STAR2 tuleb. Mis muutub lastekaitsetöötaja igapäevatöös?

Sotsiaaltoetuste- ja teenuste registrit ehk STAR-i on kaua arendatud. Oleme lähenemas olulisele verstapostile, kui 19. novembrist läheb lastekaitsetöö dokumenteerimine täielikult STAR2-te.
Marie Vildersen

Marie Vildersen, teenuseomanik (STAR lastekaitse), sotsiaalkindlustusamet 
[email protected]

Läbitud teekonnale tagasi vaadates võib öelda, et ilmselt ei aimanud sotsiaaltöötajad, millise muutuse toob kaasa 1. aprillil 2010 rakendatud infosüsteem STAR. Kõigepealt katsetati seda mõnes omavalitsuses, seejärel hakati kasutama kogu riigis. Aastast 2016 muutus lastekaitsetöötajatele seaduse järgi kohustuslikuks kasutada STAR-i klienditöö dokumenteerimiseks.

STAR2 on välja töötatud koostöös inimestega, kes seda kasutama hakkavad.

Samm-sammult on infosüsteem muutunud üha efektiivsemaks ja igapäevatöösse põimitumaks, muutes spetsialistidele mitme olulise küsimuse käsitlemise lihtsamaks. STAR-i arendatakse, et see ei oleks lihtsalt register, vaid infosüsteem, mis toetab sotsiaalvaldkonna spetsialiste igapäevatöös – see peaks vähendama halduskoormust, et neil jääks rohkem aega klienditööks ja inimestega suhtlemiseks.

Kuna STAR-i kasutamine igapäevatöös on kohustuslik, siis on viimastel aastatel tehtud väga palju tööd, et arendada süsteem kasutajate tegelikest vajadustest lähtuvaks. 

Just see on uue süsteemi juures kõige tähtsam. STAR2 on välja töötatud koostöös inimestega, kes seda kasutama hakkavad. Lahendusi on testitud koos spetsialistidega. On vaadatud, kuidas kasutaja süsteemis liigub, mis tundub loogiline ja mis tekitab segadust. Arendusprotsessi jooksul on võetud kuulda ka eksperdigrupi arvamust, et süsteem toimiks võimalikult hästi ja toetaks haldusüksuste töökorraldust. Eesmärk on, et laps ja pere jõuaksid õige abini kiiremini ning töötaja saaks keskenduda inimesele, mitte paberitööle.

Mis saab senisest tööst?

Suured muudatused tekitavad alati küsimusi. Kõigepealt uuritakse tavaliselt, mis saab senisest tööst. Hea uudis on, et üleminek uuele infosüsteemile toimub rahulikult ja järk-järgult, STAR1 ei kao kohe kuhugi. Alates 19. novembrist läheb STAR2-te üksnes lastekaitsetöö, sellest kuupäevast saab lastekaitsejuhtumeid menetleda ainult uues süsteemis. Varasemate menetluste kanded jäävad aga alles ja nähtavaks: kogu senini STAR1-te salvestatud menetlusinfoga saab tutvuda ka STAR2-s. Esialgu kasutatakse STAR1-te veel sisselogimisel, sest uues süsteemis ei pääse veel kõik kasutajad ligi kõigile tööprotsessidele. Järgmiseks aastaks on kavandatud mitu arendusprojekti, mille tulemusena viiakse kogu sotsiaaltöö järk-järgult mugavamasse ja tänapäevase ülesehitusega uude süsteemi.

Üleminek uuele infosüsteemile toimub rahulikult ja järk-järgult, STAR1 ei kao kohe kuhugi.

Alates 19. novembrist hakkavad lastekaitsetöötajad töösolevaid juhtumeid STAR2-te senisest infosüsteemist üle tooma kliendipõhiselt: välja tuleb otsida konkreetse lapse nimi, kelle juhtumi menetlusse on vaja uusi andmeid sisestada, ning seejärel andmed uude süsteemi ümber tõsta ehk juhtum migreerida. Üle saab tuua need laste juhtumite menetlused, mis on aktiivsed: kus on kehtivad teenuste või perioodiliste toetuste määramise otsused või kuhu on hiljemalt 1. aprilli 2025 seisuga sisestatud info mõne toimingu kohta. Sisuliselt passiivseid menetlusi ei ole võimalik uude süsteemi üle tuua ega nendega toiminguid teha, kuid menetluste sisuga saab tutvuda ka STAR2-s.

