1. jaanuaril 2017 hakkas pensioniiga järk-järgult tõusma ja 2026. aastaks jõuab see 65. eluaastani. Pensioniiga tõuseb sünniaasta järgi. 2022. aastal jõuavad vanaduspensioniikka 1958. aastal sündinud inimesed.
Vaata täpsemalt
Alates 2027. aastast oleneb vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast.
Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga statistikaameti andmetel. Nende andmete alusel kinnitab valitsus iga aasta 1. jaanuariks uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Kui eeldatav eluiga kasvab, tõuseb ka vanaduspensioniiga, kuid korraga ei tõsteta seda rohkem kui kolm kuud.
Näiteks 2027. aasta vanaduspensioniea kehtestab valitsus 2025. aasta 1. jaanuariks. Kuna 2026. aastal on vanaduspensioniiga 65 eluaastat ja vanaduspensioniiga ei tõsteta korraga üle kolme kuu, on 2027. aastal vanaduspensioniiga maksimaalselt 65 aastat ja kolm kuud.
Arvesta kalkulaatori abil oma eeldatav pensioniiga.
Kui oleksid praegu selles vanuses ja läheksid
pensionile, oleks sinu pensioni suurus:
Sellest
0.00 €
I sambast
Sellest
0.00 €
II sambast
Sellest
0.00 €
III sambast
Sinu pension on 0 % sinu brutopalgast.
Sinu pension on:
ehk 50% keskmisest 2047. aasta prognoositavast brutopalgast - 3200 €
2021. aastal muutus I pensionisamba valem. Selle tulemusel muutuvad I samba pensionid tulevikus võrdsemaks, kui oleks juhtunud praegu kehtiva pensionivalemiga jätkamise korral.
2020. aasta lõpul lõppes kindlustusosaku kogumine ja 2021. aasta algul hakkas kogunema neljas, ühendosa koosneb 50% ulatuses kindlustus- ja 50% ulatuses solidaarosakust.
Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak.
Näide. Peeter on töötanud alates 1986. aastast ja soovib jääda pensionile aastal 2026. Tema pensioni suuruse arvutamiseks liidetakse
- baasosa, mis on kõigile ühesuurune ja mis muutub iga aasta 1. aprillil, kui pensione indekseeritakse
- staažiosa, mille suurus oleneb Peetri töötamisest 1986. aastast 1998. aasta lõpuni. Staažiosas võetakse lisaks töötamisele arvesse ka Peetri õpingud aastatel 1983–1986 (vaata täpsemalt, mida arvestatakse staažiosa hulka)
- kindlustusosa, mille suurus oleneb sotsiaalmaksust, mida on Peetri töötasult makstud alates 1999. aasta algusest 2020. aasta lõpuni
- ühendosa, mille suurus oleneb sotsiaalmaksust, mida on Peetri töötasult makstud 2021. aasta algusest kuni pensionile jäämiseni aastal 2026
Uus ühendosak koosneb
- 50% ulatuses kindlustusosakust, mille suurust arvestatakse laekunud sotsiaalmaksu põhjal. Seda arvutatakse nagu seni kogutud kindlustusosakut. Näiteks on Eesti keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus 1,0. Kui inimene on II sambaga liitunud, on keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus 0,8
- 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui II sambaga mitteliitunud inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui inimene on liitunud II sambaga, on solidaarosak 0,8. Kui inimese eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt. Solidaarosak ei saa olla kunagi suurem kui 1,0.
Ühendosaku arvutuskäik: (solidaarosak + kindlustusosak) ÷ 2 = pensioni ühendosak.
Näide. Kahekordset Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak oli 2020. aasta lõpuni 2,0. Alates 2021. aastast on tema kindlustusosak samuti 2,0. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on aasta jooksul üle töötasu alammäära teeninud inimesel 1,0. Kokku on osakute summa 3,0. Saadud tulemuse jagame kahega, mis tähendab, et kahekordset keskmist palka saanud inimese ühendosak on 1,5.
Võrdluseks: pool Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on 0,5. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on 1,0. Osakute summa on 1,5. Kui jagada see kahega, siis selgub, et tema ühendosak selle aasta eest on 0,75.
Eesti keskmise palga saaja olukord ei muutu. Tema kindlustusosak on 2020. aasta lõpuni 1,0 ja tema 2021. aastast kogutava ühendosaku suurus on samuti 1,0.
I samba paindlik vanaduspension asendab aastaks 2026 ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni, kuid selle erinevusega, et edasilükatud vanaduspensioni saavad endiselt valida need, kelle pensioniiga täitus aastaks 2021. Paindlik vanaduspension aitab valida pensionile jäämise aega paindlikumalt ning siduda paremini töö- ja pensionielu.
II sammas on muutunud märksa paindlikumaks: kogumist saavad alustada kõik residentidest soovijad ning selle võib ühel või teisel põhjusel lõpetada. Arvestada tuleb siiski võimaliku 10-aastase liitumis- ja lahkumispiiranguga.
I, II ja III samba pensioniiga on ühtlustunud, mis tähendab, et pensioni väljavõtmine eri sammastest põhineb ühesugusel pensionieal. Pensionieas on väljavõtmise tingimused soodsamad.
Viimati uuendatud 07.03.2023
