Sisukord
Hea lugeja!
Teie ees on sotsiaalkindlustusameti aastaraamat, kus anname aru, kuidas oleme aidanud hoida Eesti elanike sotsiaalset kindlustunnet.
Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta eelarve oli 4,12 miljardit eurot. Aastaaruandes selgitame, kuidas seda raha on kasutatud. Valdav osa sellest jõuab pensionide ja toetustena inimesteni. Meie ülesanne on tagada, et kõik pensionid, toetused ja hüvitised jõuaksid õigel ajal ja õiges summas õigete inimesteni. Esmapilgul tundub ju lihtne: vajutame nuppu ja raha läheb sinna, kuhu vaja. Tegelikult on ainuüksi pensione 102 liiki, rääkimata paljudest toetustest ja hüvitistest. Enne iga väljamakset peame kontrollima, kas saaja on õige, kas pangakonto on õige, kas inimene elab Eestis, jne. Kõik peab sujuma nagu kellavärk, sest ligi pooled Eesti elanikud ootavad kuu alguses meie sõnumit raha laekumise kohta ning teame, et paljudele on see peamine sissetulek.
Tuleb rõhutada, et sotsiaalkindlustusamet ei maksa üksnes pensione ja toetusi, vaid töötame ka väga oluliste, sageli haavatavate sihtrühmadega. Meie eesmärk on olla inimese jaoks olemas hetkel, kui ta abi vajab. Aastaraamatus saate lugeda tööst laste ja peredega, perelepitusest ja taastavast õigusest, kasuvanemlusest, vägivallaohvrite toetamisest ja paljust muust. 2023. aastal osutasime 47 teenust. 18 neist olid seotud hüvitiste maksmisega, 11 ohvrite aitamise, 8 puuetega inimeste ning 7 laste ja perede toetamisega. Mida 2023. aastast esile tuua? Meie suurim katsumus oli ja on infotehnoloogia. Ühest küljest astusime pika sammu personaalsema riigi poole. Laste ja vanaduspensioniealiste puude taotlemine muutus lihtsamaks ja mugavamaks: seda saab teha meie iseteeninduse kaudu. Iseteeninduses saab ka broneerida aega meie spetsialistide juurde, kellega arutada küsimusi alates klienditeenindusest kuni lapsendamisvestluseni. Samas teevad endiselt peavalu ligi veerand sajandi vanused IT-süsteemid, mis vajavad pidevat sekkumist ja käsitööd, et kõik vajalikud toimingud tehtud saaksid. Tasapisi asendame möödunud aegadest jäänud taaka ajakohasema lahendusega.
2023. aasta esimese poole märksõna oli kindlasti Ukraina sõjapõgenike toetamine. Koordineerisime põgenike vastuvõttu, ajutise majutuse pakkumist ja inimeste toetamist, et nad saaksid ise hakkama.
Meie töö keskne siht on inimest märgata ja temast hoolida. Anname endast parima, et olla kohal, leida lahendusi ja aidata inimesel parimaid valikuid teha.
Maret Maripuu
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor
Personal
2023. aasta 31. detsembri seisuga töötas sotsiaalkindlustusametis 746 inimest, neist 697 naist ja 49 meest.
Meie töötajate keskmine vanus on 46, noorim teenistuja on 23- ja vanim 74-aastane. Enamik meie inimesi töötab Harjumaal. Keskmine tööstaaž on 7 aastat, 6 kuud ja 22 päeva. Keskmine ametikoha staaž on 3 aastat, 4 kuud ja 15 päeva. Meie staažikaim töötaja on ;sotsiaalkindlustusametis toimetanud koguni 46 aastat 9 kuud ja 1 päeva.
Eelarve
Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta eelarve oli 4,1 miljardit eurot, mis moodustas
Klienditeenindused
Meil on üle Eesti 18 klienditeenindust: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Türil, Valgas, Viljandis ja Võrus.
2023. aastal pöörduti sotsiaalkindlustusametisse üle miljoni korra. Enam kui pooltel juhtudel kasutati e-kanaleid (54%), telefonikõnesid oli 19%, e-kirju 13%, tavalisi kirju 3% ning klienditeeninduse külastusi 11%.
Kõige sagedamini tundsid inimesed huvi vanemahüvitise ja pensioni vastu.
Kliendirahulolu
Meile on tähtis, et meiega ühendust võtnud inimesed saaksid vajalikku abi ja nõustamist. Kogume igas kuus tagasisidet, et inimeste ootustele paremini vastata. 2023. aastal oli meiega rahul 64% vastanuist. Kõrgelt hinnatakse meie klienditeenindust ja infotelefoni ning perehüvitiste pakkumuste esitamist ja pensioni määramist.
Sotsiaalkindlustusamet toetab pensionile jäänud või minevaid inimesi iga päev asjakohase info ja nõuga, võtab vastu pensionistaaži dokumente, määrab ja maksab pensioni.
Meie pensionisüsteem on mitmekülgne ning lisaks riiklikule vanaduspensionile võib inimene saada ennetähtaegset, edasilükatud või paindlikku pensioni. Laste kasvatamise eest saab minna soodustingimustel vanaduspensionile. Maksame rahvapensioni, eripensione, kutsealade ja ametikohtade sooduspensione. Perekonnaliikme surma korral maksame ülalpeetavatele toitjakaotuspensioni.
2023. aasta tõi nii meile kui ka pensionisaajatele uuendusi. Aasta algul muutus vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu arvestus ja selle suurus (704 eurot, 2024. aastal 776 eurot). See ei vähene pensioni kasvades ega ka siis, kui pensionär jätkab töötamist.
Ettevalmistused vanaduspensioniealiste ja tööealiste inimeste tulumaksu arvestamiseks algasid juba 2022. aastal ja sama aasta novembris tegime esimesed proovimaksed. Selleks et 2023. aasta 5. jaanuaril kõik maksed õnnestuksid, viisime pensioni väljamaksed ühest infosüsteemist teise. Korrektne makse tuli tagada üle 320 000 inimesele. Arendustööd nõudsid meilt tihedat koostööd ja rohkesti ületunde.
Arvestada tuli ka sellega, et 2023. aasta algul tõusis pensioni baasosa 20 euro võrra ning 1. aprillil pensione indekseeriti. Pidime väga lühikese aja jooksul jagama selget teavet ning tagama, et kõik pensionid oleksid õigesti ümber arvutatud.
