Dagmar Kutsar, Tartu ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika kaasprofessor, projekti analüütik
Kadi Saar, projekti kaasamise ja kommunikatsiooni koordinaator
Elukaart hõlmava valdkondadeülese heaolumudeli normatiivne alus toetub rahvusvahelistele inimõiguse ja sotsiaalpoliitika dokumentidele. Nende hulka kuuluvad ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030, Euroopa sotsiaalharta ning Euroopa sotsiaalõiguste sammas.
Elukaarel põhinev käsitlus aitab siduda heaolu subjektiivsed (sisemised) ja objektiivsed (välised) küljed inimese erinevate eluetappidega.
Eestis toetub mudel meie põhiseaduslikule korrale ja riiklikele strateegiatele. Aluseks on võetud Eesti Vabariigi põhiseadus, strateegia „Eesti 2035“ ja „Heaolu arengukava 2023–2030“. Iga uuritud valdkond on mudelis loogiliselt seotud Eesti asjaomaste arengudokumentidega, mis võimaldab üldmudelit siduda nii poliitikakujundamise kui ka igapäevaelu küsimustega.
Mudeli analüütilist alust toetavad riiklikud ja rahvusvahelised uuringud. Nende seas on suured elanikkonnaküsitlused ja elukaareülesed aruanded. Lisaks võeti mudeli koostamisel arvesse Eesti laste ja täiskasvanute ning eri valdkondade ekspertide arvamusi heast elust. See aitab tagada, et mudel sobib Eesti ühiskonda. Mudeli väljatöötamisse saadi sisendit ka Mõttekoja Praxis eestvedamisel 2026. aasta alguses korraldatud hea elu rahvakogu aruteluringidest, kus eri vanuses inimesed Eesti eri paigust mõtestasid ühiselt hea elu tähendust.
Heaolu kujuneb suheldes
Kontseptuaalses mudelis saavad kokku heaolu subjektiivsed (individuaalsed, suhtepõhised, arengulised) ja objektiivsed ehk strukturaalsed lähtekohad, mis on seotud kolmemõõtmeliseks abstraktseks tervikuks (individuaalne elukaar, ühiskonna toimimise tasandid ja valdkonnad). Heaolu kujuneb suheldes ja suhetesse panustades. See tähendab, et heaolu ei ole indiviidi omadus, vaid on suhete ja keskkonnasüsteemide koosmõjuna toimiv mitmemõõtmeline protsess. Suhted on nagu kanalid, mille kaudu iga inimene täidab oma emotsionaalseid, sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi, arendab eneseidentiteeti, ühiskondlikku staatust ja kuuluvustunnet ning kogeb heaolutunnet.
Heaolu on seotud ka objektiivsete teguritega, mis esinevad ühiskondlikes struktuurides, näiteks riiklikes süsteemides, valdkondades ja poliitikates, ning inimese suhestumises nendega. Objektiivne heaolu mõjutab subjektiivset heaolu selle kaudu, kui hästi ühiskonnal üldiselt läheb ja kuidas süsteemid ja raamtingimused inimest toetavad. Kuid vähetähtis ei ole ka see, kuidas inimene nendega sobitub. Heaolus saavad kokku erinevad individuaalsed, kollektiivsed ja süsteemsed (struktuuri)tegurid. Kuid heaolu võivad kahandada laiaulatuslikud struktuursed probleemid, näiteks kliimakriis, vaesus ja ühiskonna neoliberaalne arengumudel.
Heaolu on protsess, mis toimub erinevates ühiskonna suhtekeskkondades.
Elukaarel põhinev käsitlus aitabki siduda heaolu subjektiivsed (sisemised) ja objektiivsed (välised) küljed inimese erinevate eluetappidega. Mudel käsitleb elukaart tervikuna ja on valdkondadeülene, kujundades üldise arusaama heaolust kui sotsiaalsest nähtusest ja olles Eesti tulevaste heaolu-mõõtemudelitele lähtekoht.
Sa ise lood nii enda kui ka teiste heaolu
Inimestele on loomuomane püüelda hea elu poole. Oleme üksteisega seotud erinevate ühiskonnatasandite ja valdkondade kaudu, mida mudelis nimetatakse suhtekeskkondadeks. Mida keerulisemaks muutub sotsiaalne ja poliitiline elu, seda rohkem on heaolu ühises loomes vaja põlvkondade vastastikust toetust, solidaarsust ja vastutuse võtmist. Mudeli loojaid kõnetas Aafrika Ubuntu-filosoofia, mis toetab mõtteviisi nihkumist üksikisikult rühmale: teistele head tehes lood sa heaolu ka iseendale. Seotus teiste inimestega on üks olulisemaid heaolu kujundavaid tegureid, pakkudes kuuluvustunnet, sotsiaalset tuge ja tähenduslikke suhteid. See aitab suurendada ka ühiskonna ühtsust tervikuna.
Heaolu vaatest on tähenduslikud ka igas vanuses inimeste sotsiaalset sidusust, aktiivset osalust ja kuuluvustunnet toetavad poliitilised algatused. Näiteks riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ja „Heaolu arengukava aastateks 2023–2030“ seovad kestliku ja sidusa ühiskonna eesmärgid ning tegevussuunad Eesti inimeste heaoluga elukaareüleselt. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ peaeesmärk on, et Eesti ühiskond oleks sidus ja kaasav, kus kõigil on hea elada.
