Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused julgustavad abi otsima ka siis, kui juhtunut on raske meenutada või sõnadesse panna

31.08.2026 | 10:43

Täna algab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi teavituskampaania „Ka siis, kui …“, mis tutvustab seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes ehk SAKides pakutavat abi. Kampaaniaga julgustatakse pöörduma SAKi ka siis, kui inimene ei ole kindel, kuidas juhtunut nimetada, ei mäleta kõike üksikasjalikult ega leia kohe õigeid sõnu.

Kampaania kolm põhisõnumit on „Ka siis, kui keegi ei näinud“, „Ka siis, kui sa kõike ei mäleta“ ja „Ka siis, kui sa ei leia õigeid sõnu“. Nende kaudu juhitakse tähelepanu kõhklustele, mis võivad seksuaalvägivalla üleelanud inimesel abi otsimist takistada. „Pärast seksuaalvägivalla üleelamist võivad mälestused olla katkendlikud, inimene võib olla segaduses ning tunda viha, häbi või süüd. Need on trauma järel tekkivad normaalsed reaktsioonid, vastuseks ebaloomulikule sündmusele,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse naistearst Kai Part.

Abi on tasuta ja kättesaadav ööpäev läbi

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on mõeldud kõigile, olenemata vanusest või soost, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad, et nendega võis midagi sellist juhtuda. Abi on tasuta ja seda saab ööpäev läbi. Saatekirja ei ole vaja ning ka alaealised võivad iseseisvalt pöörduda.

Mida varem pöörduda, seda parem, kuid SAKi tasub pöörduda ka siis, kui inimene on end vahepeal pesnud, riideid vahetanud või juhtunust on juba mõnda aega möödas.

SAKis pakutakse esmast nõustamist ja tuge, terviseseisundi ja vigastuste hindamist, meditsiinilist läbivaatust ja tõendmaterjali kogumist, abi raseduse ärahoidmisel, suguhaiguste testimist ja vajadusel ravi, HIVi kontaktijärgset ravi ja järelnõustamist. Samuti aidatakse inimesel jõuda edasise psühholoogilise ja muu vajaliku abini.

„Inimene saab ise otsustada, millist abi ta soovib vastu võtta. Siit saab alata ka paranemine, kui inimene kogeb, et ta saab taas ise otsustada endaga toimuva üle,“ ütles Kai Part.

Keskusesse võib pöörduda ka siis, kui ei ole soovi politseisse avaldust teha.

„Seksuaalvägivalla ohvriks võib sattuda igaüks olenemata vanusest, soost või taustast. Vastutus on alati teo toimepanijal. Selleks et SAKist abi küsida, ei pea inimene juhtunut tõendama ega põhjendama, miks ta ühel või teisel viisil reageeris,“ ütles sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuse juht Annika Silde.

2025. aastal aastal pöördus SAKidesse 268 inimest, neist 106 olid alaealised ja 95% naised.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused tegutsevad viies haiglas:

  • Lääne-Tallinna keskhaiglas
  • Tartu ülikooli kliinikumis
  • Pärnu haiglas
  • Ida-Viru keskhaiglas
  • Kuressaare haiglas

Kampaania kestab 31. augustist 13. septembrini. Kampaaniamaterjale näeb Facebookis ja Instagramis ning välimeediapindadel Eesti eri piirkondades. Kampaania käigus tutvustatakse ka täpsemalt seda, mis inimest kriisiabikeskusesse pöördumisel ees ootab ja millist abi seal pakutakse.

Lisateave seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ja nende asukohtade kohta: www.palunabi.ee/sak

Markus Sein

Kommunikatsioonipartner

open graph imagesearch block image