Kõrged numbrid näitavad, kui sügaval vägivaldne käitumine inimeste mõttemustrites istub. Teemast on räägitud aastaid ja seda tuleb jätkata – ja isegi kõvema häälega, et kostuks võimalikult paljudeni. Naistevastane vägivald kui ka vägivald üleüldse ei tohi olla ühiskonnas aktsepteeritav. Vägivallatseja peab vastutama oma tegude eest ning abivajajad peavad saama parimat tuge. Eestis on väga suure ja tänuväärse töö ära teinud naiste tugikeskused. Esimene tugikeskus loodi Eestis 2002. aastal ning sellest ajast on neid tulnud järjest juurde.
Ligi 15 aastat hiljem kehtima hakanud ohvriabiseadus reguleeris esmakordselt naiste tugikeskuse teenuse ning tagas selle riikliku rahastuse. Tugikeskuse teenuse disainis sotsiaalkindlustusamet tihedas koostöös naiste tugikeskustega, millega tekkis riigis ühine arusaam, kuidas naiste tugikeskuste töö peaks olema korraldatud ning millist abi seal osutatakse. Aasta hiljem korraldasime hanke, mille tulemusel said tugikeskused senisest oluliselt suurema rahastuse ning seeläbi ka võimaluse pakkuda veelgi kvaliteetsemat teenust abivajavatele naistele.
Tänavu jõustunud ohvriabiseaduses jäi naiste tugikeskuse teenus sisuliselt samaks, mis tähendab, et see on senisel kujul end igati õigustanud. Naiste tugikeskus ei ole enam ammu pelgalt koht, kus lähisuhtevägivalla all kannatav naine ja tema lapsed saavad ajutiselt turvaliselt majutuda, vaid palju enamat - see on tervikteenus, millega pakutakse naisele igakülgset professionaalset tuge. Tugikeskusesse pöördunud naised saavad vägivallast pääsemiseks vajalikku emotsionaalset, psühholoogilist ja sotsiaalset tuge ning vajadusel lisaks ka psühholoogilist ning juriidilist abi. 2018. aastast kogutud statistika näitab, et keskmiselt pöördub naiste tugikeskustesse aastas ligi 2100 abivajajat. Samas võib arvata, et tegemist on jäämäe tipuga ning lähisuhtevägivalla ohvreid on rohkem. Kahjuks on nende seas inimesi, kes nende kallal tarvitatud vägivalla tõttu ei julge või ei leia endas jõudu, et pöörduda kuhugi abi saamiseks.
Peagi saavad ümber 2018. aastal hanke tulemusena sõlmitud naiste tugikeskuse teenuse osutamise lepingud. Kuulutame lähiajal välja uue hanke, et lähisuhtevägivalla all kannatavad naised ei jääks vajaliku abita. Tänavuse hanke maht on viie aasta tagusega võrreldes mõnevõrra suurem, kuid selge on, et see ei pruugi korvata vahepealset elukalliduse tõusu. Naiste tugikeskustesse pöördujate arv on olnud viimasel viiel aastal küll stabiilne, ent mida rohkem lähisuhtevägivalla teemat teadvustatakse, seda enam pöördutakse ka tugikeskustesse.
Abivajaja aitamine on tugeva ühiskonna tunnus. Alguses nimetatud Eurostati tulemused näitavad, et Eestis on lähisuhtevägivald talumatult kõrge. Kui tahame, et Eesti oleks terve ja turvaline, on paratamatu, et riik peab igakülgselt toetama naistevastase vägivalla ohvreid ning selle prioriteetsusega riigieelarve planeerimisel ka arvestama.
Mõistagi oleks kõigile osapooltele kõige parem, kui keegi ei satuks vägivalla ohvriks. Esimene samm on märkamine. Kui panete tähele, et teie lähedane, sõber või tuttav võib olla hädas, kuulake teda ning pakkuge abi. Nõu saab küsida ka sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonilt 116 006.
