Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on riskikäitumisega ja mitmekülgse abivajadusega lastele mõeldud sekkumine, mille käigus abistab meeskond mitmekülgsete sekkumismeetodite abil nii last kui ka tema perekonda. Teenuse eesmärk on suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist, pakkuda tuge hariduse omandamisel ning toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. Samuti on teenuse eesmärk vähendada lapse või noore riskikäitumist, suurendada turvatunnet ning vähendada võimalust sattuda kinnisesse lasteasutusesse või vanglasse.
Mitmekülgset abi vajava lapse toetamiseks saab omavalitsus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Teenus on mõeldud lapsele, kellel esineb mitmekülgne abivajadus (õigusrikkumiste toimepanemine, raskused koolikohustuse täitmisega, sõltuvusainete tarvitamine vm) ning lapsevanem tunneb, et ei oska enam ise oma last toetada ja vajab selleks spetsialistide tuge.
Mitmekülgset abi vajava lapse teenusele suunamise algatab kohalik omavalitsus STAR-i keskkonna kaudu
ning selleks on õigustatud kuni 18-aastane laps, kellel:
- on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus* ja kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, kuid need ei ole osutunud piisavaks või on tekkinud olukord, kus abimeetmete pakkumine ei ole võimalik;
- esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes lapse heaolu valdkonnas sotsiaalhoolekandeseaduse § 62 lg 3 järgi
- füüsiline või tervislik seisund
- psühholoogiline või emotsionaalne seisund
- sotsiaalne seisund
- kognitiivne või hariduslik seisund
* Lastekaitseseaduse § 26 järgi on abivajav laps see, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemises, hooletusse jätmises või mõnes muus lapse õigusi rikkuvas olukorras. Abivajav on ka laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste heaolu.
Millised on varasemad abimeetmed ehk kust on võimalik abi saada enne sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemist?
- Lapse terviseprobleemide korral tuleb lapse seaduslikul esindajal pöörduda perearsti poole, kes nõustab ning tagab vajalikud uuringud ja ravi. Kui perearsti arvates vajab lapse tervisemure mõne muu eriala spetsialisti sekkumist, suunab ta lapse eriarsti vastuvõtule.
- Lapse vaimset tervist puudutavate probleemide korral on võimalik lapse seaduslikul esindajal otse pöörduda vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule.
- Kui lapsel on raskusi lasteaias või koolis (arengu hilistumine, raskused keskendumise, õppetöös osalemise, õpitava omandamisega jm), tuleb lapse seaduslikul esindajal esmalt õpetajaga rääkida, kes vajaduse korral suunab lapse hariduse tugispetsialisti juurde (logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog). Kui õpetaja ja tugispetsialistide koostöös proovitud lahendused ei ole piisavad, siis pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna vastuvõtule. Kooliväline nõustamismeeskond viib läbi hindamise ja annab soovitused lapsele sobiva õppekorralduse, -keskkonna ja – vahendite osas ning nõustab lapsevanemat ja kooli või lasteaeda.
- Kui lapsel esinevad käitumisraskused, ta on kokku puutunud psüühilise trauma kogemisega ning lapsevanem vajab nõustamist vanemliku rolli täitmisel, soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja vastuvõtule. Lastekaitsetöötaja hindab lapse abivajadust, analüüsib seni rakendatud abimeetmeid ja/või korraldab vajaliku teenuse.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise indikaatorid omavalitsuse lastekaitsetöötajale
Indikaatorid annavad suunised, kas lapse abistamiseks võiks kaaluda tema suunamist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Indikaatoritest lähtumine ei tähenda automaatselt, et lapsele on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tagatud.
Abivajadus väljendub enamasti mitme järgmise tunnusena:
- perevägivalla otsene või kaudne kogemine või muud traumatiseerivad kogemused
- õigusrikkumiste toimepanemine või nende ohvriks langemine
- sõltuvusainete tarvitamine (narkootilised ained, alkohol, retseptiravimid, toksikomaania, digisõltuvus)
- raskused koolikohustuse täitmisega
- agressiivne käitumine
- kõrge riskiga seksuaalkäitumine
- suitsiidikäitumine või muul viisil ennast ohtu seadev käitumine
- vaimse tervise probleemid
- psühhosotsiaalse toimetuleku probleemid
- käitumis- ja psüühikahäired
- probleemid peres (vanemate sõltuvushäired, lähedaste vaimse tervise probleemid, konfliktsed suhted, vähene vanemlik tugi ja järelevalve)
- Teenusele suunamise algatab omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhul, kui varasemad abimeetmed ei ole olnud tulemuslikud. Teenusele suunamisel on oluline, et lapsevanem ja omavalitsuse lastekaitsetöötaja teevad koostööd.
- Lastekaitsetöötaja hindab lapse abivajadust, nõustab sobiva teenuse välja selgitamisel, korraldab vajaliku teenuse(d) ning hindab teenus(t)e tulemuslikkust
- Rakendatud meetmete ebapiisavuse korral abistab peret sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saamisel.
- Lapsel või noorel ei pea olema määratud puude raskusaste.
- Teenuse eest tasub sotsiaalkindlustusamet ning teenus on lapsele tasuta.
- Teenust osutatakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
- Teenust osutatakse alates 2024. aastast kuni 2695 euro eest kalendriaastas.
Lisainfot annab peaspetsialist (KLAT ja SRT) Marge Laks numbril 5303 7450 ja meiliaadressil [email protected].
Viimati uuendatud 10.09.2025
