Kadi Lauri, sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna talitusejuhataja
Kuhu teatada abivajavast lapsest?
Lastekaitsetöö korraldamine on iga kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lastekaitsetöötaja poole võivad pöörduda laps ja lapsevanemad, kellel on mure või probleem, millele lahendust ise on raske leida. Samuti võivad pöörduda – kohati isegi peavad pöörduma – lapse või perega seotud lähedased isikud, sõbrad ning spetsialistid, et anda lastekaitsetöötajale teada abivajavast lapsest. Abivajavast lapsest teavitamine on iga kodaniku moraalne kohustus, aga kõrgendatud hoolsuskohustusega isikutel, nagu näiteks õpetajad, treenerid, tervishoiutöötajad jt, on see kohustus lastekaitseseadusesse selgelt sisse kirjutatud.
Teatajal on õigus jääda anonüümseks. Teade abivajavast lapsest võib lastekaitsetöötajani jõuda nii suuliselt kui kirjalikult, lasteabi.ee veebilehe või abitelefoni 116111, politsei kaudu või see võib olla edastatud vabas vormis näiteks telefoni teel või siis ametliku kirjana otse lastekaitsjatele. Selle aasta algusest on lisaks võimalik täita lasteabi.ee lehel spetsialistidele mõeldud vormi, et kiirelt abivajavast lapsest teada anda.
Kuidas KOV lastekaitsetöötaja tegutsema asub?
Lasteabi kaudu esitatud teated jõuavad kohalikku omavalitsusse. Samuti jõuavad omavalitsusse politsei- ja piirivalveameti (PPA) teated, mis saabuvad läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR). KOV registreerib kõik saabunud teated.
Kui lastekaitsetöötajale saabub teade abivajavast lapsest, on tal 10 päeva aega otsustamiseks, kas algatada liht- või juhtumimenetlus. Et lastekaitsetöötaja saaks aru, kas tegemist on ühe või teise menetlusega, on tal võimalus kasutada eelhindamist, mis võimaldab mõista lapse abivajaduse ulatust. Abivajaduse eelhindamise tulemusena teeb lastekaitsetöötaja otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhindamise võimalust lastekaitsjad praktikas liiga palju ei kasuta vaid otsus tehakse tavaliselt selle pinnalt, mis seadus ette annab: Kui on võimalik lapse abivajadus ühekordse meetmega rahuldada, siis algab lihtmenetlus ja kui mitte, siis juhtumimenetlus. Kui lastekaitsja otsustab algatada juhtumimenetluse, algab põhjalik abivajaduse hindamine.
- Lihtmenetlus tähendab, et lapse abivajadust saab lahendada kiiresti ja ühe konkreetse sammuga. Näiteks võib piisata ühest nõuandest, info andmisest teenuste ja võimaluste kohta või mõne väikese probleemi lahendamisest.
- Juhtumimenetlus tähendab, et lapse olukord on keerulisem ning ta vajab pikaajalisemat ja põhjalikumat abi. See võib hõlmata mitme spetsialisti koostööd ja regulaarset jälgimist. Juhtumimenetlus on alati põhjalikum ja kestab seni, kuni lapse abivajadus on lahendatud või tema olukord stabiliseerub.
Mida tähendab abivajaduse hindamine?
Lastekaitsetöö õnnestumise alus on kvaliteetne ja põhjalik abivajaduse hindamine. Selle tulemusena tekib lastekaitsetöötajal ülevaade sellest, millised valdkonnad mõjutavad lapse heaolu, millised on omavahelised seosed erinevate last ümbritsevate valdkondade vahel ning millised tegurid hoiavad probleemi üleval. Samuti annab abivajaduse hindamine teadmise, millistele teguritele saab toetuda ning millised neist omavad positiivset mõju juhtumi lahendamisel.
Lapse abivajaduse põhjalikult hindamine tähendab, et lastekaitsetöötaja vaatab üle lapse ja pere olukorra mitmes valdkonnas (nt haridus, tervis, turvalisus), kaasab erinevaid spetsialiste (nt õpetajad, arstid, terapeudid) ning koostab lapse jaoks juhtumiplaani. Juhtumiplaanis on hinnang lapse abivajadusele, seal on selged eesmärgid ning konkreetsed sammud ja tegevused nende eesmärkide täitmiseks.
Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada lapsele vajalik tugi ja abi lähtuvalt tema konkreetsest vajadustest ning jõuda selleks sobivate sekkumisteni. Eestis on abivajaduse hindamiseks peamiselt kasutusel lapse heaolu kolmnurk, mis suunab lastekaitsetöötajat lapse arengu, vanemluse ning ka last ja pere ümbritsevalt sotsiaalse- ja füüsilisele keskkonna hindamisele.
Abivajaduse hindamise protsessi keskmes on laps, kelle huvide ja heaolu tagamisele keskendutakse. Kogu abivajaduse hindamise protsessi vältel peab lastekaitsetöötaja hindama kas lapse turvalisus on tagatud ka konkreetsel ajahetkel. Lapse abivajaduse hindamisse ja juhtumikorralduse protsessi läbiviimise igasse etappi peavad olema kaasatud laps ja lapsevanemad. Lapse ja vanematega arutatakse läbi abivajaduse valdkonnad, selgitatakse kuidas esile tulnud tegurid mõjutavad lapse heaolu ja kuulatakse lapse ja vanemate poolseid võimalikke lahendusi, mis aitavad kaasa abivajaduse vähendamisele ja toimetuleku paranemisele.
Abivajaduse hindamise järgselt koostab lastekaitsetöötaja koostöös lapse, lapsevanemate ja kaasatavate spetsialistidega tegevuskava, mis lähtub lapse abivajaduse ulatusest ja esil olevatest probleemidest. Abimeetmete rakendamisel ei ole eesmärk kõikide olemasolevate ja kättesaadavate abimeetmete läbiproovimine, vaid leida konkreetsele lapsele sobivaimad meetmed.
Mis saab pärast abivajaduse hindamist ja tegevuskava koostamist?
Pärast vanemapoolset juhtumiplaani allkirjastamist hakkab kogu töö lapse ja perega pihta tegevuskava alusel. Laps ja vanemad hakkavad käima teenustel. Tegevuskava elluviimiseks ja eesmärgini jõudmiseks tuleb lastekaitsetöötajal jooksvalt teha tihedat koostööd nii lapse ja lapsevanematega rakendades võrgustikutööd lapse ja perega kokkupuutuvate spetsialistidega. Lastekaitsetöötaja roll abimeetmete rakendamisel on tegevuste koordineerimine, mis tähendab, et lastekaitsetöötaja omab ülevaadet teenuse osutamisest ning abimeetmete rakendamise mõjust lapse abivajadusele ja hetkeolukorrale.
Selleks et mõista, kas rakendatud abimeetmed toovad kaasa soovitud muutuse, teeb lastekaitsetöötaja regulaarselt vahehindamist, mille käigus hinnatakse abimeetmete tulemuslikkust. Vajadusel täiendatakse abivajaduse hindamist ajakohase informatsiooniga. Vajadusel püstitatakse uued eesmärgi või rakendatakse täiendavaid abimeetmeid, mis toetaksid abivajaduse vähenemist. Kogu juhtumimenetluse vältel viib lastekaitsetöötaja läbi kohtumisi nii lapse kui ka vanematega ning toetab vanemate iseseisvat toimetulekut, et juhtum saaks lahendatud mõistliku aja jooksul.
Kas ja millal lõpetab lastekaitsetöötaja juhtumimenetluse?
Juhtumimenetlus on võimalik lõpetada juhul, kui lapse abivajadus on vähenenud ning laps ja pere tulevad iseseisvalt toime ega vaja täiendavat lastekaitsetöötaja tuge ja sekkumist. Nii lapse kui ka lapsevanema jaoks on oluline, et ka nemad teaksid, millistel tingimustel on võimalik menetlus lõpetada ning milliseid tingimusi selleks täitma peab. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja saab menetluse lõpetada ka juhul, kui näiteks pere kolib teise kohalikku omavalitsusse või saab laps täisealiseks, kuid sellisel juhul on vajalik hinnata, kas juhtum oleks vaja üle anda teise kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või täisealiste isikutega tegelevale spetsialistile.