Statistika
Sotsiaalkindlustusamet maksis 2023. aastal
- riiklikku vanaduspensioni 284 281 inimesele
- edasilükatud vanaduspensioni 3845 inimesele
- ennetähtaegset vanaduspensioni 28 835 inimesele
- paindlikku vanaduspensioni 4938 inimesele
- parlamendipensioni 217 inimesele
- pensione teiste seaduste alusel 4551 inimesele
- rahvapensioni 3181 inimesele
- toitjakaotuspensioni 6755 inimesele
- töövõimetuspensioni 1761 inimesele
- väljateenitud aastate pensioni 2481 inimesele
- välispensioni ja rahvapensioni määra vahet 2435 inimesel
Maksime ka muid pensioniga seotud hüvitisi ja toetusi:
- üksi elava pensionäri toetust 63 640 inimesele
- olümpiavõitja toetust 8 inimesele, kes on tulnud olümpia- või paraolümpiamängudel Eesti Vabariiki esindades olümpiavõitjaks
- tagasipöörduja toetust 38-le Eesti kodanikule või eesti rahvusest inimesele, kes naasid välisriigist Eestisse
- represseeritu toetust 7753 inimesele, kes on kannatanud okupatsioonirežiimide all
- Tšornobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate sotsiaaltoetust 445 inimesele
- kahjuhüvitist 1274 inimesele, kes on saanud tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tervisekahjustuse, mille tagajärjel on tekkinud otsene varaline kahju
2023. aastal maksime Eestis välja teenitud pensioni 18 936 inimesele 47 riigis üle maailma, sealhulgas
- 11 182-le Euroopa Liidus elavale inimesele
- 7357 inimesele riikides, kellega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu (Venemaa, Ukraina, Moldova, Valgevene, Austraalia ja Kanada)
- muudesse välisriikidesse 402 inimesele
Kõige kaugemad riigid, kuhu Eesti pensioni maksime, olid Argentina, Venezuela ja Austraalia.
Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste korraldus: iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele. Õigus saada perehüvitisi kaasneb nii lapse sünni kui ka muul viisil perre tulemisega, näiteks lapsendamise ning hooldele ja eestkostele võtmisega.
Perehüvitised, mida sotsiaalkindlustusamet vanematele proaktiivselt pakub, on sünnitoetus, lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lasterikka pere toetus, ema-, isa- ja jagatav vanemahüvitis ning kogumispensioni täiendavad sissemaksed. Lisaks tagame vanemale ravikindlustuskaitse ning hüvitame planeeritud lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevad. Kui üks vanem ei täida ülalpidamiskohustust, maksame elatisabi.
2023. aasta algul jõustuma pidanud perehüvitiste seaduse muudatused, millega nähti ette peretoetuste kasv, õppimisnõude muudatused ja uue hüvitise loomine, ei saanud presidendi heakskiitu ja jäid esialgu välja kuulutamata. Muudetud kujul seaduse kuulutas president välja veebruaris 1. jaanuari seisuga. Seetõttu pidime juba planeeritud perehüvitised taas ümber arvutama ning lühikese ajaga oli vaja juurde maksta jaanuari ja veebruari toetuse vahe. See puudutas enam kui 100 000 inimest.
Juunis selgus, et vastuvõetud seadust hakatakse muutma. Muudatustega vähendati perehüvitiste suurust, kuid võrreldes 2022. aastaga jäid toetused siiski suuremaks. Kehtivuse kaotas ka aasta algul jõustunud uus perehüvitise liik: paindlik lasterikka pere toetus. Seetõttu pidime hüvitised uuesti ümber arvutama, et alates 2024. aasta 1. jaanuarist saaksid inimesed hüvitist õiges summas.
Kõige selle kõrval täitus aasta vanemahüvitise reformist, millega tekkis hüvitise saajale korraga hulk uusi teenuseid ja paindlikke võimalusi. Nii on saanud pered juba aasta aega kasutada isa ja ema ning jagatavat vanemahüvitist, samuti lapsendaja vanemahüvitist. Lisandus ka võimalus vahetada hüvitise saajat ning kasutada jagatavat vanemahüvitist kuni 60 kalendripäeva koos. Viimati nimetatud teenuseid asusime 2023. aastal osutama ka iseteeninduses, et vanemad saaksid hüvitisega seotud toiminguid teha mugavalt kodust lahkumata.
Meie teenuste kasutajatele meeldib ennekõike lihtsus, kiirus, mugavus, selge sõnastus ja informeeritus. Nad on rahul, et riik esitab ühes pakkumises ja selges sõnastuses kõik hüvitised, millele perel õigus on – see tagab turvatunde.
Statistika
2023. aastal maksime
- lapsetoetusi 174 282 inimesele, sealhulgas
- lasterikka pere toetust sai 26 948 ja üksikvanema lapse toetust 8978 inimest
- vanemahüvitist 39 713 inimesele, sealhulgas
- ema vanemahüvitist 12 196-le, isa vanemahüvitist 10 894-le ja jagatavat vanemahüvitist 28 015 inimesele
- elatisabi 4377 inimesele
- ajateenija lapse toetust 56 inimesele
- lapsendamistoetust 10 inimesele
- eestkostetava lapse toetust 1365 inimesele
- lapse sündimise puhul riiklikku sünnitoetust 10 883 perele
- Lapsepuhkust kasutas 38 570 ja puudega lapse vanema lapsepuhkust 5600 vanemat
Huvitavaid fakte
Ligikaudu 98% kõigist perehüvitiste teenuste kasutajatest plaanib puhkuseperioode ja kinnitab perehüvitise pakkumusi meie iseteeninduses
Valmis vanemahüvitise kalkulaator, mille abil saavad praegused ja tulevased lapsevanemad oma vanemahüvitise suuruse ja vanemapuhkuse perioodi mugavalt välja arvutad
2023. aasta detsembris täitus vanemahüvitise jõustumisest 20 aastat
Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on parandada puudega inimeste elukvaliteeti, toetada nende iseseisvust ja kaasata neid ühiskonda.
Möödunud aastal otsisime lahendust mitmele keerulisele küsimusele: taskukohaste abivahendite tagamine, uued erihoolekande teenusekohad, psüühilise erivajadustega inimestele mõeldud pikaajalise kaitstud töö projekti lõppemine, töötamise toetamise teenuse laiendamine, kaugtõlke teenuse telefonirakenduse kasutuselevõtt ning tõhusam, kvaliteetsem ja kiirem abi lapsele, kes vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Sotsiaalkindlustusamet tegeleb kuni 15-aastaste laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamisega (2023. aastal oli vanaduspensioniiga 64 aastat ja 6 kuud). Kui laps saab 16-aastaseks, hindab töötukassa tema töövõimet ja edastab tulemused sotsiaalkindlustusametile, kes tuvastab puude raskusastme.
2023. aastal muutus abi ligi 120 000-le puudega lapsele ja täiskasvanule kättesaadavamaks. Kui varem pidid nad puudest omavalitsusele ise teada andma ega pruukinud kohe abi saada, siis nüüd jõuab info omavalitsuseni infosüsteemi kaudu.
Lihtsustasime lapse ja pensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamist: meie iseteeninduskeskkonnas on eeltäidetud taotlus, mille saab pärast vajaliku infoga täiendamist meile esitada.
