Selgitab lastemaja peaspetsialist Hele-Riin Rebase.
Vägivald tavaliselt kasvab aja jooksul ja muutub raskemaks, selle tagajärjed muutuvad kannatanute jaoks järjest rängemateks. Just kontrolli rakendamine ja süstemaatilisus eristab lähisuhtevägivalda peretülist. Laste kontekstis on perevägivald eelkõige olukord, kus üks vanem käitub teise vanema suhtes vägivaldselt või muud moodi piiravalt ning lapsed näevad või kuulevad seda väärkohtlemist pealt.
Ohus on nii vaimne kui füüsiline tervis
Lastele tekitab perevägivald hingelisi traumasid. Igasuguse vägivalla pealt nägemine või ka selle tajumine mõjub lapse heaolule, enesetundele ning tervisele kahjustavalt. Kui laps on pealt näinud vägivalda, püüab ta vägivallajuhtumeid edaspidi ennetada ja ära hoida. Selleks surub ta alla oma soove ja vajadusi, üritab käituda nii, nagu arvab vägivallatsejat endalt ootavat ning muuhulgas võib süüdistada end toimuvas. Ükskõik milline nimetatutest ei ole lapse normaalset arengut soodustav. Vägivaldses keskkonnas elamine, selle kogemine, pealt nägemine või isegi ainult pealt kuulmine (nt vanemad karjuvad teises toas) kasvatab tuntavalt riski sattuda tulevikus ise vägivalla ohvriks või muutuda vägivallatsejaks. Mõnel lapsel võib noorukieas välja kujuneda riskikäitumine, sealhulgas alkoholi või mõnuainete tarvitamine. Ka võib juhtuda, et noor alustab liialt varakult seksuaaleluga.
Igal juhul on vägivallast, sh pealt nähtud vägivallast tekkinud traumal on väga suur mõju lapse aju normaalsele arengule ja närvisüsteemile. Näiteks võib kogetud vägivalla tõttu halveneda laste mälu ja hajuda tähelepanuvõime, tunnete reguleerimise võime võib kannatada ning suhete loomine ja hoidmine teiste inimestega.
Kuid lähisuhtevägivallaga kokku puutunud laste kahjustumine ei pruugi piirduda vaid vaimse tervisega - halvimal juhul mõjutab vägivaldses kodus elamine lapse ajukeemiat ja füüsilist arengut ja tervist. Ebaturvalise keskkonna mõjul nõrgeneb laste immuunsüsteem ning võivad avalduda kroonilised haigused nagu näiteks reuma, astma. Rääkimata psüühilistest haigustest, nt ärevushäire, isiksusehäired, depressioon, skisofreenia.
Seega, kui laps elab keskkonnas, kus esineb perevägivalda, on tema ärevustase ning vastuvõtlikkus erinevatele stressifaktoritele kõrgenenud. Laps võib olla selle suhtes, mis toimub teda ümbritsevas keskkonnas, liialt valvas ning vastuvõtlik, ka hirmul. Lapse emotsionaalne seisund võib olla kõikuv ja ta võib tunda negatiivseid või lausa depressiivseid emotsioone.
Ükski lähisuhtevägivalla liik ei ole tõsisema mõjuga kui teine, ühtmoodi negatiivse mõjuga on need kõik. Perevägivald mõjutab lapsi nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Oluline on mõista, et iga perevägivalla liigiga kokkupuude võib lapsele põhjustada püsivat kahju. Lapsed on enamasti vägagi teadlikud vanemate suhtes ning nende vahel toimuvast, isegi kui vanemad vastupidist arvavad.
2024. aastal edastas politsei- ja piirivalveamet sotsiaalkindlustusametile 3170 lähisuhtevägivalla teadet, neist lastega seotud juhtumeid oli 1539. See tähendab seda, et aasta jooksul on vägivallatsejad tekitanud juurde vähemalt üle 1500 ühel või teisel moel, rohkem või vähem traumeeritud lapse. Võime vaid arvata, kui palju on neid juhtumeid, mida peetakse „perekonna siseasjaks,“ mis politsei või lastekaitsetöötajani ei jõuagi. Kuid igal juhul see on mõju, mille tagajärjed annavad tunda veel ka aastate pärast. Mida noorem on laps ja mida kauem on trauma teda mõjutanud, seda suurem on kahjustus. On selge, et vägivallatseja ei saa olla samal ajal vägivaldne oma partneri vastu ja hea lapsevanem.
