Krista Järv, sotsiaalministeeriumi projektijuht
Laste vaimne tervis on viimastel aastatel pälvinud üha rohkem tähelepanu. Üks sagedasemaid probleeme on ärevus, mis võib mõjutada lapse toimetulekut koolis, suhteid eakaaslastega ja kogu pere igapäevaelu. Ärevus on arengu loomulik osa, kuid mõnikord vajavad lapsed ja nende pered tuge, et õppida sellega toime tulema.
Olulise sammu selles suunas astuti 2026. aastal, kui sotsiaalministeeriumi tellimusel katsetati Eestis esimest korda rahvusvaheliselt tunnustatud programmi „Cool Kids“.
Programmi katsetamine on oluline samm ärevuseriskiga laste toimetamisel.
Programmi katsetamisega kaasnes teostatavusuuring, mille viis ellu mõttekoda Praxis. Uuringu eesmärk oli selgitada välja programmi rakendamise eeldused ja takistused ning hinnata, kui hästi õnnestus seda Eestis kavandatud viisil ellu viia. Samuti koguti esmaseid andmeid programmi võimaliku mõju kohta ja selgitati välja, milliste näitajate abil saaks mõju edaspidi hinnata.
Katseprojektis osales 26 last koos vanematega. Rühmakohtumised toimusid Tallinnas, Tartus ja Võrus ning neid juhendasid terapeudid, kes said projekti käigus „Cool Kidsi“ programmi rakendamise väljaõppe.
Mis on „Cool Kids“?
„Cool Kids“ on Austraalias välja töötatud tõenduspõhine kognitiiv-käitumuslik programm 7–17-aastastele lastele, kellel esineb kõrgendatud ärevust, ning nende vanematele. Programmist on mitu versiooni, millest üks on mõeldud 7–12-aastastele lastele.
Programmi eesmärk ei ole ärevust täielikult kõrvaldada, vaid õpetada lastele ja vanematele praktilisi oskusi, mis aitavad ärevust mõista ja sellega paremini toime tulla.
Programmi saab läbida nii rühmas kui ka individuaalselt. Eestis toimunud katseprojektis kasutati rühmaformaati. Oluline osa programmist on vanemate aktiivne kaasatus, sest vanemad saavad õppida, kuidas last ärevusega toimetulekul toetada ja julgustada. Nii võtavad ka 7–12-aastaste laste vanemad aktiivselt osa igast kohtumisest.
Programm „Cool Kids“ õpetab lastele ja vanematele praktilisi oskusi, mis aitavad ärevust mõista ja sellega paremini toime tulla.
Programmis õpitakse näiteks:
- märkama ärevust tekitavaid mõtteid;
- kasutama „detektiivimõtlemise“ tehnikat muremõtete vaidlustamiseks;
- koostama hirmude astmeredelit, et liikuda samm-sammult keerulisemate olukordade poole;
- toetama lapse julgust ja enesekindlust igapäevaelus.
Vanemad märkasid muutusi
Uuringu üks olulisemaid järeldusi on, et pered tajusid programmist saadud kasu. Vanemad tõid esile, et nad õppisid paremini mõistma lapse ärevust ja said praktilisi vahendeid tema toetamiseks. Paljude jaoks oli oluline teadvustada, kui suur mõju võib vanema käitumisel olla lapse ärevuse kujunemisele ja püsimisele.
Programmis osalemise järel kirjeldasid vanemad mitmeid muutusi:
- suurenes nende teadlikkus ärevusest;
- kasvas enesekindlus lapse toetamisel;
- paranes oskus märgata mõttelõkse ja vältivat käitumist;
- tekkis parem arusaam sellest, kuidas julgustada last ärevust tekitavate olukordadega silmitsi seisma.
Vanemad hindasid kõrgelt programmi praktilisust. Õpitu ei jäänud pelgalt teooriaks, seda sai kohe koduses elus rakendada.