Augustist on meie infosüsteemis uus ekspertiisimoodul, mis annab inimese terviseseisundist parema ülevaate ja aitab ekspertarstil sujuvamalt puude raskusastet tuvastada.
Statistika
- Eestis oli 2023. aasta lõpu seisuga tuvastatud puude raskusaste 116 432 inimesel – see on 8,4% rahvastikust.
- 2023. aastal esitati puude raskusastme määramiseks 57 418 taotlust.
- 3380 juhul muutus puude raskusaste kergemaks, 2360 juhul raskemaks.
- Vaidlustati 1819 otsust. Neist 315 vaiet rahuldati, 19 vaiet on veel töös.
- Keskmiselt määrati puue 3,8 aastaks. 3599 juhul tuvastati tähtajatu ehk eluaegne puue.
- Vanim inimene, kellele esimest korda puuet taotleti, oli 102-aastane ja noorim 12-päevane
- Puude tuvastamiseks koostati 27 024 ekspertarsti arvamust
Puudega inimeste sotsiaaltoetuste abil toetatakse inimeste iseseisvat toimetulekut, ühiskonda lõimumist ja võrdseid võimalusi. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule ning inimesele, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel. Puudega inimestele pakuvad soodustusi ka teenuseosutajad, näiteks ühistranspordis, muuseumides ja teatrites. Tööealise inimese töövõimet hindab ja vajalikke teenuseid pakub töötukassa.
Statistika
- Puudetoetust sai 131 055 inimest.
- Puudetoetusteks maksti 58 853 843 eurot.
Puudetoetusi maksime
- 10 844 lapsele 16 803 037 eurot
- 51 357 tööealisele 21 859 377 eurot
- 75 424 vanaduspensioniealisele 19 962 463 eurot
- 740 inimesele puudega vanema toetust 200 765 eurot
- 17 lapsele harvikhaigusega lapse toetust 28 201 euro
Korraldame kaht viipekeele tõlke teenust: kaugtõlke ja kirjutustõlke teenust. Kaugtõlke abil saab kurt teha kuni 30 minutit kestvaid kõnesid ja lahendada peamiselt igapäevaelu küsimusi. Eelkõige vaegkuuljatele mõeldud kirjutustõlke abil muudetakse kõne kirjas nähtavaks.
Statistika
- Eestis on ligi 5800 kuulmislangusega inimest.
- Ühes kuus tehakse kaugtõlkeliinile keskmiselt 652 kõnet.
- Üks inimene kasutab kuus keskmiselt 40 minutit kaugtõlke teenust.
- Kõne keskmine pikkus on 7 minutit.
- Kirjutustõlkes on ühe töö keskmine pikkus 3 tundi.
- Kirjutustõlget kasutab ühes kuus keskmiselt 200 inimest
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud mitmele sihtrühmale: puudega lapsed, lapsed, kelle abivajaduse tuvastas omavalitsus, tööealised inimesed ja vanaduspensioniealised. Toetame inimese tegutsemisja osalusvõimet, et ta muutuks iseseisvamaks, tuleks igapäevaelus paremini toime ning oleks rohkem ühiskonnaellu kaasatud.
Senine kogemus näitab, et rehabilitatsiooniplaanis või tegevuskavas seatakse sageli ebaselged eesmärgid, mistõttu pole neid võimalik ka saavutada. Nii kasutabki 70% inimestest teenust üha uuesti, et neid või juba uusi eesmärke täita. Vajadus teenuse järele kasvab ja seetõttu suurenevad ka kulud. Oleme teenust põhjalikult analüüsinud ja alustasime selle ümberkujundamisega.
Statistika
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kasutas 11 210 inimest: 6442 last, 4120 tööealist ja 648 vanaduspensioniealist.
- Teenust kasutas 976 last, kelle abivajaduse oli tuvastanud omavalitsus.
- Enim kasutatud teenused:
- lapsed said 76 900 tundi eripedagoogi, 69 900 tundi psühholoogi ja 51 500 tundi logopeedi teenust.
- tööealised said 68 800 tundi psühholoogi, 51 400 tundi sotsiaaltöötaja ja 30 500 tundi tegevusterapeudi teenust.
- vanaduspensioniealised said 3700 tundi psühholoogi, 3300 tundi füsioterapeudi ja 2900 tundi tegevusterapeudi teenust.
- Kõikide teenuste eest kokku tasusime 17,9 miljonit eurot.
- Hindasime rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti kaheksas asutuses, aastail 2021–2023 katsetasime 14 asutuses uut kvaliteedi hindamise vahendit
2023. aastal rahastas riik üle 7000 erihoolekande koha, mida osutas enam kui 6000 täisealisele psüühilise erivajadusega inimesele ligi 140 teenuseosutajat. Eestis pakutakse ühtteist erihoolekandeteenust, mida inimene saab kasutada kodus või teenuseosutaja juures elades.
Meie eesmärk on tagada inimestele sujuvam ja kiirem võimalus teenust kasutada ning teenuse kestlikkus. Taotlesime 2024. aasta riigieelarve strateegias juurde 68 miljonit eurot, mille abil rahastada kõiki erihoolekandeteenuseid kooskõlas teenuse tegeliku hinnaga. Teenuse baaseelarvet suurendati riigieelarvest 6,1 miljoni euro võrra, kuid sellest ei piisa, et riik saaks aidata teenuseosutajatel katta kõik teenusega seotud igapäevased kulud ja rahuldada töötajate õigustatud palgaootuse. Eraldatud raha eest saame 2024. aastal maksta teenuseosutajatele riikliku teenusekoha eest rohkem, rahastada lisaks senisele 679-le töötamise toetamise teenuse kohale veel 170 teenusekohta ning luua juurde viis ebastabiilse remissiooniga inimeste ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta. Erihoolekandeteenuse vajajaid on aga ootejärjekorras veidi üle 2000.
2023. aastal lõppes pikaajalise kaitstud töö projekt. Kaheksa aasta jooksul sai nõustamist ja juhendamist ning tööd 2055 puuduva töövõimega inimest (sh vaimu-, liit- ja nägemispuudega ning psüühilise haiguse ja peaajutraumaga inimesed). Teenuseosutajaid oli üle Eesti 46.
Statistika
- Erihoolekandeteenuseid sai 6487 inimest.
- Tasusime erihoolekandeteenuste osutamise eest 45,5 miljonit eurot.
- Täidetud riigieelarvelisi erihoolekande teenuse kohti oli 2023. aasta lõpu seisuga 7382.
- Teenuseosutajaid oli 150.
- Kõige rohkem inimesi – 638 – suunati igapäevaelu toetamise teenusele.
- Pikaajalise kaitstud töö projektis osales 2016.–2023. aastal 2055 inimest.
