Külakogukonna kriisivalmidus Taevaskoja küla näitel

Lauri Leppik, Tallinna ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor

Ahti Bleive, Taevaskoja külavanem

Eesti omavalitsuste 2017. aasta haldusreform suurendas valdade territooriumi ja rahvaarvu, et mastaabiefektina parandada omavalitsuste finantsvõimekust (Valner 2018). Ühtlasi nihutas suurem mõõtkava ja sellega paratamatult kaasnenud paikkondlik variatiivsus omavalitsusi rohujuuretasandist kaugemale. Omavalitsused on kohaidentiteedi ja ühiste eesmärkidega toimiva kogukonna jaoks liiga suured ja seesmiselt heterogeensed, seetõttu jääb lähimuspõhimõtte sisuline järgimine aina enam väikseimate asustusüksuste ehk külade ja naabruskondade õlule.

Külakogukonna kriisivalmidust ei saa mõistagi vaadelda lahus konkreetse küla üldisest toimevõimest ja iseorganiseerumise tasemest. Pigem on kriisivalmidus kogukonna üks võimekiht, mille alus on külakogukonna sidusus ja ühine, jagatud kohaidentiteet (Milofsky 2023; Boston jt 2024). Välised ohud ja kriisid aga võivad olla ka kogukonda ühendav tõukejõud (Drury ja Ntontis 2025).

Vaatame siin artiklis Taevaskoja küla näitel ühe külakogukonna valmistumist kriisideks. See hõlmab kogukonnaliikmete kriisivalmiduse hindamist, küla kriisiplaani koostamist, kriisivarude soetamist ning kriisikoolitusi.

Taevaskojal on toimekas kogukond

Taevaskoja on tuntud looduskaunis koht. Ahja jõe äärsete liivakivipaljandite juurde viivaid matkaradu külastab aasta jooksul RMK andmetel enam kui 90 000 inimest. Taevaskoja on ka Põlvamaa üks aktiivsemaid külakogukondi. Külaselts MTÜ Taevaskoja tegutseb 2002. aastast. Seltsil on seitsmeliikmeline juhatus ja igal aastal korraldatakse külas mitmeid ühisüritusi.

Taevaskoja külas elas 2025. aasta alguses 104 inimest, neist 12 last-noort ja kümme vähemalt 80-aastast. Taevaskojat võib Eesti mõõtkavas pidada keskmise suurusega külaks, kus elab maapiirkonna kohta arvestatav hulk inimesi. See on ühelt poolt piisavalt suur, et hoida alal aktiivset külaliikumist ja jätkuks osalejaid ühisüritustele, kuid teiselt poolt piisavalt väike, et peaaegu kõik tunneksid peaaegu kõiki, mis on oluline küla kogukonnatunnetuse ja vastastikuse usalduse kujunemisel.

Selle kogukonna üks eripära on siiski, et üsna mitmele leibkonnale on Taevaskoja teine kodu linnakodu kõrval. See tähendab üsna suurt hulka hargpaikseid elanikke, kellel on Taevaskojal püsiv ja kogu aasta kasutatav elukoht, kuid kes osa ajast viibivad eemal. Seda tuleb kriisivalmidust silmas pidades paratamatult arvestada.

Kriisivalmidus oleneb kogukonna igast liikmest

Linnakeskkonda enam mõjutavate kriiside korral, näiteks pandeemiad või pikemad veekatkestused, võib oodata, et külaelanike arv suureneb. Ootamatute sündmuste korral aga ei pruugi kõik kogukonnaliikmed parajasti kohal viibida.

Külakogukonna kriisivalmiduse vundament ongi kogukonna liikmed oma teadmiste ja oskustega. Ühtki kriisi ei saa täpselt ennustada, seetõttu on hea, kui kogukonnas on võimalikult erinevate oskustega inimesi. Taevaskoja elanikel on mitmesuguseid kriisiolukordade lahendamiseks olulisi oskusi. Külas on mitu meditsiiniharidusega inimest, lisaks veel tosinkond esmaabikoolituse läbinut. Elanike seas on militaar- ja päästeoskustega inimesi, häid ümbruskonna loodusmaastike tundjaid, infotehnoloogia, mehaanika ja elektritööde spetsialiste, toitlustuse korraldajaid, kriisinõustamise, meeskonnatöö ja juhtimiskogemusega inimesi.