Kui igaüks on oma õnne sepp, siis mida teha, kui haamrit ja vasarat pole?
Kuigi teatavad põhivajadused on meil kõigil sarnased, ei sünni inimesed maailma võrdsetena. Mida suurem on ühiskonnas sotsiaalne ebavõrdsus, seda enam puutub sündiv laps kokku ebavõrdsete oludega. Kui riskid täituvad ja kaitsvaid tegureid pole piisavalt, võib juhtuda, et inimese tulevikku suunatud ehk arengulise heaolu potentsiaal jääb lõpuni realiseerimata. Halvimal juhul läheb see lihtsalt kaotsi ehk „potentsiaali raisatakse“. Selline olukord on kahjulik nii inimesele endale kui ka kogu ühiskonnale.
Riiklike otsuste tegemisel ja sotsiaaltöös tuleb silmas pidada sotsiaalse õigluse ja ennetuse põhimõtteid.
Heaolu üldmudelis jäeti sotsiaalne ebavõrdsus ohutegurina kõrvale, sest eesmärk oli välja töötada üldised, suhetel põhinevad heaoluloome positiivsed seaduspärasused. Siiski selgus aruteludest Eesti inimestega, et aeg-ajalt satutakse hätta ja lisaks perele ning kogukonnale vajatakse ka riigi abi. Riigi tugi aga ei pruugi alati olla piisav. Sageli rakendatakse üht ja sama reeglit või eeskirja pimesi kõigile, arvestamata, et konkreetne inimene ei pruugi sellesse ametlikku raami sobida ning jääb abisüsteemist välja. Seetõttu on riiklike otsuste tegemisel ja sotsiaaltöös lisaks võrdsusele vaja alati silmas pidada ka sotsiaalse õigluse ning ennetuse põhimõtteid.
Heaolu tähendus muutub elutee jooksul
Mudeli väljatöötamise käigus toimunud aruteludes selgus, et laste heaolu kujuneb eelkõige turvaliste täiskasvanute toel – lapsed vajavad inimesi, kes neid päriselt tähele panevad, mõistavad ja toetavad ning kes tulevad ka iseenda tundepuhangutega toime. Noorte täiskasvanute jaoks on võtmetähtsusega majanduslik kindlustunne ja iseseisvumise võimalused. Keskealiste heaolu keskmes on kindlus tuleviku suhtes, mis hõlmab nii materiaalset stabiilsust, turvatunnet kogukonnas ja ühiskonnas kui ka usku stabiilsetesse suhetesse nii pereringis kui ka laiemalt maailmas. Vanemaealised väärtustavad aga iseseisvat füüsilist, vaimset, majanduslikku ja olmelist toimetulekut, mida toetab seotus teiste inimestega.
Heaolu on võimalik mitmeti mõõta ja selle taseme muutumist jälgida, keskendudes eri eluetappidele ja nendega seotud teguritele.
Igal eluperioodil tuleb täita mitu eluülesannet. Ühel eluetapil kogetud heaolu puudujääk võib ohustada inimese heaolu ja toimetulekut järgmistel eluetappidel, samas kui varasemate eluetappide edukas läbimine on aluseks heale elule järgmistel.
Mudelis kirjeldatud heaolu kujunemise üldisi seaduspärasusi silmas pidades saab edaspidi keskenduda täpsemalt näiteks konkreetsele eluetapile (lapsed, noored, täiskasvanud, vanemaealised), ühiskonna ühele tasandile (näiteks kogukond) või kindlale valdkonnale (näiteks turvalisus), pidades silmas laiemat sotsiaalset konteksti. Heaolu on protsess, mida inimesed saavad ise hinnata ja mille seisu saab objektiivsete andmetega tõendada. See tähendab, et heaolu on võimalik mitmeti mõõta ja selle taseme muutumist jälgida.
Järgmise sammuna on valmimas Eesti laste heaolu mudel
Projekti järgmise teadusarendusülesandena jätkas sama uurimisrühm Eesti laste heaolu mudeli ja indikaatorite süsteemi väljatöötamisega, liikudes üldiselt kontseptuaalselt tasandilt kindlat eluetappi käsitleva mudeli suunas.
Valmiv Eesti laste valdkondadeülene heaolu mudel on teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eesti konteksti arvestav, eri valdkondi ja tasandeid läbiv ning laste heaolu terviklikult käsitlev tööriist, mis võimaldab järjepidevalt jälgida laste heaolu hetkepilti. Mudeliga saab tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel alates 9. novembrist.
Tartu ülikooli, mõttekoja Praxis ja tervise arengu instituudi ühisprojekt „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ on laste heaolu andmepildi koostamise alus. Tegevust „Valdkondadeüleste laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025–2027 kaasrahastab Euroopa Liidu 2021–2027. aasta ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fond.
Elukaart hõlmava valdkonnaülese heaolumudeli ja laste heaolu mudeli kohta loe sotsiaalministeeriumi veebilehel.
Loomise kuupäev: 30.10.2026