Huvitavaid fakte
- Märtsis lisandus senisele 94-le kohtumäärusega erihoolekande teenuse kohale veel kaheksa teenusekohta. Sellest hoolimata nappis kohti pidevalt ning aeg-ajalt olid kõik kohad täidetud, ent ootel oli mitu kohtumäärusega klienti.
- Lõppes erihoolekandeteenuste ümberkorraldamise teine etapp:
Nii tagatakse psüühilise erivajadustega inimestele paremad ja inimlikumad tingimused ning vaimset tervist toetav võimalus tunda ennast täisväärtusliku ja võrdse ühiskonnaliikmena
- 2017. aastal alanud ja 2024. aasta lõpuni kestva isikukeskse erihoolekande teenuse mudeli katsetamises osales 2023. aastal 35 omavalitsust, mudelit kasutas 872 inimest, teenust osutas 136 teenuseosutajat ning sotsiaalkindlustusamet tasus teenuse kasutamise eest 3,47 miljonit eurot.
- Kujundasime töötamise toetamise teenuse ümber nii, et pikaajalise kaitstud töö projektis osalenud puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimesed saaksid harjunud tegevusi jätkata riigi rahastatava töötamise toetamise teenuse kaudu
Sotsiaalkindlustusamet hüvitab abivahendite ostu- või üürikulud inimestele, kes peavad tervisliku seisundi või puude tõttu kasutama näiteks ratastooli, funktsionaalvoodit, kuuldeaparaati vms.
Statistika
- Maksime inimestele abivahendite võimaldamiseks 19 788 397 eurot.
- Inimesed maksid abivahendite eest 9 004 599 ja meie tasusime 19 788 397 eurot ehk ligi 70% hüvitatud abivahendite kogumaksumusest.
- Riigi soodustusega sai abivahendeid 63 984 inimest: 2026 last, 7474 tööealist ja 54 685 pensioniealist.
- Kuus tehti keskmiselt 53 690 abivahendite tehingut.
- Müüdi 13 484 640 ja üüriti 212 284 abivahendit.
- Sotsiaalkindlustusameti lepingupartneritest teenuseosutajaid oli 170 ja teeninduskohti 473.
- Kõige enam abivahendi saajaid – 23 714 inimest – oli Harjumaal, kõige vähem – 507 inimest – Hiiumaal.
Huvitavaid fakte
- 1. veebruaril viisime abivahendite e-teenuse uude süsteemi, kus teenuseosutajad saavad arvestada abivahendite üüri päeva kaupa ja esitada tehingute info otse süsteemi. Kasutajad näevad iseteeninduses nii kehtivaid kui ka varasemaid (kehtetuid) otsuseid.
- 1. novembril jõustusid abivahendite loetelu muudatused: ajakohastasime loetelu tingimusi ja piirhindu ning osa vahendite puhul laiendasime abivahendi tõendi väljastajate ringi. Abivahendite hind muutus inimesele taskukohasemaks.
- Enim hüvitatud abivahendid on põiepidamatuse tooted ja sellega seotud hooldusvahendid, kõrvatagused kuulmisabivahendid ning vanni- ja dušitoolid
Lapsed ja pered
Lapsed ja pered vajavad riigi ja ühiskonna erilist hoolt ja tähelepanu. Sotsiaalkindlustusametis tegeleb laste teemadega kaks osakonda.
Laste heaolu osakonna ülesanne on kaitsta laste ja perede õigusi ning parandada nende heaolu. Lasteabi nõustamisliini 116 111 kaudu toetame nii lapsi kui täiskasvanuid. Lastemajas aitame seksuaalset väärkohtlemist kogenud ja kahjustava seksuaalkäitumisega lapsi, seades esikohale lapse õigused, heaolu ja turvatunde. Riiklik perelepitus aitab lahutavatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ja sõlmida kokkuleppeid, kus esikohal on lapse huvid. Samuti koolitame lastekaitsespetsialiste ning toetame neid ja ka omavalitsusi keerukamate juhtumite lahendamisel.
Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond pakub abivõimalusi riskikäitumisega lastele. Toetame õigusrikkumise toime pannud lapsi, et aidata neil mõista oma teo tagajärgi ning ennetada selliste juhtumite kordumist. Kinnise lasteasutuse teenuse kaudu abistame lapsi, kes seavad oma käitumisega ohtu enda või teiste inimeste elu ja tervise ning kelle puhul ei ole ükski teine teenus või sekkumine tulemusi andnud. Laste vabaduse piiramine on viimane võimalus. Selle vältimiseks pakume mitmedimensioonilist pereteraapiat, toetame konfliktide lahendamist taastava õiguse abil ning võrgustikutööd „Ringist välja“ mudeliga. Koordineerime noortegarantii tugisüsteemi, mis aitab noori, kes ei õpi ega tööta.
Statistika
- Kõige rohkem otsiti abi 14-aastaste laste asjus (1595 pöördumist).
- Lapsed võtsid ühendust 3125 korda, enim telefonitsi (1688 kõnet)
- Lasteabi telefonil helistati peamiselt lapse kasvatamise küsimustes (4296 pöördumist) ja väärkohtlemise teemal (3854 pöördumist).
- Perelepituses osales 736 perekonda, neist 552 pöördusid ise ja 184 suunati kohtu kaudu.
- Eduka vanemluskokkuleppeni jõudsid 209 lapse vanemad.
- Lastemajja pöörduti 728 korda: seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega 567, kahjustava seksuaalkäitumise tõttu 145, muudel põhjustel 16 korda (8 juhul on kahtluse liik teadmata ning 8 pöördumist olid seotud füüsilise väärkohtlemisega).
- Lastemaja pöördumistega seotud laste keskmine vanus oli 12, noorim laps oli aastane.
- Lastekaitsealast nõustamisteenust pakuti 383-s Eesti ja 102 rahvusvahelises juhtumis.
- Mitmedimensioonilises pereteraapias osales 155 noort koos perega.
- 2023. aasta jooksul viibis kinnistes lasteasutustes kokku 102 last.
- „Ringist välja“ mudeli abil toetasime noori ja nende võrgustikku 22 juhtumi puhul.
- Noortegarantii tugisüsteemiga oli aasta lõpul liitunud 78 omavalitsust 79-st.
- 2023. aastal oli sotsiaalkindlustusametil ligi 130 taastava õiguse vabatahtlikku, kelle peamine ülesanne on vahendada laste ja noortega seotud konflikte.
- Taastavat õigust vajati 166 juhtumis, millest enamik (86%) oli seotud alaealistega
Huvitavaid fakte
- Riiklikul perelepitusteenusel täitus esimene tegevusaasta. Alates 2022. aasta 1. septembrist aitab riiklik perelepitusteenus lahku läinud või lahku minevatel lapsevanematel lapsega seotud küsimustes – näiteks suhtlemises ja ülalpidamises – kokku leppida. 1. juulil 2023 jõustus seadusesäte, mis võimaldab perelepituse käigus lahendada ka hooldusõiguse muutmise küsimusi.