Külakogukonna kriisivalmiduse vundament on kogukonna liikmed oma teadmiste ja oskustega.

Kevadel 2025 tegime külaelanike kriisivalmiduse küsitluse. Küsisime, milliseid teabe edastamise infokanaleid eelistatakse, milliseid ohte tajutakse lähiümbruses ning kuidas hinnatakse võimalike kriisiolukordade tõenäosust. Palusime hinnata ka leibkondade kriisivarusid, sh toiduvaru ja kriisiolukordades kasulikke oskusi, ning valmidust teistele abi osutada, samuti märkida võimaliku abivajadust kriiside ja elutähtsate teenuste katkemise korral.

Veebipõhisele ankeedile vastas ligi kolmveerand küla leibkondadest. Me eesmärk ei ole siin anda ülevaadet küla kriisivalmiduse uuringu tulemustest, vaid pigem rõhutada sellise küsitluse tähtsust kriisiplaani koostamise osana. Elanike kriisivarude ja tehniliste vahendite info ongi eeskätt kogukonnasiseseks kasutamiseks ning andmed selle kohta, kellel on olemas generaator, mootorsaag või väiketraktor, ei ole avalikuks jagamiseks. Ent kogukonna vahendite ja võimaluste väljaselgitamiseks ja kriisiplaani koostamiseks andmete kogumise kõrval oli küsitlusel siiski ka teatav rahvahariduslik eesmärk, nügides elanikke riskidele mõtlema ja kriisideks valmistuma.

Võimalikud kriisistsenaariumid

Kevadel 2025 koostati külaseltsi juhatuse mõttetalgute tulemusena küla kriisiplaan. Loomulikult oleneb kriisiolukorras rakendatav tegevuskava konkreetse kriisi laadist. Taevaskoja kriisiplaanis on kirjeldatud kolme stsenaariumit, mis igaüks käsitleb kindlat tõenäoliste kriiside rühma.

1. Üle viie päeva kestev hädaolukord, kui teenuste tavapärane toimimine on häiritud, need on katkenud või ligipääsud oluliselt piiratud.

See võib tähendada elektrivarustuse katkemist, teede või muu taristu purunemist, keemilist reostust, nt rongiõnnetuse tõttu, või loodusõnnetusi, nagu suur torm või laiaulatuslik metsatulekahju. Selliste, teenuste toimepidevuse katkemisega seotud hädaolukordade korral lepiti kogukondliku sekkumise lävendina kokku viis päeva. See tähendab, et lühemate katkestuste korral eeldatakse leibkondade iseseisvat toimetulekut. Sellise lävendi valikut toetasid ka kriisivalmiduse küsitluse tulemused, mis näitasid, et valdaval osal leibkondadest on olemas vähemalt ühe nädala toiduvaru.

Taevaskoja elamud on lokaalse küttega ja mitmel majapidamisel on salvkaev. Kuid silmailu kõrval pakub Taevaskoja loodus ka veevaru mitme allika näol. Neist tuntuim on Emaläte, mille vooluhulk on 4–5 liitrit sekundis, kuid kohalikud teavad ka teisi selge veega allikaid. Need on tegurid, mis märgatavalt suurendavad Taevaskoja küla majapidamiste autonoomset toimevõimet, võrreldes linnade või alevikega.

Valdaval osal leibkondadest on olemas vähemalt ühe nädala toiduvaru.

Mõistagi eeldavad ootamatud õnnetused, nagu torm või tulekahju, et tegutsetakse kohe. Selliste, lokaalse mõjuga sündmuste korral aga võib eeldada ka riiklike päästeteenistuste kiiret sekkumist ja kogukonna ülesanne neil juhtudel on peamiselt leibkondi toetada ja infot vahendada.

2. Arvukas sisseränne. Sellise kriisistsenaariumi korral koguneb Taevaskoja külla ootamatult palju abivajajaid lisaks kohalikule kogukonnale. Niisuguse olukorra võiks tingida nn ränderünne, sõjaolukorrast või muust katastroofist põhjustatud ümberasumine või pandeemia, mis sunnib inimesi liikuma väiksema rahvastikutihedusega aladele.

