Tema voodi kõrval seisis peaaegu kogu aeg abikaasa. Ta ei jätnud naist hetkekski üksi. Esmapilgul paistis see arstidele ja õdedele meeleheite, šoki ja armastusena. Alles hiljem hakkas selguma, et pidev kohalolu ei pruukinud olla kantud ainult murest. Selle taga võis olla ka kontrolliv vägivald ja hirm, et kui naine ärkab, räägib ta sellest, mis kodus tegelikult toimus.
Ühes teises loos jõudis abi otsinud naine naiste tugikeskusesse ärevuse, unehäirete ja täieliku kurnatuse tõttu. Pidev hirm ja kontroll olid viinud ta nii suurde sisemisse pingesse, et ta oli ennast vigastanud. Ometi ei osanud ta oma olukorda vägivallana näha, sest teda ei löödud iga päev. Tema kodus kontrolliti ta raha, liikumist, suhtlemist ja otsuseid. Ta oli aastaid elanud teadmisega, et iga vale lause, pilk või sõnum võib tuua kaasa karistuse. Kui spetsialistid oleks näinud üksnes ärevust, oleks vägivalla tegelik põhjus jäänudki varju.
Sellised lood näitavad, kui keeruline on märgata perevägivalla ja suitsiidiriski seost. Väljastpoolt võib olukord paista õnnetuse, vaimse tervise kriisi, suhteprobleemi või hooliva pereliikme kohaloluna. Tegelik põhjus võib aga olla aastaid kestnud hirm, alandus, kontroll ja tunne, et väljapääsu ei ole.
Perevägivalla tõttu hukkus Eestis 2025. aastal kuus inimest, aasta varem viis. Kümnendi jooksul tähendab see ligikaudu poolsada kaotatud elu. Iga numbri taga on elamata jäänud elu, purunenud unistused, vanemata jäänud lapsed ja lähedased, kes peavad kaotusega edasi elama.
Nende surmade kõrval on üks nähtus, millest räägime märksa vähem ja mille kohta puuduvad Eestis täpsed ametlikud andmed. Need on perevägivallaga seotud suitsiidid.
Igal aastal sureb Eestis suitsiidi tõttu ligikaudu 200 inimest ning umbes 2000 korral vajatakse arstiabi tahtliku enesekahjustamise tõttu. Me ei tea, kui paljud neist on seotud perevägivalla, suhtes kogetud hirmu, alandamise või kontrolliga. Eestis ei ole seda seost seni süsteemselt käsitletud, kuid rahvusvahelised uuringud annavad põhjust küsida: kui suur osa probleemist jääb meil praegu nähtamatuks?
Inglismaal ja mitmes teises riigis tehtud analüüsid on näidanud, et perevägivald võib olla oluline suitsiidiriski tegur ning perevägivallaga seotud suitsiidid võivad olla tugevalt alaraporteeritud.
Perevägivalla mõju ei avaldu ainult otsestes või nähtavates vigastustes. See võib viia ärevuse, unehäirete, sõltuvuse, enesevigastamise, isolatsiooni ja süveneva meeleheiteni. Need mõjud ei pruugi olla nähtavad enne, kui tagajärjed on juba traagilised.
Eriti ohtlik võib olla lahkumineku aeg. Väljastpoolt võib tunduda, et vägivaldsest suhtest lahkumine tähendab ohu lõppu. Tegelikult võib vägivalla toimepanija muutuda just siis ohtlikumaks, sest ta tajub, et kaotab kontrolli. Ohvri jaoks võib lahkumisega kaasneda hirm laste, elukoha, raha, töö või turvalisuse pärast. Kui ükski väljapääs ei tundu turvaline, võib lootusetus süveneda. Seetõttu ei saa abi planeerides eeldada, et lahkumine on lihtsalt üks otsus. Sageli on see kõrge riskiga periood, kus inimene vajab tuge, turvaplaani ja usaldusväärseid inimesi enda ümber.
Perevägivalla, vaimse tervise probleemide ja suitsiidiriski seost tuleb märgata nii ohvrite abistamisel, vaimse tervise toetamisel kui ka suitsiidiennetuses. Oleme ohvriabis selle seose märkamiseks juba samme astunud. Ohvri abivajaduse hindamisel käsitleme ka suitsiidiriski, et märgata õigel ajal inimesi, kelle olukord võib olla eluohtlik.
Sageli jõuab inimene abi juurde läbipõlemise, üksilduse, tervisemurede või toimetulekuraskustega, nimetamata oma kogemust vägivallaks. Just siis tuleb osata küsida, kas ta tunneb end kodus ja suhtes turvaliselt.
Artikkel ilmus 8. juulil 2026 Õhtulehes.
Kui see teema puudutas sind valusalt või sul on raske, ära jää üksi. Abi on olemas.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäev läbi ning abi saab tasuta ja soovi korral anonüümselt.
Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe telefon 116 123 on avatud iga päev kell 10–24.
Ohvriabi saab suhelda ka veebivestluses aadressil www.palunabi.ee.
Naiste tugikeskused on igas maakonnas: palunabi.ee/naistetugikeskused.
Laste ja noortega seotud mure korral saab ööpäev läbi abi lasteabist telefonil 116 111.
Vahetu ohu korral helista 112.