- Lasteabi hakkas eesti ja vene viipekeelseid kliente nõustama videosilla teel.
- Koos partneritega korraldasime arvamusfestivalil aruteluringi „Minu treener armastab mind?!“, mille keskmes oli laste heaolu tagamine ning väärkohtlemise ennetamine spordis ja huvihariduses.
- Algas kinniste lasteasutuste reform, et tuua teenuse korraldamine ühe ministeeriumi haldusalasse. Seni on sellega tegelnud nii sotsiaal- kui ka haridus- ja teadusministeerium. Muudatused jõustuvad 2025. aasta juunis.
- Kunstnik Marta Vaarik avas koostöös sotsiaalkindlustusameti ja kinnises lasteasutuses viibivate noortega näituse „Hoia mind kaisus“, mis kirjeldab teenusele suunatud noorte elu, valu ja olu.
- Taastava õiguse projektiga „i-Restore“ pandi alus noortenõukogule, kuhu kuuluvad noored, kes on ise kunagi seda teenust vajanud või viibinud kinnises lasteasutuses. Noortenõukogu annab meie taastava õiguse tiimile nõu, kuidas arvestada noorte vajadustega teenuse korraldamisel.
Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Kui laps ei saa mingil põhjusel elada sünniperes, leitakse talle võimalus kasvada asendushooldusel. Sünniperest lahkumine on lapsele raske, mistõttu on ääretult oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu.
Asendushooldus on üldine mõiste, mis tähendab sünniperest eraldatud lapse eest lühemat või pikemat hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda. Asendushooldus võib olla lapsendamine, eestkoste, hooldusperes või perekonnas hooldamine, perekodu, asenduskodu.
Lühikest aega hoolitseb kriisiolukorras lapse eest kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse perre kahetunnise etteteatamisega
Statistika
- 2023. aastal lapsendati Eestis 21 last uude perre.
- Perede sees lapsendati 45 last, neist 14 lapse puhul oli lapsendajaks samasooline paar.
- 45 täiskasvanud lapsendatut esitasid meile oma päritoluandmete otsimise avalduse. Neist kolme päritoluandmeid me kahjuks ei leidnud.
- Hooldusperesse läks elama 51 last.
- Sobivaks hinnati 34 lapsendajaperet ja 35 hooldusperet. 18 hooldusperet ootavad praegu oma perre last, neile lisaks on Eestis 8 kriisihooldusperet.
- Asendus- ja perekodudes elab 714 last. Veel aasta tagasi oli neid 762.
- 2016.–2023. aastal viidi ellu projekt „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“, mille tugiteenustest sai abi 1440 inimest.
- Projekti käigus 2020. aastal alguse saanud kutselise erihooldus- ja kriisihoolduspere teenus oli abiks 34 lapsele. Tugiisikuteenust kasutas projektis 139 noort.
- 2023. aastal toimus kaheksa eelkoolitust (PRIDE), mille läbis 55 hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperet.
Huvitavaid fakte
- Võtsime tervise arengu instituudilt täies mahus üle asendushoolduse koolituste korralduse. Algus oli igati edukas: hoidsime senist koolitusmahtu ja tagasime koolituste tippkvaliteedi. Koolitame tulevasi kasuvanemaid eesti, vene ja inglise keeles.
- Justiitsministeeriumi juhtimisel ja sotsiaalkindlustusameti osalusel valmis eestkostjatele infot ja kontakte jagav veebileht eestkostja.kohus.ee. Eestis on eestkostja rollis ligi 9000 inimest.
- Detsembris jõudis ETV ja ETV+ vahendusel televaatajateni 18 eesti- ja venekeelset lühidokumentaali „Koduteel“, mille eesmärk on leida uusi kasuvanemaid ja soodustada ühiskonnas kasuvanemlust.
- Augustis korraldasime arvamusfestivalil vestlusringi „Hoolduspere kui enesearengu kiirendi – mida see mulle annab“. Sõna said kasuvanemad, kes jagasid oma kogemusi ja rääkisid, kuidas hoolduspere annab ka neile endile võimaluse inimesena kasvada
Sotsiaalkindlustusamet pakub tuge kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud inimesele, et säilitada või taastada tema toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist. Eesti ohvriabisüsteem koosneb ohvriabiteenustest ja kuriteoohvri hüvitisest. Riiklikku ohvriabi osutavad sotsiaalkindlustusameti teenistujad – ohvriabitöötajad, nõustajad, koordinaatorid, spetsialistid –, ligi 90 lepingulist partnerit – vabaühendused, haiglad, psühholooge koondavad ettevõtted – ja paarsada vabatahtlikku.
Teenuse osutamise lepingu oleme sõlminud naiste tugikeskuste, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste, tugirühmade korraldajatega (2023. aasta lõpuni), prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenuse osutajaga ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi osutajatega. Teeme igapäevast koostööd nii vabaühenduste kui erasektoriga, et üheskoos vägivallaohvritele tuge pakkuda. Ärakuulamist ja tuge saab ohvriabi kriisitelefonil 116 006 ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonil 116 123. Samuti toetame väga ränkade sündmustega kokku puutuvaid inimesi. Suure riskiga lähisuhtevägivalla ohvritele ehk nendele, kelle elu on ohus, pakume tuge MARAC-i võrgustikutöö mudeli abil (multi-agency risk assessment conference). Tugi on olemas ka neile, kes soovivad elus uue lehekülje pöörata ja vägivallast loobuda.
2023. aasta aprillis jõustus ohvriabi seadus, mis asendas senise, ligi kakskümmend aastat kehtinud ja ajale jalgu jäänud õigusakti. Seadus tõi kaasa mitu uut teenust, selgemad teabevahetuse reeglid, nõuded ohvriabi osutajale ja ohvrite kohtlemise põhimõtted ning lihtsustas kuriteoohvri hüvitise taotlemist.
Sotsiaalkindlustusamet pakub ööpäev läbi kriisinõustamist eesti, vene ja inglise keeles ohvriabi kriisitelefonil 116 006 ja veebilehe palunabi.ee vestlusaknas.
Statistika
Ohvriabi kriisitelefon 116 006
- Helistati 6723 korda. Ligi pooltel juhtudel – 3125 korral – oli mureks vaimne tervis.
- Ohvriabi kriisitelefonil saab abi ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. 70% helistajatest suhtles eesti ning 23% vene keeles. Ukrainakeelseid kõnesid oli 348 (neid sai teha novembrini 2023).
- Nõustajad helistasid tagasi 2048 inimesele, kes ei pääsenud ohvriabi telefonidele (nii ohvriabi kriisi- kui ka emotsionaalse ja hingehoiu telefonile)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123
- Helistati 5831 korda: emotsionaalset tuge soovis 4053 ning hingehoidu 1778 helistajat.