Niisugused menetluste ületoomise tingimused on otstarbekad, sest soovime lastekaitses rakendada STAR-i andmetel põhinevat aruandlust. On oluline, et uues süsteemis oleksid ainult need menetlused, millega tehakse sisulist tööd, et andmed annaksid selge ülevaate, kui palju on Eestis abi vajavaid lapsi. Seega tuleb kõik töös olevad lastekaitsemenetlused tuleb uude infosüsteemi üle tuua aasta jooksul, tulenevalt kohustusest hinnata lapse abivajadust vähemalt kord aastas.

joonis

Joonis. Kuvatõmmis STAR2-te üle toodud menetlusest testkeskkonnas

Uue infosüsteemi süda on tervikvaade

Kõige suurem sisuline muutus on see, kuidas lapse olukorda mõistetakse, mitte pelgalt funktsionaalsus ehk nupud ja vaated. STAR2 hindamisvahend tugineb lapse heaolu kolmnurga mudelile, mis aitab vaadata lapse heaolu tervikuna, hinnates tema arengut, vanema võimet last toetada ning pere ja keskkonna mõju. Selline terviklik pilt on uue infosüsteemi süda: mida paremini lapse olukorda algusest peale mõistetakse, seda täpsemalt osatakse valida õige abi ja seda vähem aega kulub lõpuks ühe pere mure lahendamisele. Tervikpilt abi vajava lapse ja pere vajadustest kajastatakse juhtumiplaanis, mis koosneb abivajaduse hindamise käigus kogutud andmetest ja tegevuskavast. Selleks et süsteem toetaks varasemast enam tervikliku vaate kujunemist, on STAR2-s võimalik lapse abistamiseks teha vaid üks juhtumiplaan. 

Kõige suurem sisuline muutus on see, kuidas lapse olukorda mõistetakse.

Abiteekond algab eelhindamisest, mis aitab otsustada, kas lapse ja pere toetamiseks on tarvis algatada juhtumikorraldus või piisab mõne ühekordse tugimeetme rakendamisest. Eelhindamise tööriista on muudetud nii, et see oleks üheselt mõistetav, varasemad väited on asendatud küsimusega. Iga vastust saab täiendada kommentaariga, kus olemasoleva info põhjal saab kirjeldada lapse olukorda ja selle analüüsitud mõju tema heaolule – nii saab lisaks hindamistulemusele kirja ka mõttekäik selle taga. Kui olukord viitab vajadusele sekkuda põhjalikumalt, kuvatakse eelhindamise tulemusena soovitus algatada juhtumimenetlus – see toetab ka spetsialisti otsuse vastuvõtmisel.

Juhtumikorralduse algatamine

Kui lapse heaolu mitmes valdkonnas on tehtud kindlaks puudujäägid, tuleb algatada juhtumikorraldus, mille osa on põhjalik abivajaduse hindamine. See on pikem ja põhjalikum protsess, mis toetab lastekaitsetöötajat varasemast palju enam nii lapse abivajaduse mõistmisel, hindamisel kui ka selle üle otsustamisel, milliseid abimeetmeid on päriselt vaja.

Eelhindamise tööriista on muudetud nii, et see oleks üheselt mõistetav.

Eelhindamisel kogutud info kuvatakse automaatselt põhihindamise vaatesse edasi, nii et juba sisestatud infot saab kohe kasutada. Lisatud on eraldi osa lapse sotsiaalse võrgustiku jaoks, kuhu pannakse kirja info lapse ja pere ressursside kohta: millised lähedased ja usaldusväärsed inimesed on lapse kõrval ning kuidas laps ise neid suhteid hindab.

Lapse abivajaduse hindamise uus tööriist on palju põhjalikum ja selle küsimustiku täitmine võib esmalt tunduda lisakoormusena, sest tuleb leida vastused enamatele küsimustele, pidada rohkem vestlusi ja pühendada hindamisele rohkem aega, enne kui jõutakse konkreetsete tegudeni. Lastekaitsetöötaja tööpäev on niigi tihe ja iga uus tegevus tekitab küsimuse, kust selleks aega võtta. Ometi on just siin kogu tervikliku käsitluse mõte. „Lapse heaolu hindamise käsiraamatus“ on öeldud, et lapse heaolu kolmnurga mudel aitab vaadata lapse heaolu tervikuna ja selleks tuleb abivajaduse hindamisel analüüsida erinevate eluvaldkondade vastastikust mõju ning seda, kuidas erinevad tegurid üksteist mõjutavad ja lapsele heaolule mõju avaldavad.

