutus ei ole kannatanul, vaid vägivalla toimepanijal.
Ka soovimatute seksuaalse sisuga sõnumite või piltide saatmine on seksuaalvägivald. Sellisel juhul saad abi ohvriabi telefonilt 116 006 või veebipolitseilt. SAK-i tasub pöörduda seksuaalse ründe, vägistamise või nende katse korral.
Nõusolek peab olema selge
Igasuguse seksuaalse tegevuse juures on kõige tähtsam nõusolek. Sul on alati õigus oma meelt muuta ja öelda „ei“ – ka siis, kui seksuaalne tegevus on juba alanud. Teise inimese nõusolekus tuleb veenduda nii esimesel korral kui ka pikaajalises suhtes või abielus.
Vaid „jah“ tähendab nõusolekut. Nõusolek ei ole:
- vaikus
- ükski riideese ega riietumisstiil
- sõbralik või flirtiv pilk
- alkoholi joomine
- „Ma ei julge.“
- „Mul vist ei ole tuju …“
- „Ma enam ei taha.“
- „Äkki teine kord?“
- „Ma pole kindel.“
- „Ma eelistan mitte.“
- „Pigem ei.“
- „Võib-olla.“
- „Ma ei tea.“
Igasugune seksuaalne tegu ilma selge nõusolekuta on seksuaalvägivald.
Nõusolekut ei saa anda inimene, kes magab või on teadvuseta, keda on sunnitud või hirmutatud, kes ei saa vabalt otsustada või kes on alkoholi või uimastite mõju tõttu seisundis, kus ta ei saa teadlikult nõusolekut anda.
On müüt, et seksuaalvägivald ähvardab ainult naisi. Selle ohvriks võivad sattuda kõik inimesed sõltumata soost või vanusest: lapsed, noored ja täiskasvanud, mehed ja naised ning erineva sooidentiteedi ja seksuaalse sättumusega inimesed.
Loe ka: www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.