Märka abivajavat last ning anna temast teada
Kui tekib kahtlus, et laps võib elada keskkonnas, kus esineb perevägivalda, tuleks sellele otsustavalt reageerida. Iga kodaniku moraalne kohustus on abivajavast lapsest teavitada kas lasteabi või kohalikku omavalitsust. Lastega töötavate spetsialistide suhtes on ootused veelgi kõrgemad – nemad peavad oskama ära tunda abivajavat last ning on kohustatud temast teada andma.
Lähisuhtevägivalla lühiajalisi mõjutusi on võimalik märgata lapse käitumises. Näiteks võib laps olla agressiivne teiste laste või täiskasvanute suhtes, kuid oluline on mõista ka seda, et laps võib olla agressiivne iseenda suhtes, näiteks tehes endale viga või seades end muudmoodi ohtlikesse olukordadesse. Muutusi võib esineda ka lapse sotsiaalsetes suhetes. Laps, kes varasemalt on olnud väga aktiivne suhtleja, tõmbub endasse ega soovi enam sõpradega suhelda.
Samuti võib lähisuhtevägivalla pealtnägemine mõjutada lapse toimetulekut koolis ning tema õppeedukus võib langeda. Selle põhjuseks võib olla see, et lapse tähelepanuvõime on langenud või ei ole tal võimalik koduses keskkonnas õppida. Oluline on mõista, et lapse tähelepanuvõime võib olla langenud seetõttu, et tema uni on häiritud. Näiteks näeb laps hirmuunenägusid või ei saa piisavalt magada. Muutusi võib esineda ka lapse söömisharjumustes- mõni laps hakkab toidust keelduma, mõni aga kasutab toitu lohutusena.
Seega: Kui oled märganud last, kes võib vajada abi või toetust, anna sellest turvaliselt ja konfidentsiaalselt teada näiteks lasteabi.ee lehe kaudu. Kuna igasugune lähisuhtevägivald mõjutab last paraku ka tulevikus, on tähtis võimalikult varajases staadiumis lapsi aidata.
Ühiskonna hoiakud on paranevas trendis
Õnneks on viimase kümne aasta jooksul teadlikkus perevägivallast Eestis paranenud ning toimivad erinevad kannatanute toetamise tugisüsteemid. Muutunud on ka hoiakud perevägivalla all kannatanute suhtes – kuigi paljud müüdid on visad ühiskonnast kaduma, on vähenenud on nii nende inimeste osakaal, kes näevad osa süüst kannatanul, kui ka nende inimeste osakaal, kes peavad perevägivalda peresiseseks asjaks, mis kellegi teise sekkumist ei vaja.
Tuleb mõista, et kohene sekkumine võib aidata ära hoida pikaaegseid mõjutusi lapse vaimsele- ning füüsilisele tervisele. Õnneks on olemas erinevaid abistamis- ning ka ennetusvõimalusi.
Kõige olulisem on see, et lapse ümber oleks toetavate täiskasvanute võrgustik. Laps, kes on kokku puutunud perevägivallaga, võib vajada erinevate spetsialistide abi. Kuid esimeseks eelduseks lapse traumast taastumisele on turvalisust pakkuv elukeskkond, st vägivald kodus peab lõppema.
Lahendused on olemas ja abi küsimine ei ole häbiasi! Vägivalla all kannatanud võivad 24/7 pöörduda abi saamiseks sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse palunabi.ee lehe kaudu või helistades numbril 116006. Kui aga oled mures oma vägivaldse käitumise pärast ja soovid sellest vabaneda, võta ühendust sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise nõustajatega.