Töötaja ja pere aega säästetakse

Hindamise käigus selgitatakse välja mitmesugused kaitse- ja riskitegurid, mille analüüsimine toetab tervikpildi kujunemist. Kui lapse olukorrast on terviklik arusaam, väheneb oht valida meede, mis leevendab vaid probleemi sümptomeid, kuid juurpõhjuseni ei küündi. Just pealiskaudne hindamine viib sageli selleni, et sama pere pöördub ikka ja jälle lastekaitsetöötaja juurde tagasi, sest probleem ei saanud päriselt lahendatud. Põhjalik hindamine aga aitab juba alguses valida õige abi, mis lapse ja pere vajadusi tõepoolest rahuldab ning siis saab lastekaitsetöö perega lõppeda. Nii muutub esialgne lisaaeg tegelikult ajavõiduks: töö abivajaduse hindamiseks, mis esmalt võib tunduda koormav, hoiab pikas plaanis kokku nii töötaja kui ka pere aega ja jõudu. 

Põhjalik hindamine aitab juba alguses valida õige abi.

Uue infosüsteemi kasutuselevõtuga käivad käsikäes olulised lastekaitseseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Need on osa suuremast uuenduste teekonnast, mille abil soovitakse muuta lastekaitsetöö korraldus selgemaks, ühtlasemaks ja rohkem lapse vajadustest lähtuvaks. Keskne mõte on lihtne: kui lapsel on abivajadus, ei tähenda see automaatselt, et vaja on lastekaitse juhtumikorraldust. Mõnikord on lapsel üks kindel, selgelt piiritletud mure, mille saab lahendada asjaomases valdkonnas, näiteks hariduses või tervishoius, ilma lastekaitsetöötaja juhtiva tegevuseta.

Seepärast eristatakse edaspidi selgemalt kaht olukorda. Kui lapse abivajadus on seotud ühe eluvaldkonnaga ja miski ei viita võimalikule väärkohtlemisele või hooletusse jätmisele, korraldatakse lapsele abi selles valdkonnas, kus mure ilmnes, ning lastekaitsetöötaja kaasatakse vajaduse korral võrgustikutöösse. Kui aga lapsel on abivajadus korraga mitmes valdkonnas, tekib tema väärkohtlemise kahtlus või last kasvatav isik on ise perevägivalla ohver, tuleb lastekaitsetöötajal igal juhul juhtumikorraldus algatada.

Näiteks kui lapsel on koolis õpiraskused, saab teda aidata hariduse tugiteenustega. Kui aga lapsel on samal ajal tervisega seotud, sotsiaalsed ja hariduslikud raskused ning talle on vaja osutada koordineeritud abi mitmes valdkonnas, siis hakkab lastekaitsetöötaja juhtumikorraldajaks. Selline selge kord hoiab ära olukorra, et iga mure jõuab lastekaitsetöötajale lahendamiseks, ja tagab, et spetsialisti tööaeg suunatakse sinna, kus tema oskusi päriselt vajatakse. Nii jõuab laps kiiremini õige abini.

Seadus seab kindlad ajapiirid

Seadus seab ka selged ajapiirid, mis kaitsevad last liigse ootamise eest: otsus juhtumikorralduse algatamise kohta tuleb teha kümne päeva jooksul. Juhtumikorralduse algatamisel tuleb abivajaduse hindamine lõpetada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel lapse abivajadusest teada saamisest. Abi osutamisel on kesksel kohal võrgustikutöö ja kõigisse etappidesse kaasatakse laps ning teda kasvatav inimene. Juhtumikorraldus lõpetatakse, kui eesmärgid on täidetud ja abivajadust ei ole kuue kuu jooksul uuesti ilmnenud, või kui laps saab täisealiseks.

Infosüsteem võimaldab teenust või toetust määrama minna kohe tegevuskava juurest.

Hindamise eesmärk on jõuda just sellele lapsele ja perele vajaliku abini. Terviklik käsitlus toetab õigete otsuste langetamist, sest juhtumiplaani tegevuskava eesmärgid on otseselt seotud nende valdkondadega, kus lapse abivajadus tuvastati. Tegevuskavasse saab koondada teenused, toetused ja muu perega kokkulepitud tegevuse ühte selgesse plaani. Kõige praktilisem on, et infosüsteem võimaldab teenust või toetust määrama minna kohe tegevuskava juurest, läbimata eraldi teekondi. See on hea näide, kuidas infosüsteemi läbimõeldud ülesehitus lühendab teed otsusest tegeliku abini ning kuidas hindamise, planeerimise ja abi andmise sidumine tervikuks aitab peret kiiremini toetada.

