Kodulähedase erihoolekande korraldamiseks on vaja riigi ja omavalitsuste koostööd

Eestis on vaja rohkem kodulähedasi erihoolekandekohti. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt ootas tänavu augustis erihoolekandeteenust 2200 inimest. Neist 755 võtaksid koha vastu kohe, kui neile seda vaid pakutaks. Teenusekohti napib ja oodatakse sobiva koha vabanemist. Olukorda aitaks parandada riigi ja kohalike omavalitsuste tihedam koostöö teenuste arendamisel.
Annika Vaikla

Annika Vaikla
Viimsi abivallavanem

Viimsis oleme uute teenusekohtade avamiseks olulise sammu astunud. Augusti lõpus pidasime sarikapidu Haabneeme rajatavas erihoolekandekeskuses, mis valmib kavakohaselt 2027. aasta veebruaris. Sinna tulevad igapäevaelu ja töötamise toetamise ning päeva- ja nädalahoiuteenuse kohad, samuti teraapia ja arendava tegevuse ruumid.

Erihoolekandekoha puudumine mõjutab peale abivajaja ka tema lähedasi.

Keskust rajades lähtume Viimsi vajadusest. Meie vallas elab erivajadusega noori ja täiskasvanuid, kes vajavad iga päev tuge ja tegevusvõimalusi. Nende seas on noori, kelle haridustee lõpeb, kuid abivajadus ei kao, ning inimesi, kes kasutavad praegu erihoolekandeteenuseid koduvallast eemal.

Erihoolekandekoha puudumine mõjutab peale abivajaja ka tema lähedasi. Kui erivajadusega noorel või täiskasvanul ei ole sobivat päevast tegevust ega tuge, jääb vastutus sageli pere kanda. Lähedaste hoolduskoormus kasvab ja väheneda võib võimalus tööl käia, pikaajaline koormus mõjutab kogu pere toimetulekut. Seetõttu on kodulähedane teenus oluline nii abi vajavale inimesele kui ka tema lähedastele.

Kohalik osalus aitab riiklikku süsteemi tugevdada

Erihoolekande korraldamine ja rahastamine on riigi vastutus. Kohalik omavalitsus aga on inimesele kõige lähem avaliku sektori tasand, seal teatakse hästi oma elanike vajadusi. Seetõttu saavad omavalitsused olla riigile olulised partnerid ka täiendavate teenusekohtade loomisel.

Kui omavalitsus aitab luua uusi teenusekohti, peab tal olema võimalik tagada nende kasutamine eelkõige oma piirkonna abivajajatele.

Viimsi erihoolekandekeskuse ehitus läheb maksma ligikaudu 1,5–1,6 miljonit eurot, millest 242 640 eurot kaetakse moderniseerimisfondist. Ülejäänud summa katab vald. See on teadlik investeering, millega soovime parandada oma elanike jaoks teenuste kättesaadavust ja tuua need kodule lähemale.

Viimsi algatus tõstatab samal ajal üldisema küsimuse: kuidas kujundada riiklik süsteem nii, et ka teised omavalitsused oleks motiveeritud erihoolekande teenusekohtade avamisele kaasa aitama?

Viimsi jaoks on oluline põhimõte, et kui omavalitsus loob oma elanike vajadusest lähtudes ja kohaliku maksumaksja raha kasutades uusi teenusekohti, peab tal olema võimalik tagada nende kasutamine eelkõige oma piirkonna abivajajatele. Hea meel on näha, et menetluses olev seadusemuudatus on liikunud just selles suunas.

Seadusemuudatus liigub õiges suunas

Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses kavandavate muudatuste üks eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni erihoolekandeteenuse kohtade loomisel ja anda omavalitsustele suurem otsustusõigus nende osalusel avatud kohtade kasutamisel.

Eelnõu praeguse lahenduse kohaselt tekiks kohalikul omavalitsusel võimalus suunata enda osalusel avatud päeva- ja nädalahoiuteenuse kohad oma elanike teenindamiseks. See tekitab selgema seose kohaliku vajaduse ja selle lahendamiseks tehtud investeeringu vahel ning annab omavalitsusele suurema kindluse, et tema loodud teenusvõimekus aitab eelkõige oma piirkonna abivajajaid.

