Mis on seksuaalvägivald?
Seksuaalvägivald ei tähenda ainult vägistamist või sellega ähvardamist. Tegemist on palju laiema nähtusega, mis hõlmab igasuguseid olukordi, kus keegi paneb teise inimese osalema seksuaalsetes tegevustes vastu tema tahtmist. Oluline on mõista, et seksuaalvägivald ei tähenda ainult füüsilist rünnakut – see võib väljenduda ka vaimses survestamises, manipuleerimises, soovimatutes puudutustes, ähvardustes või olukordades, kus inimene pole võimeline andma teadlikku nõusolekut - näiteks joobeseisundis, uimastatuna või magades. Seksuaalvägivald võib toimuda igal pool – kodus, tööl, internetis või avalikus ruumis, ja selle toimepanija võib olla nii võõras, tuttav, partner kui ka pereliige. See on vägivalla vorm, mis sageli jääb peitu vaikuse ja häbitunde taha.
Seksuaalvägivald tähendab teise inimese sundimist seksuaalsetesse tegevustesse, sealhulgas
- seksuaalvahekord või selle katse
- soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed
- muul moel isiku seksuaalsuse vastu sunniviisiliselt toimepandud teod (nt sunnitud rasedus, abort, pornograafias osalemine jm)
Mis on entusiastlik nõusolek?
Igasuguse seksuaalse tegevuse juures on kõige tähtsam nõusolek. Sul on alati õigus meelt muuta ja öelda EI! Nõusolekut tuleb küsida mitte ainult esimesel korral, vaid ka pikaajalises suhtes või abielus. Kui nõusolekut pole antud, võib tegu olla seksuaalvägivallaga. Seksuaalsete tegevuste eelduseks on mõlema poole nõusolek, mis on vabatahtlik ja survestamata, teadlikult (magades ei saa anda nõusolekut) ja võimalik igal hetkel nõusolek tagasi võtta.
„No ma ei tea“, „Ei, praegu mitte“, vaikimine, pea ära pööramine, liikumatult lamamine -> see EI ole entusiastlik nõusolek.
„Ei taha“ – „Äkki ikka tahad?- „No hea küll“ – see EI ole entusiastlik ega vabatahtlik nõusolek.
Nõusolekust peavad mõlemad pooled aru saama. Ainult selge „Jah“ tähendab „Jah.“ Seda reeglit tuleb järgida nii esimesel korral, pikaajalises suhtes kui ka siis, kui seksuaaltegevus muutub. Nõusolek tähendab, et see on antud vabatahtlikult, manipulatsioonita. Vaata videot nõusolekust „Nõusolek on põhiline“ (vene keeles, inglise keeles) – Kas soovid tassikest teed? Kui teine ütleb „Ei, ma ei soovi teed“, siis teed ei valata.
Miks seksuaalvägivald on nii kahjulik?
Spetsialistide kogemused näitavad, et seksuaalvägivalla mõju ulatub palju kaugemale füüsilisest kahjust. See kahjustab ohvri turvatunnet ning võib sügavalt mõjutada inimese vaimset ja emotsionaalset heaolu.
Ohvri kogemused on individuaalsed ja ainulaadsed – keegi ei reageeri „valesti“. Mõned inimesed räägivad juhtunust kohe, teised hoiavad seda endas aastaid, enne kui tunnevad, et on valmis abi otsima või juhtunust rääkima. Kõik reaktsioonid on mõistetavad ja inimlikud: nutt, viha, tuimus, segadus, süütunne, vajadus olla üksi või soov rääkida. Mitte ükski neist ei tähenda, et sa reageerid valesti. Need on loomulikud reaktsioonid valusale ja traumaatilisele kogemusele. Nõustaja sõnul tunnevad ohvrid sageli, et nad on kuidagi vastutavad või et nad oleks pidanud midagi teisiti tegema. Kuid see, mis juhtus, ei ole sinu süü. Ja sa ei ole üksi. Vastutus on alati vägivallatsejal.