Lastekaitse menetlustes määratakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatavad teenused edaspidi juhtumimenetluse kaudu. Kohaliku omavalitsuse määruse alusel ennetavalt osutatavaid teenuseid, näiteks psühholoogilist nõustamist, aga saab määrata ka lihtmenetlusena. Kui lastekaitsetöö protsess lõpeb ühekordse meetmega, suletakse lihtmenetlus, aga kui hiljem peaks ilmnema uut olulist infot, saab menetluse vajaduse korral uuesti avada.

Lapse eraldamine perest

Kõige raskemad juhtumid on lastekaitsetöös need, kui laps tuleb perest eraldada. Sel juhul on selge ja läbimõeldud tugi eriti tähtis, sest töötajal peab olema võimalik keskenduda lapsele ja tema vajadustele.

STAR2-s on perest eraldamisega seotud menetluse dokumenteerimise sammud koondatud loogilistesse rühmadesse. Vajaliku toimingu leidmist toetab lahendus, kus kasutajal on võimalik kirjutada otsitava toimingu nimetus ja süsteem pakub kriteeriumidele sobivaid nimetusi. Eristatud on lapse perest eraldamist alustavad sammud, ajutised lahendused lapse turvalisse kohta paigutamiseks, näiteks turvakoduteenusele või ajutiselt turvalise inimese juurde, ning eraldamise lõpetavad sammud, nagu lapse paigutamine asendushooldusteenusele, eestkosteperre või lapse naasmine sünnivanemate juurde.

Kui lapse eest hoolitsemises osaleb korraga kaks omavalitsust, lepitakse koostöö kokku juhtumipõhiselt.

Lapse isikuprofiilile tekib ülevaade perest eraldamise andmete kohta ja eraldamise lõppedes näitab süsteem, kui kaua see kestis. Selle delikaatse valdkonna lahendusi on samuti kujundatud koos praktikutega, et need toetaksid töötajat kõige keerulisematel hetkedel.

Algatatud menetluse saab üle anda uue elukoha haldusüksusele

Kui lapse elukoht vahetub ja ta asub elama teise omavalitsusse, antakse juhtumikorraldus üle uue elukoha omavalitsusele, kes jätkab lapse toetamist. STAR2-s on selleks lahendus, mis võimaldab juba algatatud menetluse üle anda uue elukoha haldusüksusele. Nii säilib ühes menetluses kogu info lapse ja pere elu kohta. Kui lapse eest hoolitsemises osaleb korraga kaks omavalitsust, lepitakse koostöö kokku juhtumipõhiselt. Lastele, kes elavad vaheldumisi kahes kodus, on eriti oluline, et omavalitsuste ülesanded oleksid algusest peale selged ja kokku lepitud.

STAR2 on uus süsteem, mis näitab lapse ja pere olukorda tervikuna. Pärast lastekaitsetöö üleviimist uude süsteemi jätkub ka teiste valdkondade üleminek STAR2-te, kuhu luuakse üha enam sotsiaaltöö tegemise võimalusi. Uute arenduste kasutamiseks koostatakse juhendid, mis tehakse kättesaadavaks kasutusjuhendite keskkonnas KaKoKe, kuhu saab siseneda STAR2 menüüribalt kasutusjuhendite alajaotisest.

Uute arenduste kasutamiseks koostatakse juhendid, mis tehakse kättesaadavaks kasutusjuhendite keskkonnas.

Rakenduvatest muudatustest antakse eelnevalt teada ja STAR-i teenustugi on vajaduse korral olemas. Ülemineku ajal toetavad lastekaitsetöötajaid lapse heaolu hindamise küsimustes ka sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöö nõustamisteenuse piirkondlikud spetsialistid ning STAR-i lastekaitse teenuseomanik. Kui lastekaitsetöö 19. novembrist STAR2-te üle läheb, astume ühiselt suure sammu tuleviku poole, kus terviklik hindamine ja läbimõeldud tugi aitavad igal lapsel kiiremini jõuda õige abini.

Esipilt: Virgo Haan

Loomise kuupäev: 17.11.2026

open graph image