„Huvi sügiskooli vastu on aasta-aastalt kasvanud – spetsialistid hindavad kõrgelt võimalust kohtuda kolleegidega üle Eesti, jagada kogemusi ja tugevdada koostööd,“ ütles sügiskooli korraldaja Merike Aasmäe sotsiaalkindlustusametist.
Osalejaid tervitas sotsiaalminister Karmen Joller, kes sõnas sügiskooli avades, et asendus- ja perekodude töötajad on sageli esimesed täiskasvanud, kelle kaudu laps taas kogeb turvatunnet, usaldust ja hoolt. „Te annate lastele võimaluse tunda, et nad on tähtsad ja hoitud,“ rõhutas ta.
Tema sõnul ei saa seda tööd mõõta numbrites, vaid pilkudes ja sammudes – hetkedes, mil laps muutub kahtlusest julgeks ja kartlikkusest enesekindlaks. „Te loote võrgustiku, mis hoiab lapsi, kuni nad saavad ise seista. See töö nõuab palju südant ja energiat,“ lisas Joller.
Ta tõi välja, et tugiteenused nagu supervisioon, koolitused ja psühholoogiline tugi aitavad hoida töötajaid, kuid laste heaolu on kogu ühiskonna vastutus. Ka kool, lastekaitse, omavalitsus ja kogukond peavad laste heaks ühiselt tegutsema, ütles Joller.
„Iga täiskasvanu saab olla lapsele see üks turvaline inimene, keda hiljem meenutada. Meie siht on lapsekesksem süsteem, kus iga laps saab kasvada armastavas ja turvalises keskkonnas,“ rõhutas ta lõpetuseks.
Kahe päeva jooksul käsitleti sügiskoolis erinevaid teemasid: muutustega toimetulek, erivajadusega lapse mõistmine ja toetamine igapäevatöös, ABA-teraapia rakendamine.
Superviisor Külli Mäe rääkis enesejuhtimisest ja sellest, kuidas tulla toime igapäevaste muutustega nii, et need meid rivist välja ei viiks ning kuidas keskenduda sellele, mida on võimalik ise mõjutada. Käsitleti nii soovitud muutusi, mida me paraku mõnikord ei suuda ellu viia, kui ka ootamatuid muutusi, mida me ei soovi, kuid millega tuleb kohaneda. Koolitus aitas osalejatel mõista muutuste psühholoogilist poolt ning andis praktilisi võtteid enesejuhtimise ja toimetuleku parandamiseks.
Koolitaja Merle Ruzitš käsitles erivajadustega laste märkamise ja toetamise teemat. Osalejad said praktilisi juhiseid ja teadmisi, kuidas märgata erivajadusega lapse vajadusi ning pakkuda sobivat tuge. Koolitusel arutleti, kuidas erinevad lõhnad, helid ja riietus võivad last häirida ning millist mõju need võivad avaldada tema käitumisele ja enesetundele. Samuti käsitleti lapse vanuse ja vaimse võimekuse arvestamist igapäevases suhtluses ning kriisisituatsioonide lahendamist. Koolitus aitas osalejatel paremini mõista erivajadustega laste eripärasid ning nende toetamise võimalusi.
ABA (Applied Behavior Analysis, rakenduslik käitumisanalüüs) teraapia loengu viis läbi Alevtina Polištšuk, kes on sertifitseeritud käitumisanalüütik ning keskuse Eriline Lapsepõlv juht. Kooliealistel lastel aitab ABA meetod arendada sotsiaalseid oskusi ning soodustab edukat kohanemist ümbruse ja teiste inimestega.
Lisaks said osalejad valida kuue erineva töötoa vahel: tehisintellekt töövahendina, erivajadusega lapse seksuaalne areng ja selle toetamine, miljööteraapiline tegevus, visioonikaardi loomine, vibroakustiline heliteraapia ning looduse töötuba.
Teise päeva hommik algas energiat andva joogaga, päeva lõpetas aga naerujooga, mis aitas vabastada pingeid ja meenutas, kui oluline on naermine.
Sügiskooli võttis kokku sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu, kes sõnas, et neljateistkümnendat korda toimunud sügiskool on märk ühtsest ja pühendunud kogukonnast. „See on traditsioon, mis toetab igapäevast tööd ja näitab, et te ei tee oma tööd üksi,“ rõhutas ta.
Maripuu sõnul on asendus- ja perekodude töötajate töö mõju ulatuslik ning see ei puuduta ainult lapsi, vaid kogu ühiskonda. „Iga laps, kes täna kasvab teie hoole all, on homme täiskasvanu, kes teeb valikuid, loob suhteid ja paneb oma klotsi Eesti tulevikku,“ ütles ta.
Ta toonitas, et iga väiksemgi edusamm lapse elus on oluline: „Iga kord, kui laps usaldab teid piisavalt, et jagada oma muret, või kui ta naeratab ja usub iseendasse, on see teie töö vili.“
Maripuu lisas, et laste heaolu toetamiseks tuleb hoida ka täiskasvanuid. „Ainult hoitud täiskasvanu saab hoida last,“ sõnas ta ning rõhutas, et laste ja noorte häält tuleb päriselt kuulda võtta. „Kõiki lapsi puudutavad küsimused sünnivad koos lastega,“ lisas ta lõpetuseks.
Ürituse õnnestumist kinnitab ka soovitusindeks 90%, mis näitab, et osalejad jäid kogemusega väga rahule.
Osalejate tagasiside
„Mitte loobuda. Minu jaoks on see nagu tänuüritus valdkonnas tegutsevatele inimestele – neid väärtustav.“
„Kõik oli suurepärane!“
„Erinevad töötoad olid väga teretulnud. Jätkake samas vaimus – kiitus!“
Eesti asenduskodu töötajate liidu ürituse korraldamist toetas sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Laste ja perede toetamine“ rahastuse toel.