Pean seda oluliseks muudatuseks. Kui omavalitsus otsustab toetada uute erihoolekandekohtade avamist, peab tal olema ka võimalus teha need kohtad kättesaadavaks oma inimestele. Samal ajal ei tähenda see, et vaba teenusvõimekus peaks jääma kasutamata. Kui kohalik vajadus on kaetud ja kohti jääb üle, saab neid pakkuda ka teiste omavalitsuste elanikele.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse kodulähedus on eriti oluline. See on kogukonnapõhine teenus, mille toimimisel on tähtsad inimese pere ja lähedased, kohalik tugivõrgustik ning igapäevane sõidukorraldus. Võimalus saada vajalikku tuge oma kodukohas aitab inimesel säilitada sideme senise elukeskkonna ja kogukonnaga.

Teenusekohtadel peaks olema pikaajaline rahastus

Teenusekohtade nappus on paljude omavalitsuse probleem. Sotsiaalkindlustusamet prognoosis 2025. aasta aastaraamatus, et järjekorras ootavatele inimestele erihoolekandeteenuste osutamiseks oleks aastas vaja juurde vähemalt 10,7 miljonit eurot.

Omavalitsused on valmis täiendavate teenusekohtade avamisele kaasa aitama, kui saavutatakse pikaajalised kokkulepped ning riik tagab prognoositava ja tegelikke kulusid katva rahastuse.

Uute teenusekohtade avamise korral peab olema tagatud ka nende jätkusuutlik kasutamine. Omavalitsused on valmis täiendavate teenusekohtade avamisele kaasa aitama, kui saavutatakse pikaajalised kokkulepped ning riik tagab prognoositava ja tegelikke kulusid katva rahastuse. See võimaldab teenuseosutajal palgata töötajad ja pakkuda inimestele kvaliteetset abi.

Riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös võiksime seetõttu lähtuda kolmest põhimõttest.

Esiteks peab erihoolekandeteenuste riiklik rahastus vastama teenuse tegelikele kuludele ja võimaldama tagada kvaliteetse teenuse ning töötajatele väärilise töötasu.

Teiseks peaks olema selge omavalitsuse investeeringuga avatud teenusekohtade pikaajaline rahastusmudel ning omavalitsusel võimalus tagada teenuse kättesaadavus eelkõige oma abivajavatele elanikele.

Kolmandaks peaksime liikuma piirkondliku erihoolekandevõrgustiku poole, kus inimene saab abi võimalikult kodu ja pere lähedal.

Erihoolekande eesmärk on aidata inimesel elada võimalikult iseseisvalt kodu, pere ja kogukonna lähedal.

Erihoolekande korraldamise ja rahastamise vastutus peaks jääma riigile. Omavalitsused saavad olla partnerid, kes tunnevad kohalikke vajadusi ja aitavad täiendava teenusvõimekuse pakkumisega muuta abi inimestele kättesaadavamaks.

Erihoolekande eesmärk on aidata inimesel elada võimalikult iseseisvalt kodu, pere ja kogukonna lähedal. Viimsi rajatav keskus on üks näide, kuidas kohalik omavalitsus saab sellele kaasa aidata.

Kui tahame, et sarnaseid kohalikke algatusi oleks Eestis rohkem, peab riiklik süsteem neid toetama ja motiveerima. Omavalitsuse investeering, riigi pikaajaline rahastus ja võimalus aidata eelkõige oma piirkonna abivajajaid täiendavad üksteist. Hästi üles ehitatud süsteemis toob teenusekohad sinna, kus neid tegelikult vajatakse.

Loe ka sotsiaalministeeriumi pressiteadet valitsuse heaks kiidetud sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu kohta.

Ülemisel pildil: Viimsi erihoolekandekeskuse sarikapidu. Foto: Tiit Mõtus. 

Loomise kuupäev: 10.09.2026

open graph image