Taevaskoja külakeskuses on võimalus pakkuda hädaolukorras esmast abi ja majutust kuni 30 inimesele, kuid suurema hulga sisserändajate vastuvõtmine oleks problemaatiline.

Eraldi tasuks harjutada ka info liikumist, kui tavapärane mobiilside ja internet ei toimi.

3. Täiemahuline evakuatsioon. See tähendaks külaelanike ulatuslikku ümberpaigutamist teistesse Eesti piirkondadesse. See oleks riiklikult väljakuulutatud ja koordineeritud protsess, kus kogukonna kriisimeeskond on pigem koordineerija ja toetaja. Piiratud mahus harjutati seda 2024. aasta sügisel kogu Lõuna-Eestit hõlmanud evakuatsiooniõppusega „Lõuna sild“.

Iga kriisistsenaariumi kohta mõeldi läbi kaasnevad ohud, enim abi ja tähelepanu vajavad riskirühmad, info jagamise kanalid ja iseärasused, kriisijuhtimise meeskonna ja kogukonnaliikmete ülesanded ning peamine tegevus. Kriisiplaani lisana koostati ka andmepank. Pandi kirja kogukonna ühised kriisivarud ja kogukonnaliikmete individuaalsed ning leibkondade vahendid, mida kriisi korral kasutada saab.

Saadaolevad kriisivarud ja võimalused

Kriisivalmiduseks olulise taristu poolest on Taevaskoja küla eelis toimiv külakeskuse hoone, mida külaselts korras hoiab, arendab ja ühisürituseks kasutab. Samas majas tegutseb ka raamatukogu. Paljudes külades sellist keskset tugipunkti paraku pole, mis teeb aga kriisivarude hoidmise ja kriisiks valmistumise keerukamaks.

Kriisiolukordade vahendeid on külaselts soetanud juba varasematel aastatel oma tavapärase tegevuse käigus. Külakeskusesse on rajatud väliköök varjualusega, olemas on pikk redel ja kokkupandavad suured telgid. Kriisivalmiduse teadlikkuse suurendamiseks andsid aga tõuke koroonapandeemia kogemus ja Ukraina sõja puhkemine. Külaselts on aktiivselt kasutanud avaliku sektori toetusmeetmeid kriisideks vajaliku varustuse hankimiseks. Aastal 2023 soetati kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetuse abil esmaabivahendid, välivoodid ja külakeskuse jaoks sobiv elektrigeneraator ning tehti elektritööd külakeskuse generaatoritoitele viimiseks. Aastal 2024 soetati vee- ja kütusemahutid, auto järelhaagis ja väiksemaid vahendeid, nagu tuletekid, termotekid, labidad ning rehad.

Külaselts on aktiivselt kasutanud avaliku sektori toetusmeetmeid kriisideks vajaliku varustuse hankimiseks.

Varmalt on ära kasutatud ka koolituspakkumisi, et kriisikäitumise teadlikkus ei piirduks vaid külaseltsi juhatusega. Jaanuaris 2025 korraldati päästeameti toel elanikkonnakaitse koolitus, kus päästeameti esindajad andsid ülevaate riiklikest kavadest, üksikisiku ja kogukonna kriisivalmiduse tähtsusest ning räägiti kerksuskeskuse rollist ja infovahetusest kriisiolukorras. Koolitusel sai vahetult tutvuda ka mitmesuguste kriisiolukorras vajalike vahenditega.

Novembris 2025 läbis kümmekond kohalikku elanikku psühholoogilise esmaabikoolituse, mis koosnes ühepäevasest kontaktkoolitusest ja e-õppest. Osalejad said praktilisi oskusi turvatunde tekitamiseks ja ülevaate abistamisjuhistest kriisiolukorras, sh jälgi-kuula-aita-metoodikast.

Kriisivalmiduse hoidmiseks on edaspidi kavas korraldada igal kevadel lühike kogukonnakoolitus. See on oluline, sest kriisiolukordades vajalikke oskusi, näiteks esmaabi andmine või külakeskuse elektrivarustuse ümberlülitamine generaatoritoitele, ei kasutata iga päev ja olulised üksikasjad võivad ununeda. Eraldi tasuks harjutada ka info liikumist, kui tavapärane mobiilside ja internet ei toimi.

