Konflikte esineb meie kõigi elus ning oskused nendega toimetulekuks on vajalikud igal elualal. „Oma töös politseinikuna näen sageli, et inimesed ei oska konflikte rahumeelselt lahendada. Õigusrikkumiste või konfliktide lahendustena nähakse peamiselt vaid teo toimepanijate karistamist,“ ütles konfliktivahendaja Kristel Põhjala.
„Üsna levinud on avalik häbistamine, mis ei ole aga kindlasti sobiv ega mõjus karistus, kuna see ei võimalda teo toimepanijal oma tegu ausalt tunnistada ja vastutust võtta, vaid paneb teda end kiivalt kaitsma või hoopis teisi vastu ründama. See loob aga hirmu ja vägivalda ainult juurde,“ selgitas Põhjala.
Põhjala sõnul on igapäevaste konfliktide lahendamisel väga palju õppida taastava õiguse mõtteviisist. „Turvalise ruumi loomine, oma tunnete, mõtete ja vajaduste väljendamine ning teise poole ärakuulamine on vajalikud igasuguse konflikti lahendamiseks, ükskõik kas me räägime muredest perekonnas, lasteaias, koolis, tööl, sõpruskonnas või kogukonnas. Järgides taastava õiguse põhimõtteid on võimalik oma suhteid ümbritsevate inimestega oluliselt parandada,“ arvas politseinik.
Loo turvaline keskkond
Konflikti lahendamise esimeseks eelduseks on, et inimesed tunneksid end turvaliselt ja oleksid motiveeritud ise sobiva lahenduse leidmisesse panustama. „Kedagi ei saa sundida konfliktilahendusega tegelema, kuid luues turvalise keskkonna, kus inimene ei pea kartma süüdistamist ega häbistamist, on ta kindlasti palju motiveeritum ühiselt probleemile lahendusi otsima. Selleks võiks kohe alguses teha kokkulepped, et üksteisele ei segata vahele ning oma arvamust ei suruta teisele peale,“ selgitas Põhjala.
„Turvalises keskkonnas saavad konflikti osapooled juhtunu üle ausalt ja avatult arutada. Kui nad siis vabatahtlikult ja enda sisemisest motivatsioonist tingituna lahendusi otsima asuvad, on pool võitu juba käes,“ ütles konfliktivahendaja.
Jaga oma tundeid ja mõtteid
Taastava õiguse kohtumisel arutatakse üheskoos läbi, mis juhtus, millised olid osapoolte mõtted ja tunded juhtunu ajal, kuidas mõjutas juhtum konflikti osapooli ning mida nad vajavad, et sellest välja tulla. Samuti arutatakse, kuidas olukord heastada, nii et tegu ei korduks. Need arutelud on olulised ka igapäevaste erimeelsuste lahendamisel.
Tunnetest rääkimine on vajalik, kuna tunded mõjutavad otseselt seda, kuidas inimene käitub. Oma tunnete ja vajaduste selgitamine viib parema üksteisemõistmise ja siiramate suheteni. Parimal juhul aitab see teo toimepanijal jõuda ka sisemise arusaamani sellest, mida tema teod teistele põhjustanud on. See aga omakorda vähendab tõenäosust, et tegu tulevikus korduks,“ selgitas Põhjala.
„Paraku on oma mõtetest ja tunnetest rääkimine paljudele meist veel võõras ja harjumatu – millegipärast on meisse juurdunud väärarusaam, justkui oleks emotsioonide tunnistamine nõrkus. Seetõttu tuleb oma tunnete analüüsimise ja jagamise nimel teadlikult tööd teha,“ ütles konfliktivahendaja.
Kuula teist inimest hinnanguvabalt
Lisaks enda tunnetest rääkimisele on taastava õiguse protsessis olulisel kohal ka teise poole kuulamine. „Konflikt saabki tegelikult alguse sellest, et üksteist ei kuulata ja seetõttu ei osata ka üksteise vajadustega arvestada. Konfliktivahendus annab võimaluse teist kuulama õppida, kuna kohe protsessi alguses tehakse kokkulepped, et üksteisele ei segata vahele. Nii saavad mõlemad konflikti osapooled rääkida ära kõik, mis neil südamel, ilma et keegi neid segaks või nende mõtteid arvustaks,“ kirjeldas Põhjala.
Viimati uuendatud 27.10.2025
