Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem - iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele.
Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega – näiteks lapse hooldamise, lapsendamise või lapse eestkostele võtmisega.
Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad:
- riiklikud peretoetused,
- vanemahüvitis,
- elatisabi.
Lisaks on lastega peredel õigus mitmesugustele lisahüvedele nagu täiendavad puhkusevõimalused, sissemaksed kogumispensioni II sambasse jms.
Perehüvitisi maksame kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on tal õigus saada toetusi kuni kooli lõpetamiseni, aga mitte kauem kui 19-aastaseks saamiseni.
Enne lapse sündi
Rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis
Rasedus ja sünnituspuhkusele on tööl käival tulevasel emal võimalik jääda kõige varem 70 päeva enne eeldatavat sünnitustähtaega (30. rasedusnädalal). Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseks ja sünnitushüvitise saamiseks peab günekoloog, perearst või ämmaemand välja kirjutama sünnituslehe. Sünnituslehe alusel makstakse sünnitushüvitist kokku kuni 140 päeva eest, mis jaguneb perioodile vahetult enne ja pärast lapse sündi.
Et saada sünnitushüvitist maksimaalse 140 päeva eest, peab rasedus- ja sünnituspuhkus algama hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitustähtaega. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, väheneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäid. Kui eelmise lapse sünnihetkest on uue lapse eeldatava sünnihetkeni vähem kui kolm aastat, loe lisaks väikese vahega lapse sünni kohta.
Sünnitushüvitis on töövõimetushüvitis, mida maksab Haigekassa. Tutvu rasedus-sünnituspuhkuse ja sünnitushüvitise teemaga lähemalt Haigekassa kodulehel.
Isapuhkus
Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, on isal õigus kasutada 30 tööpäeva isapuhkust ja selle perioodi eest maksame isa vanemahüvitist. Loe edasi isa vanemahüvitisest.
NB! Kui oled võtnud isapuhkust enne 1. juulit 2020, ei ole sul sama lapse eest võimalik enam isapuhkust uue korra järgi kasutada.
Pärast lapse sündi
Lapse sünni registreerimine
Lapse sünni peab registreerima lapse esimese elukuu jooksul portaalis rahvastikuregister.ee. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kahe kuuni.
Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele olenemata sellest, kas nad on omavahel abielus või ei.
Lapse sünni registreerimise kohta leiad täpsema info riigiportaali lehel Sünni registreerimine ja nime valik.
Kohaliku omavalitsuse sünnitoetus
Paljud kohalikud omavalitsused maksavad sünnitoetust. Kohaliku omavalitsuse sünnitoetuse saamiseks on enamasti eeltingimuseks, et vähemalt üks lapse vanematest peab olema samasse omavalitsusse sisse kirjutatud vähemalt kuus kuud kuni aasta enne lapse sündi.
Toetuse maksmise tingimused ja toetuse suurus on erinevates omavalitsustes erinevad. Täpsemad tingimused saad teada oma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.
Riigipoolne sünnitoetus
Sünnitoetus on igale lapsele ettenähtud ühekordne toetus. Loe sünnitoetusest lähemalt.
Lapsetoetus
Lapsetoetust maksame iga lapsega seoses alates sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni.
Loe lapsetoetusest lähemalt.
Lapsehooldustasu
Lapsehooldustasu on järk-järgult kadumas. Pärast 1. septembrit 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata.
Kuni 31. augustini 2019 sündinud lastega seoses maksame lapsehooldustasu edasi alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lisaks võib olla õigus lapsehooldustasu saada ka seoses lapse kolme kuni kaheksa-aastaste õdede-vendadega. Loe lapsehooldustasu kohta lähemalt.
Ema vanemahüvitis
Loe ema vanemahüvitise kohta lähemalt.
Kui su eelmine laps on uue lapse sündimise ajal alla kolme aasta vanune ning sünnitushüvitise ühe päeva suurus on väiksem kui vanemahüvitise ühe päeva summa, hüvitame lisaks vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe. Loe täpsemalt.
Isa vanemahüvitis ja isapuhkus
Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, on isal õigus kasutada 30 tööpäeva isapuhkust perioodil 30 päeva enna lapse sündi kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Selle perioodi eest maksame isa vanemahüvitist. Loe edasi isa vanemahüvitisest.
NB! Kui oled kasutanud isapuhkust enne 1. juulit 2020, ei ole sul sama lapse eest võimalik enam isapuhkust uue korra järgi kasutada.
Jagatav vanemahüvitis
Jagatavat vanemahüvitist maksame, et säilitada lapsega koju jäävale lapsevanemale varasem keskmine sissetulek. Loe jagatava vanemahüvitise kohta lähemalt.
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani. Toetuse suurus on 1000 eurot kuus. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Loe mitmike toetuse kohta lähemalt.
Lasterikka pere toetus
Kui maksame ühele vanemale lapsetoetust vähemalt kolme lapsega seoses, maksame lisaks ka lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Loe lasterikka pere toetuse kohta lähemalt.
Kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed
Kui elad Eestis, su peres on kuni 3-aastane laps ning oled liitunud pensioni II sambaga, maksame sinu kohustusliku kogumispensioni kontole täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Loe kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete kohta lähemalt.
Kui kasvatad last üksi
Üksikvanema lapse toetus
Elatisabi
Juhul, kui teine vanem ei maksa lapsele elatist, on võimalik saada elatisabi riigilt.
Kohtumenetlusaegne elatisabi
TäitemenetIusaegne elatisabi
Loe täpsemalt täitemenetlusaegse elatisabi kohta.
Toitjakaotuspension
Kui lapse vanem on surnud, maksame lapsele toitjakaotuspensionit. Edasi loe toitjakaotuspensioni kohta.
Olukorrad, mis mõjutavad perehüvitiste saamist
Lapsendamine
Loe edasi lapsendamishüvitise kohta.
Sul on õigus ka lapsendamistoetusele, kui oled lapsendanud lapse.
Loe edasi lapsendamistoetuse kohta.
Lapse eestkostele võtmine
Loe edasi eestkostetava lapse toetuse kohta.
Lapsevanem viibib aja- või asendusteenistuses kaitseväes
Loe edasi ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse kohta.
Rahvusvaheline pere
Loe edasi, kui pere elab või töötab Euroopa Liidus.
Väikese ajavahega järgmise lapse sünd
Eriolukorrad perekonnas
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul
Puudega laps
Loe edasi lisapuhkepäevade kohta
Puudega vanem
Loe edasi puudega vanema toetuse kohta
Lapse vanemad ei ela enam koos
Peres kasvavad koos mitme eri vanema lapsed
Lisapuhkepäevad
Lapsevanematel on õigus saada lastega seoses erinevaid lisapuhkevõimalusi:
Isapuhkus
Loe täpsemalt isapuhkuse kohta
Lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus
Lapse rinnaga toitmise vaheajad
Kui ema läheb tööle tagasi enne lapse 18-kuuseks saamist, kuid soovib last rinnaga edasi toita, on õigus saada lapse rinnaga toitmiseks lisavaheaegu.
Hooldusleht ja tasustamata lapsepuhkus
Hoolduslehte on võimalik võtta kuni 12-aastase lapse või kuni 19-aastase puudega lapse põetamiseks kuni 14 järjestikuse päeva eest. Kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas, saab hoolduslehte kuni 60 järjestikuse päeva eest.
Hoolduslehel oldud aja eest maksab Haigekassa hooldushüvitist.
Loe edasi hooldushüvitise kohta
Kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emal või isal on võimalik võtta igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Loe täpsemalt töölepinguseadusest.