„Siiani kasutame õpitut ja mulle tundub, et isegi praegu on selle järellaine tunda. Just see nädal mõtlesin selle peale, et laps on teinud viimasel kuul enda jaoks väga vapraid asju ja ma tõesti usun, et see on programmi mõju. Tal on tööriistad ja meil ühine sõnavara.“ (Programmis osalenud lapsevanem)
Muutused laste igapäevaelus
Positiivseid muutusi märkasid ka lapsed. Mitmed neist kirjeldasid, et julgevad nüüd teha asju, mida varem kartsid. Näiteks toodi esile suuremat julgust magada oma toas ja tulla toime loomadega seotud hirmudega.
Lapsed kirjeldasid, et julgevad nüüd teha asju, mida varem kartsid
Terapeudid märkasid, et programmis omandatud oskused muutusid järk-järgult laste jaoks loomulikumaks. Kui alguses vajasid lapsed töölehti ja juhendatud harjutusi, siis programmi lõpuks suutsid mitmed neist oma mõtteid iseseisvalt analüüsida ja õpitud võtteid ärevusega toimetulekuks kasutada.
Miks aitab rühmas tegutsemine?
Osalejad pidasid programmi üheks suurimaks eeliseks rühmaformaati. Teiste perede kogemuste kuulamine andis vanematele uusi ideid ja vähendas tunnet, et nende mure on ainulaadne. Sama kogesid lapsed, kes nägid, et ärevusega ei maadle ainult nemad. Programmi jooksul toetasid lapsed aktiivselt ka teineteist.
Uuring esile ka valdkonnad, mida tuleb enne programmi laiemat rakendamist edasi arendada.
Kõrgelt hinnati sedagi, et rühmaga töötas korraga kaks terapeuti. Nii oli võimalik toetada samal ajal nii lapsi kui ka vanemaid ning kujundada turvaline õhkkond küsimuste arutamiseks.
Mida on vaja enne programmi laiemat rakendamist?
Kuigi tulemused olid julgustavad, tõi uuring esile ka valdkonnad, mida tuleb enne programmi laiemat rakendamist edasi arendada.
- Programmi materjalide kohandamine. Materjale tuleks kohandada paremini Eesti kultuuriruumi ja nooremate laste arengutasemele. Soovitati kasutada rohkem pilte, lihtsamat sõnastust ja eestipäraseid näiteid.
- Laiem teavitustöö. Oluline on tutvustada programmi koolides, kohalike omavalitsuste ja tervisekeskuste töötajatele, et see jõuaks rohkemate tuge vajavate laste ja peredeni.
Lootustandev algus
Teostatavusuuringu põhjal on „Cool Kids“ Eestis rakendatav ning pered on selle hästi vastu võtnud. Esimesed kogemused viitavad sellele, et programmil on potentsiaal aidata vähendada laste ärevust ja toetada perede toimetulekut ning vanemate heaolu.
Vahel võib just üks väike toetatud samm hirmude ületamise redelil olla suure muutuse algus.
Aastal 2027 on sotsiaalministeeriumil kavas tellida suurema valimiga mõju-uuring. Selle raames plaanitakse koolitada rohkem spetsialiste, avada rohkem rühmi Eesti eri piirkondades ning hinnata põhjalikumalt programmi mõju.
Ajal, mil laste vaimse tervise toetamine on üha olulisem ja abi kättesaadavus on sageli piiratud, pakub „Cool Kids“ lootust, et tõenduspõhised, praktilised ja peresid kaasavad sekkumised aitavad lastel kasvada julgemaks ja enesekindlamaks ning toetavad ka nende vanemaid.
Vahel võib just üks väike toetatud samm hirmude ületamise redelil olla suure muutuse algus.
Tutvu uuringu aruandega:
Ester, J., Vainre, M., Kelner, E., Kurmiste, A. (2026). Ärevushäirega lastele ja nende vanematele suunatud programmi „Cool Kids“ teostatavusuuring. Lõpparuanne. Mõttekoda Praxis.
Loomise kuupäev: 13.10.2026
