Sa oled siin

Ohvriabi ja ennetusteenused

 

Ohvriabi

Mis on ohvriabi ja kes võivad ohvriabisse pöörduda?

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, siis on sul võimalik pöörduda ohvriabisse. Riiklikud ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates linnades (ohvriabitöötajate kontaktandmed). Ohvriabi keskustes osutame abivajajatele tasuta nõustamisteenust.

Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui sinu vastu toime pandud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tekitaja ei ole teada. Ohvriabitöötajad pakuvad sulle emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad sind suhtlemisel teiste vajalike asutustega.

Ohvriabikeskusesse nõustamisele võid sa pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on sul siiski vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse sulle konfidentsiaalsus. Juhul, kui sinu mure on vaja lahendada mitme asutusega koostöös, siis küsime sinult luba koostööpartneriga kontakti võtmiseks.

 

Psühholoogilise abi kulude hüvitamine

Ohvriks sattudes on sinul ja sinu pereliikmetel võimalus saada psühholoogilist abi nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi näol. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on sul vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes hindab psühholoogilise abi vajadust ja vormistab sulle hüvitise. Seejärel võid sa pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja ohvriabi töötaja aitab sind ka psühholoogi valikul. Sul on vaja ka politsei tõendit, mis kinnitab, et on algatatud menetlus ja sina oled kannatanu või tema seaduslik esindaja. Politsei tõendi saamisel saab sind samuti ohvriabitöötaja aidata.

Psühholoogi vastuvõttudel käies ei pea sa ise rahadega arveldama, sest meie maksame sulle osutatud teenuse eest psühholoogidele ise. Hüvitise suurus igale inimesele on ühe kuupalga alammäär, mis 2021. aastal on 584 eurot.

 

Ohvriabi hüvitis

Kui oled langenud raske kuriteo ohvriks, siis maksab riik sulle ohvriabi hüvitist. Kui kannatanu on raske kuriteo tagajärjel hukkunud, siis makstakse ohvriabi hüvitist tema ülalpeetavatele. Kuriteoohvri matusekuludest hüvitatakse kindlaks määratud summa sellele, kes on need kulutused tegelikult teinud. Ohvriabi hüvitise kohta loe täpsemalt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kuriteoohvri-riiklikud-kahjuhuvitised.

 

Taastav õigus

Taastav õigus on mõtteviis, mis annab konflikti osapooltele võimaluse turvalises keskkonnas ja erapooletu vahendaja toel kohtuda ning arutada toimepandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid.

Taastav õigus aitab vähendada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutus kannatanu ees, suurendada osapoolte rahulolu ning vähendada uute konfliktide tõenäosust.

Taastava õiguse teenusele pääseb nii ise kui ka suunamisega.

 

Kus kasutada taastavat õigust?

  • Koolikeskkond (näiteks õpilaste endi; õpetaja ja õpilase ning õpetaja ja lapsevanema vahelised konfliktid);
  • töökeskkond;
  • pere (lapsevanema ja lapse, vanavanemate, suguvõsa vahelised konfliktid);
  • kogukond (naabrite vahelised tülid/vaidlused jm).
  • Taastav õigus sobib ka selleks, et arutada ennetavalt, kuidas inimesed end teatud olukordades tunnevad, milliseid kokkuleppeid ühiselt seada, miks ja kuidas teatud piirangutest kinni pidada jne.

 

Lisaks korraldab SKA koolitusi taastava õiguse vabatahtlikele ning inimestega töötavatele spetsialistidele. Täpsema info saamiseks võtke ühendust taastava õiguse teenuse juhi Annegrete Johansoniga, Annegrete.Johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Lepitusteenus

Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.

Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.

Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).

 

Teenused inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele välismaalastele

Inimkaubanduse ohvritel, saatjata alaealistel välismaalastel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on õigus lisaks nõustamisteenusele, psühholoogilisele abile ja abistamisele suhtlemisel riigi- ja omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikutega saada ka teisi teenuseid, milleks on turvaline majutus, tervishoiuteenused, tõlketeenused ning muud füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikud teenused. Neid teenuseid on võimalik saada kuni vajaduse ära langemiseni juhul kui on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustikus sätestatud inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise paragrahvide alusel.

