Sotsiaalkindlustusameti nõuandeliini kaudu nõustati tänavu 755 korral. Ühe olukorra lahendamine võib nõuda mitut nõustamist, abi avalduste koostamisel ning erinevate asutuste ja organisatsioonide koostööd. Suur osa nõuandeliini poole pöörduvatest Eesti kodanikest ei otsi abi iseendale, vaid annavad teada olukordadest, kus nad kahtlustavad inimkaubandust või tööalast ärakasutamist.
„Pöördumiste arvu kasv näitab, et inimesed oskavad üha paremini märgata olukordi, kus kellegi õigusi võidakse rikkuda. Eriti oluline on see kolmandatest riikidest pärit töötajate puhul, kes satuvad Eestisse tulles enda jaoks võõrasse keskkonda ega pruugi tunda siinset töökorraldust või oma õigusi. See muudab nad tööalase ärakasutamise suhtes haavatavamaks ning seetõttu on oluline, et võimalikud rikkumised ei jääks märkamata ka siis, kui inimene ise abi otsida ei oska või ei julge,“ ütles sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite tugiteenuse juht Sirle Blumberg.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on 2026. aastal kokku registreeritud 4510 lühiajalist töötamist. Kõige enam registreerimisi tehti mais, mil neid oli 641. Enim on registreeritud Ukraina, Usbekistani ja Moldova kodanike töötamisi ning tööandjate peamised tegevusalad on ehitus, töötlev tööstus ning põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.
Blumbergi sõnul satuvad välistöötajad tööalase ärakasutamise ohvriks peamiselt olukordades, kus tööandjad jätavad teadlikult töölepingud sõlmimata, annavad eksitavat teavet või meelitavad inimesi Eestisse tööle ebarealistlike lubadustega suurest sissetulekust. Kuigi töötajad võivad mõista, et nendega käitutakse ebaõiglaselt, ei pruugi nad julgeda abi otsida.
„Inimesed võivad küll kahtlustada, et nende õigusi rikutakse, kuid sageli ei julge nad ametiasutuste poole pöörduda. Päritoluriigis saadud kogemuste tõttu ei pruugi nad institutsioone usaldada ega uskuda, et sealt on võimalik abi saada. Seda usaldamatust võivad tööandjad omakorda ära kasutada, et töötajatega manipuleerida,“ selgitas Blumberg.
Üha enam antakse teada ka oma tööalastest probleemidest, näiteks on tänavu töövaidluskomisjonile esitatud ligikaudu 2241 avaldust, millest 524 on seotud kolmandate riikide kodanikega. Ainuüksi juunist augustini esitasid kolmandate riikide kodanikest töötajad töövaidluskomisjonile 146 avaldust.
Blumberg rõhutas aga, et abi on olemas ning üha enam leitakse tee nende juurde uute tehnoloogiate kaudu. „Oleme märganud huvitavat suundumust, kus inimesed on meie nõuandeliini leidnud tehisintellekti abil. Nad on kirjeldanud oma olukorda ning saanud soovituse meie poole pöörduda. Mõned inimesed eelistavad esialgu jääda anonüümseks ja kirjutada meile e-kirja. Ka sellistele pöördumistele me alati vastame ning meie jaoks on kõige olulisem, et inimene ei tunneks ennast oma murega üksi,“ selgitas Blumberg.
Kui kahtlustad inimkaubandust või tööalast ärakasutamist või vajad ise abi, võta ühendust sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliiniga telefonil 660 7320 (E–R kell 8.30–17). Nõu saab küsida ka anonüümselt. Lisateavet leiad veebilehelt palunabi.ee/et/inimkaubandus. Väljaspool nõuandeliini tööaega saab abi ööpäevaringselt ohvriabi telefonilt 116 006.
Tööinspektsioon nõustab tööõiguste, töötingimuste ja töösuhetega seotud küsimustes, näiteks maksmata töötasu või töölepingu rikkumise korral. Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse nõuandeliin aitab tööalase ärakasutamise ja võimaliku inimkaubanduse korral, eriti kui olukorraga kaasnevad ähvardamine, sundimine, petmine või inimese haavatava seisundi ärakasutamine.
18. oktoobril tähistati Euroopa Liidu inimkaubanduse vastu võitlemise päeva, mille eesmärk on suurendada teadlikkust inimkaubandusest Euroopas ja parandada ohvrite kaitset. Teavituskampaania „Sul on õigus!“ aitab välistöötajatel, tööandjatel ja märkajatel paremini mõista, millised olukorrad võivad viidata tööalasele ärakasutamisele või inimkaubandusele. Kampaania on kaasrahastatud Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondist. Rohkem infot välistöötajate õiguste kohta leiab veebilehelt rights.ee.