- Enamasti olid mured seotud vaimse tervisega – 3639 pöördumist (62%).
- 66% helistanutest suhtles eesti ja 14% vene keeles.
Lisaks telefoninõustamisele
- Pakume ka veebinõustamise võimalust, mida kasutas 1317 inimest. Peamised pöördumise põhjused olid suhteprobleemid, ärevus ja depressioon.
- Piirkondlikud ohvriabitöötajad nõustasid 9592 inimest (sh kordusnõustamised), neist 2701 olid uued juhtumid.
- Valdavalt olid uued juhtumid seotud vaimse ja füüsilise vägivallaga peres (vastavalt 32% ja 21% juhtumitest).
- Politsei- ja piirivalveamet (PPA) edastas meile 2938 lähisuhtevägivalla teadet (sh korduvad juhtumid), millest lastega seotud juhtumeid oli 1455.
- Ohvriabisse tehti 121 psühhosotsiaalse kriisiabi väljakutset, abi sai 349 inimest. 41% juhtumitest oli seotud suitsiidi, sealhulgas selle katsega.
- Detsembris hakkasid kehtima uued lepingud kõigis maakondades paiknevate naiste tugikeskustega, kus vägivalda kogenud naistele pakutakse nõustamist ja turvalist ajutist majutust.
- Naiste tugikeskusse pöördus 1951 naist. Turvalist majutust vajas 160 naist ja 173 last.
- Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi osutas 67 partnerit.
- Seksuaalvägivalla ohvrid saavad pöörduda Tallinna, Pärnu, Tartu ja Kohtla-Järve seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Töötas kolm seksuaalvägivalla ohvrite tugirühma.
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskusse pöördus 209 inimest, kellest 9 olid mehed.
- Seksuaalvägivalla tugirühmade 170 kohtumisel osales 36 inimest.
- Inimkaubanduse liinil pöörduti 431 korda. Nõustati 289 võimalikku ohvrit ja 142 ametnikku, näiteks PPA, tööinspektsiooni ja omavalitsuste töötajaid, kes tegelevad inimkaubanduse ärahoidmisega. Silmast silma nõustamisi oli 113. 89% võimalikest ohvritest olid kolmandate riikide kodanikud (20 riigist).
- PPA suunas sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite tugiteenusele 30 seksuaalse ekspluateerimise tunnustega ohvrit, kellest 26 olid naised ja 4 transsoolised. Ohvrid oli pärit Ukrainast (14), Venezuelast (4), Brasiiliast (4), Colombiast (2), Venemaalt (2), Taist (2), Dominikaanist (1) ja Kasahstanist (1).
- Edastasime PPA-le võimaliku tööalase ekspluateerimise teatise 7 ettevõtte ja 12 inimese kohta. Nende põhjal alustas PPA menetlust nelja mehe (kolm Usbekistanist ja üks Tadžikistanist) ja ühe naise (Tai) suhtes.
- Kolm inimkaubanduse ohvrit (üks mees ja kaks naist, kõik Ukrainast) said 2022. aastal alanud juriidilise nõustamise teenust.
- Vägivallast loobumise nõustajate poole pöörduti 2549 korda, pöördujaist 79% oli mehi ning 18% naisi. 3% puhul oli sugu teadmata. Uusi pöördumisi oli 636.
- Peamiselt suunasid inimesi vägivallast loobumise toetamise nõustajate poole prokuratuur ja politsei.
- MARAC-i abi sai 76 inimest: 3 meest ja 73 naist. Vanim oli 76- ja noorim 17-aastane.
- Veebilehte palunabi.ee külastati 150 399 korda.
- Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi – psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat – sai 2211 inimest, neist 25% mehed ja 75% naised. Noorim teenust saanu oli aastane, vanim 88-aastane. Abi sai 420 seksuaalselt väärkoheldud last.
- Aasta jooksul maksime kuriteoohvri hüvitist 60 inimesele
Huvitavaid fakte
- Vanim naiste tugikeskus, mis tegutseb Tartu ja Põlva maakonnas, avati juba 22 aastat tagasi ning on praegugi meie partner ja teenuseosutaja.
- Ohvriabi valdkonnas pakuti 2023. aastal kolme e-kursust: „Psühholoogilist traumat arvestav praktika“, „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“ ja „Psühholoogiline esmaabi kriisi sattunud inimese toetamisel“. Nendega saab tutvuda veebilehel palunabi.ee.
- Augustis korraldasime arvamusfestivalil vestlusringi „Hirmul on sinised silmad?”, kus keskenduti märkamisele ja sekkumisele, kui vägivalla ohvriks on inimese lähedane sõber või pereliige.
Rahvusvahelise kaitse taotlejad on olnud sunnitud eri põhjustel kodumaalt lahkuma. Tihti pole neil Eestis esialgu toetavat võrgustikku ega kohta, kus elamisloa taotlemise ajal viibida. Majutuskeskuses tagame nende põhivajaduste rahuldamise ja pakume tuge, et nad kohaneksid Eesti igapäevase elukorraldusega. Kaitse saanud põgenikel aitame leida püsiva elukoha mõnes omavalitsuses. Kui inimesel on kohanemisraskuste tõttu vaja lisatuge, teeme koostööd omavalitsusega, et põgenik saaks seal tugiisikuteenust. Põgenike abistamisega seotud tegevusi rahastatakse riigieelarvest, aga kasutame ka EL-i struktuurifondide vahendeid.
Ehkki 2023. aastal andis tooni Ukraina sõda ja sealsete inimeste ajutise kaitse vajadus – ligi 9000 taotlejat ehk 95% kõigist –, jõudsime aasta lõpuks olukorda, kus saime oma ajutised majutuskohad sulgeda. Ent igal aastal esitavad Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse teistegi riikide kodanikud. Nii osutasime majutuskeskuse teenust ka näiteks Venemaa, Afganistani, Süüria, Pakistani, Türgi ja Gruusia kodanikest rahvusvahelise kaitse taotlejatele.
Huvitavaid fakte
- 2021. aastal tegeles sotsiaalkindlustusametis rahvusvahelise kaitse taotlejate küsimustega üks töötaja. Pärast Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust lõime juurde üle saja töökoha, et toetada Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke ajutistes infopunktides ja majutuskohtades.
- Sõja puhkedes võtsime põgenikke vastu ööpäev läbi, kuid 2023. aasta teisel poolel, kui põgenike voog Eestisse oli raugenud, naasime tavapärasesse töörütmi. Praegu tegeleb selle valdkonnaga kolm töötajat.
- Meie tavalistes majutusüksustes Vaos ja Vägeval viibijatele on tagatud eesti keele õpe ning mitmesugused kohanemist ja vaimset tervist toetavad tegevused.