Teenuseid on õigus saada ka isikul, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks või teda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud ning selle kohta on politseile või prokuratuurile edastatud kuriteoteade. Kui inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud alaealisel on ravikindlustus, hüvitatakse ohvriabiteenuse raames isikule osutatud tervishoiuteenuste kulud osas, mida ravikindlustus ei kata. Täisealisel, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud, on õigus taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist kolme aasta jooksul pärast tema täisealiseks saamist, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud varem.

Kui oled langenud kuriteo ohvriks, võta ühendust ohvriabitöötajaga (ohvriabitöötajate kontaktandmed).

 

Tugigrupid seksuaalvägivalda kogenud täisealistele isikutele

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste raames alates 2019. a rahastanud ja toetanud seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide toimumist ning oleme jätkuvalt seda teenust arendamas. 2021. a veebruari lõpu seisuga on sotsiaalkindlustusamet sõlminud hankelepingud viie teenuseosutajaga, kes viivad läbi tugigruppe seksuaalvägivalda kogenud täisealistele isikutele olenemata sellest, kas seksuaalvägivald on toimunud lapsepõlves, täiskasvanueas või mõlemat.

Tugigruppide eesmärgiks on toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Tugigrupid toimuvad kas kontaktkohtumistena või veebi teel, olenevalt COVID-olukorrast. Seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppi pöörduja võib liituda omale sobiva piirkonna tugigrupiga. Tugigrupiga liitumiseks tuleb pöörduda oma piirkonna ohvriabitöötaja poole või kirjutada tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide teenust osutavad järgmised pakkujad:

  • Sotsiaalarendused OÜ – seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupid eesti keeles Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti piirkonnas;
  • Tunnete Vikerkaar OÜ – seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupp vene keeles Põhja-Eesti piirkonnas;
  • Mõttemeel OÜ – seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupp eesti keeles Kesk-Eesti piirkonnas;
  • FIE Heidi Antons – seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupp eesti keeles Kesk-Eesti piirkonnas;
  • Katriito OÜ - seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupp eesti keeles Lõuna-Eesti piirkonnas.

Tihti on kogetud seksuaalse väärkohtlemise lood keerulised ja varjatud, kuna väärkohtlejaks võib olla ka pereliige, kes omab ohvri üle väga tugevat kontrolli. Seda suurem roll on kõigil meil, kes saame abivajajaid aidata.

Seksuaalvägivalla teo eest vastutab alati toimepanija. Seksuaalvägivalla ohver ei ole selles ise kuidagi süüdi.

Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7-8 ööpäeva, soovitame pöörduda alati lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116006.

Vaata videost, millist abi sotsiaalvägivalla kriisiabikeskustes pakutakse.  

 

Individuaalse psühholoogilise nõustamise ja teraapia teenus seksuaalvägivalla ohvritele

Alates 2021. aastast pakume võimalust riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.  

 

Seksuaalvägivalla ohvrite individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat osutavad järgmised pakkujad:

  • OÜ Tuuletaeva - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti keeles;
  • OÜ Tunnete Vikerkaar - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine vene ja eesti keeles;
  • OÜ Pyramid Consult - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti ja vene keeles;
  • OÜ ProVida Kliinik - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti, inglise ja vene keeles;
  • MTÜ VAITER - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti ja inglise keeles;
  • MTÜ TOETUS - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti keeles;
  • MTÜ Põlvamaa Nõustamiskeskus - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti ja vene keeles;
  • MTÜ Psühholoogilise abi keskus Ariadna - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine vene keeles;
  • MTÜ Abi Võti - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti, inglise ja rootsi keeles;
  • AS Lääne-Tallinna Keskhaigla - seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine eesti ja inglise keeles.
 

Valgusfoori tugipakett töötajate toetamiseks

 

Oled Sa poemüüja, autojuht, tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja, päästja, asutuse juht, kogukonna sädeinimene või keegi teine, kes tegutseb kriisiolukorras selle nimel, et hoida teenused ja süsteemid toimivana ja inimesed elus, see juhis on just Sulle! 

Valgusfoori tugipaketis oleva info abil saad teada, kuidas kriisiolukorras enda eest ise hoolitseda, kuidas aidata teistel end toetada ning kuidas toetada kolleege. 

 

valgusfoori tugipakett