Iga kogukonna säilenõtkuse alus kogukonnaliikmete suutlikkus ja oskused end kriisi ajal ise aidata.

Novembris 2025 pälvis Taevaskoja küla kriisivalmiduse edendamise eest tunnustuse Lõuna-Eesti parimate kerksuskeskuste konkursil, mille korraldas päästeamet. Konkursil osalenud külade valmisolekut kriisideks ja toimevõimekust käisid päästeameti esindajad kohapeal hindamas. Taevaskoja külakeskus pälvis Põlvamaa parima kogukonna kerksuskeskuse tiitli. Auhinnaga kaasnes matkagaasipliit ja väike toiduvaru, mis sobivalt täiendavad kerksuskeskuse kriisivarusid.

Foto: MTÜ Taevaskoja

Kriisivalmidus kujuneb mitme teguri koosmõjus

Mõistagi ei tähenda kriisivalmidus vaid varutud konserve ja patareisid. Saja elanikuga küla on iseenesest piisavalt suur üksus, et kriiside korral iseseisvalt toime tulla, kuid selle eeldus on kolm tugitala: oskustega inimesed, kriisivarud ja tegevusplaan. Mitmekülgsete oskuste ja teadmistega kogukonnaliikmed on kriisiolukordades kahtlemata küla kõige väärtuslikum vara.

Iga kriisi on vaja juhtida ja ühtlasi on vaja inimesi, kes on valmis juhtimisvastutuse võtma, tegevust korraldama ja koordineerima. Tähtis on märgata abivajadusi, mis muutuvates oludes võivad tekkida ka seal, kus neid varem ei olnud. Kriisiplaanide koostamine ei pruugi anda valmis algoritmi igaks kriisiolukorraks, sest ükski kriis ei arene kindla stsenaariumi järgi. Ent peamiste riskistsenaariumide läbimõtlemine valmistab vähemasti ette koordineeritud tegutsemiseks, mis väldib paanikat ja rapsimist.

Iga kriisi on vaja juhtida ja ühtlasi on vaja inimesi, kes on valmis juhtimisvastutuse võtma.

Kriisiplaani oluline komponent on ka kriisimeeskonna üldine rollijaotus ja infovahetuse kanalite kokkuleppimine. Muidugi on tähtsad ka kriisivarud ja tehnilised vahendid, sest nendeta ei ole ka oskustega inimestel tööriistu, millega aidata. Tähtis on nii varud kirja panna kui ka kogukonnaliikmete valmisolek oma vahendeid kriisi korral kogukonnaga jagada.

Külakogukonna kriisivalmidust aitavad seega suurendada nii kogukonnaliikmete oskuste ja teadmiste mitmekesisus, ühiselt läbimõeldud ning läbi räägitud stsenaariumidel põhinev kriisiplaan kui ka leibkondade ja kogukonna ühised kriisivarud.

Ent lõpuks on iga kogukonna säilenõtkuse alus kogukonnaliikmete suutlikkus ja oskused end kriisi ajal ise aidata. See on ühtlasi eeldus, et suuta vajadusel pakkuda abi lähedastele ja teistele kogukonnaliikmetele (Communities Prepared 2021).

Ülemisel pildil: päästeameti kriisikoolitus Taevaskoja külakeskuses. Foto: Ahti Bleive

Viidatud allikad

Communities Prepared (2021). A Guide to Rural Community Resilience.

Boston, M., Bernie, D., Brogden, L., Forster, A., ... Morkel, J. (2024). Community resilience: A multidisciplinary exploration for inclusive strategies and scalable solutions. Resilient Cities and Structures, 3(1), 114–130.

Drury, J., Ntontis, E. (2025). A social identity model of collective resilience in emergent groups. Teoses: Y. G. Acar, B. Kellezi, S. Penic (toim.). The Power of Collective Resilience Against Political Violence and Repression, (13–30), Routledge

Milofsky, C. (2023). Resilient Communities in Disasters and Emergencies: Exploring their Characteristics. Societies, 13(8), 188.

Valner, S. (toim.) (2018). Haldusreform 2017. Artiklikogumik: otsused, taustad, elluviimine. Rahandusministeerium.