Ukraina sõjapõgenikud tõid Eestisse 799 lemmiklooma, peamiselt kasse ja koeri, kuid oli ka papagoisid ja isegi tigusid
Statistika
- Tavaliselt haldab majutuskeskust meie partner AS Hoolekandeteenused, kuid alates Venemaa täiemahulisest agressioonisõjast Ukrainas pakkusime ise lühiajalist majutust 96 ajutises majutuskohas. Kõige suurem majutusüksus oli parvlaev Isabelle, kus 7. aprillist 2022 kuni 7. juunini 2023 elas ligi 6600 Ukraina sõjapõgenikku.
- 2022. aastal tagasime majutuse 22 107-le Ukraina sõjapõgenikule. 2023. aastal oli meie majutuskohtades 3691 Ukraina sõjapõgenikku, kes kõik leidsid endale aasta jooksul püsiva lahenduse.
- 2022. aastal sõlmisime 79 omavalitsusega halduslepingu, et toetada ühekordse üürihüvitisega neid Ukraina sõjapõgenikest ajutise kaitse taotlejaid, kes leidsid püsiva elukoha.
- 2022. aastal rahuldasid omavalitsused ja meie hüvitasime 4625 üürihüvitise taotlust, 2023. aastal oli neid taotlusi 4350.
- 2023. aasta jooksul viibis sotsiaalkindlustusameti majutusüksuses ligi 200 rahvusvahelise kaitse taotlejat, kellest 45 olid Ukraina, 60 Venemaa,23 Afganistani, 11 Gruusia ja 61 teiste riikide kodanikud
Alates 2022. aasta veebruarist on Eestisse üksi saabuvate alaealiste arv märkimisväärselt kasvanud. Osalt peegeldab see üleilmset suundumust, kus lapsed peavad kodumaalt eri põhjustel põgenema. Meil on see tingitud Ukrainas toimuvast sõjast.
Eestis toetatakse saatjata alaealisi välismaalasi lastekaitse süsteemis. Nii on tagatud lapsekesksus, laste kaasamine ning nende õiguste ja heaolu kaitse, pikaajaline heaolu ja võimalus oma elu ohutus ja toetavas keskkonnas uuesti üles ehitada.
Statistika
- Alates 2022. aasta veebruarist on Eestisse saabunud 79 saatjata alaealist välismaalast, neist enamik (69) Ukrainast. Lisaks on saatjata alaealisi tulnud Egiptusest (4), Afganistanist (2), Venemaalt (2), Valgevenest (1) ja Hispaaniast (1).
- Noorim Eestisse saabunud saatjata alaealine oli kuueaastane. Enamik saabunuid on 16–17-aastased ning suurem osa saabujaist on noormehed
Iga eakas soovib võimalikult kaua kodus elada ja endaga ise toime tulla. Tihti tuleb aga tõdeda, et päris üksi on keeruline hakkama saada. Mõnikord piisab kodusest toest, mida pakub omavalitsus. Kui aga hooldevajadus kasvab, on tarvis leida sobiv koht hooldekodus.
2023. aasta 1. juulil jõustus hooldereform, mille eesmärk oli vähendada inimese enda või tema lähedase koormust hooldekodu kohamaksumuse tasumisel. Riik eraldas omavalitsustele lisaraha, et omavalitsus saaks osaliselt tasuda inimese hoolduskulusid hooldekodus, arendada koduteenuseid ja ühtlustada teenuste kvaliteeti.
Sotsiaalkindlustusamet oli kogu reformi ettevalmistuse ja rakendumise ajal omavalitsustele ja teenuseosutajatele nõuga toeks, et kõik sujuks võimalikult ladusalt ja probleemid leiaksid lahenduse.
Kuna hooldereform oli üks viimaste aastakümnete suuremaid, oodatumaid ja vajalikumaid reforme, tundis avalikkus selle rakendumise ja eesmärgi täitmise vastu erilist huvi.
Nii võtsime 2023. aasta teisel poolel hooldereformi teemad tähelepanu keskmesse ning tegime järelevalve kuues omavalitsuses ja 11 üldhooldusteenuse osutaja üle.
Kahes omavalitsuses esines rikkumisi kõrghariduse nõude täitmisel ning ühes ei hinnatud üldhooldusteenust kasutava inimese abivajadust. Enamikul kontrollitud teenuseosutajatel oli puudusi hooldusplaani koostamises ja täitmises. Võrdlesime ka üldhooldusteenuse osutajate avaldatud hoolduskulu rahandusministeeriumi koostatud kulumudeliga. Kahel teenuseosutajal esines hoolduskulu summades erinevusi. Järelkontroll toimub 2024. aastal.
Sotsiaalkindlustusamet teeb igal aastal enam kui 120 asutuses riiklikku ja haldusjärelevalvet, et kontrollida sotsiaalteenuste ja teiste meie tegevusvaldkonna teenuste nõuetele vastavust ja kvaliteeti.
Järelevalve eesmärk on tagada teenuse saajale parim toimetulek. Järelevalvet tehes lähtume ohuprognoosidest ning meile laekunud märgukirjadest ja telefonikõnedest.
2023. aastal kontrollisime 14 omavalitsuses lastekaitsetöötajate tegevust abivajaduse hindamisel juhtumitöös. Täpsemalt vaatlesime kinnisesse lasteasutusse suunamise juhtumeid ja perekonnas toimunud vägivallajuhtumeid, kus laps oli pealtnägija või ohver.
Lisaks kontrollisime koostöös päästeametiga 111-t lapsehoiuteenuse osutajat ja tuvastasime 245 rikkumist. Kõiki nõudeid täitis ainult 23 teenuseosutajat. Peamised vajakajäämised: tegevusloale märgitud andmed ei olnud õiged, eksiti personali kvalifikatsiooninõuete vastu ja puudusid esmaabi koolituse tõendid, mida tuleb uuendada iga kolme aasta tagant. Lastega töötaval inimesel peavad olema asjakohased teadmised ja isikuomadused. Kui töötaja ei käi esmaabikoolitusel ega uuenda oma teadmisi, ei ole ka laste turvalisus tagatud.
2023. aasta teisel poolel kontrollisime hooldereformi nõuete täitmist 6 omavalitsuses ja 11 üldhooldusteenuse osutaja juures (vt peatükki „Hooldereform“).
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib ka sotsiaalteenuste tegevuslube. Kontrollime esitatud taotlusi, vajaduse korral palume puudused kõrvaldada või registriandmed parandada ning väljastame uue tegevusloa. 2023. aastal tegime 6454 tegevuslubadega seotud toimingut.
Sotsiaalkindlustusametil on kaks infosüsteemi: sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR – mis on eelkõige omavalitsuste töövahend – ning sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, mis koosneb kahest
rakendusest: SKAIS1 ja SKAIS2.
Kuna süsteemid vananevad kiiremini, kui neid jõutakse arendada, on väga oluline mõelda mitu aastat ette. 1999. aastal loodud SKAIS1 on oma aja ära elanud. Praegu määratakse selle kaudu veel mõningaid toetusi, kuid anname endast parima, et viia ka need lähiaastatel uude rakendusse. SKAIS2 on veidi tänapäevasem ja parem süsteem, mille kaudu osutame enamikku iseteeninduses kättesaadavaid teenuseid ning maksame pensione ja toetusi. Ka STAR-i vanem rakendus on jõudnud väärikasse pensioniikka ning alates 2022. aastast oleme selle kõrval arendanud ja kasutanud uuemat rakendust.
2023. aasta oli infosüsteemide arendustööde mõttes keeruline. Tihti võistlesime kõige karmima ja raskema vastase, ajaga. Kord oli see tingitud tähtajast, kord aga meie endi lubadustest. Sageli nõudis see lõivu: meie öötunde, pisaraid ja nappivat tähelepanu lähedastele.
Sotsiaalkindlustusameti arendustööde portfellis oli 65 projekti, millest mõni jätkub 2024. aastal.
Suurimad projektid
- 2023. aasta esimestel tundidel jõudis lõpusirgele pensioniealiste tulumaksu muudatusega seotud arendusprojekt TULP, mis puudutas ligi 320 000 inimesele makstavaid hüvitisi.
- Aasta esimestel kuudel valmis puudeinfo andmevahetuse projekt, mille tulemusena algatati STAR2-s automaatselt 115 000 toimingut ja hoiti kokku 1918 töötundi. Omavalitsuste sotsiaaltöötajad said kolme kvartaliga teavet 45 000 abivajaja kohta ning üle 1700 inimese abivajaduse info jõudis sotsiaaltöötajateni just tänu uuele andmevahetusele.
- Uue broneerimissüsteemi kaudu saavad inimesed lihtsalt ja mugavalt broneerida puude, pensioni ja perehüvitiste nõustamise aja klienditeenindaja juures, samuti lasteabi, lastemaja, perelepituse ning lapsendaja- ja hooldusperede esmavestluse. Nii hoidsime kokku spetsialistide tööaega, et nad saaksid kohtumiste kokkuleppimise asemel sisulist nõu anda.
- 2023. aasta algupoolel lõppes abivahendite teise etapi arendustöö, mis muutis nii meie, 170 teenuseosutaja kui ka inimese toimingud kiiremaks ja läbipaistvamaks. Edaspidi liiguvad andmed SKA ja ettevõtete vahel automaatselt ja inimene ei pea enam ise paberitega ühest asutusest teise minema.
- Novembris lõppes esimene etapp projektis, mille eesmärk on muuta puude raskusastme tuvastamine ning puudega lapse ja pensioniealise klienditeekond sõbralikuks. Nüüd koondatakse eri infosüsteemides asuv info kokku eeltäidetud taotlusele ja inimene ei pea eraldi arstikülastuste andmeid otsima. Sel moel välditakse andmesisestusvigu ning säästetakse kliendi ja spetsialistide aega. Uue töövoo mõjul lüheneb ühe taotluse menetlemise aeg keskmiselt 5–7 tööpäeva võrra ja aastas hoitakse kokku ligi 200 inimtööpäeva. Iseteenindusportaali kasutajate arvu kasvades võib ajavõit veelgi suuremaks kujuneda.
- Parandasime paljusid funktsioone, et SKAIS2 toimiks tõhusamalt ja iseteeninduses oleks hõlpsam teenuseid pakkuda. Tänu sellele on võimalik dokumente märksa kiiremini süsteemi kanda ja neid seal hallata. Lisandus võimalus väljastada inimestele iseteeninduses kõiki dokumente, mis sotsiaalkindlustusametil nende kohta olemas on, ja neid automaatselt digitembeldada.
- Jätkus rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) projekt, mis aitab tulevikus vähendada vajadust hinnata inimest erinevate teenuste saamiseks täielikult, lühendab menetlusaegu, annab inimese seisundist objektiivsema ning ajas võrreldava ülevaate ja vähendab sedakaudu ka asutuste halduskoormust.
- Ideaalses maailmas algab iga arendusprojekt disainiga. 2023. aastal läbis teenusedisaini neli projekti ja seitse projekti on veel töös.
2023. aastal sai tublisti hoogu juurde sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalvaldkonna tervikliku kriisivalmiduse ning ameti teenuste toimepidevuse tugevdamine. Ukraina sõda on näidanud, et sotsiaalvaldkonnal on elanikkonnakaitses ja laiapindses
riigikaitses kindel roll.
Meie tegevused said tõuke Ukraina sõjapõgenike vastuvõtust, kus meil oli kriitiline roll. Kui Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse hakkas stabiliseeruma, seadsime tähelepanu keskmesse asutuse võimete arendamise ja teenuste toimepidevuse ning koostöös teiste asutustega ka sotsiaalvaldkonna toimepidevuse.
Töötasime välja ameti teenuste toimepidevuse kaardistamise põhimõtted ning alustasime kaardistamist riskitaluvusest, võimalikest kitsaskohtadest ja riskide maandamise meetmetest.
Selgitasime koostöös 314 ööpäevaringse hoolekandeteenuse osutajaga üle Eesti välja nende toimepidevuse hetkeolukorra ja toimetuleku võimalikes kriisisituatsioonides. Tulemuste analüüsi põhjal jätkame omavalitsuste ja hoolekandeasutuste nõustamist: anname soovitusi, kuidas parandada kriisivalmidust ja rakendada riskide maandamise meetmeid.
Teeme koostööd ministeeriumide, partnerite – näiteks PPA, päästeameti, linnade ja valdade liiduga – ning teenuseosutajatega, et kujundada ühised arusaamad ning aidata tagada kõikide Eesti inimeste turvalisust.
Kriisivalmiduse uurimiseks osales ligi sada meie töötajat suurõppusel CREVEX, kus meie eesmärk oli hinnata asutuse tööprotsesse, koostööd teiste asutustega, sealhulgas juhtimistasandit, ning psühhosotsiaalse kriisiabi koordineerimist. Eesmärgid said täidetud.
Võta meiega ühendust
Aitame toetuste ja teenustega seotud küsimustes. Võta julgelt ühendust, kui vajad nõustamist enne pensionile jäämist, peret planeerides või puuet taotledes
612 1360
Tööpäeviti 9-17, kuu viimasel reedel 9-13
Pöördu ohvriabisse, kui sa ise või keegi su lähedastest on kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu. Anname sulle ka nõu, kui muretsed lähedase pärast või tahad kedagi toetada.
116 006
24/7
Võta ühendust, kui märkad abivajavat last või soovid küsida nõu lastega seotud teemades. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud.
116 111
24/7
616 123
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
Iga päev 10–24, hingehoidjad vastavad 16–24
660 6077
Vägivallast loobumise tugiliin
Tööpäeviti 10–16
660 7320
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin
Tööpäeviti 8.30–17
Viimati uuendatud 01.05.2024