Võimalikud mõjud
- Posttraumaatiline stressihäire (PTSD) – korduvad mälupildid, ärevus, vältimiskäitumine
- Depressioon, ärevushäired, unetus
- Süü- ja häbitunne, isegi kui inimene ei ole milleski süüdi
- Isolatsioon, suhtlemisraskused, usalduse kadumine
- Enesehinnangu langus
Kust saada tuge ja abi
Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, olgu see täna või minevikus, siis tea, et Sa ei ole üksi. Spetsialistid, kriisikeskused ja tugiliinid on olemas just selleks, et aidata.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on Sulle toeks ööpäev läbi. Nõustajad on kättesaadavad telefonil 116 006. Soovi korral saad kokku leppida ka kohtumise ohvriabitöötajaga – kas telefonis või SKA iseteeninduse kaudu. Abi on olemas – ära jää oma murega üksi.
Ohvriabitöötajad ja -nõustajad kuulavad Sind, toetavad ja aitavad leida lahendusi. Räägitu on alati konfidentsiaalne ning Sinu valikuid austatakse. Keegi ei sunni Sind midagi tegema. Ohvriabi ei anna automaatselt politseile infot – see toimub ainult koostöös Sinuga. Isegi tõsise kuriteo kahtluse korral otsustatakse edasised sammud koos ohvriga, tagades turvalisuse. Sa ei pea sellega üksi hakkama saama – abi on olemas.
Kui seksuaalvägivald on toimunud viimase seitsme päeva jooksul – ehk kui Sind on vägistatud, seksuaalselt rünnatud või kui kahtlustad, et midagi on juhtunud, isegi kui täpselt ei mäleta –, on oluline pöörduda kiiresti seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK). Mida kiiremini abi saad, seda paremini saab Sind toetada nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK) asuvad neljas Eesti haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus (Sõle tänaval), Ida-Viru Keskhaiglas Kohtla-Järvel, Pärnu Haiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis kontaktid
- Võid pöörduda ükskõik millisesse kriisiabikeskusesse, olenemata asukohast.
- Abi on kättesaadav ööpäevaringselt ning kõigile – meestele ja naistele, lastele ja täiskasvanutele ning erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimestele.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses töötavad õed ja ämmaemandad, kes kohtlevad ohvreid tundlikult ja empaatiliselt, kuulates ja toetades neid turvalises keskkonnas. Ohvri nõusolekul tehakse keha ülevaatus, et tuvastada võimalikud vigastused, pakutakse võimalusi raseduse ärahoidmiseks ja suguhaiguste testimiseks ning vajadusel kogutakse kohtumeditsiinilist tõendusmaterjali. Keskustes lähtutakse ohvri individuaalsetest vajadustest ning pakutakse tuge ka politseisse pöördumisel, kui ohver seda soovib. Ohvril on õigus saada psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, et aidata tal toime tulla traumaatilise kogemusega. Kui Su elu on ohus või kardad enda või kellegi turvalisuse pärast, siis helista 112. Politsei on teadlik, et seksuaalvägivalla juhtumite korral on esmatähtis pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
Mis on seksuaalkuritegu?
Kõik seksuaalvägivalla teod ei ole seksuaalkuriteod karistusseadustiku mõistes. Ehk kõik teod ei ole kriminaalkorral karistatavad. Seksuaalkuriteod on välja toodud karistusseadustiku §-des 141–1451, 1751, 178–179. Seksuaalkuritegusid uurib politsei ja need kuuluvad isikuvastaste süütegude alla. Ühine nimetaja on see, et rünnatud on inimese seksuaalset vabadust ehk õigust ise otsustada, kas, kellega, mis viisil ja millal seksuaalvahekorda astuda ja muid seksuaalseid tegevusi teha. Laiemalt kahjustatakse inimese vabadust, kehalist puutumatust ja inimväärikust, kusjuures seksuaalne enesemääramisõigus on üks inimese põhiõigustest.
Eestis on seksuaalse enesemääramise eapiir 16 aastat, mis tähendab, et täisealise seksuaalvahekord noorema kui 16-aastasega on igal juhul seksuaalkuritegu. Selle eesmärk on kaitsta lapsi seksuaalse ärakasutamise eest ja tagada nende normaalne areng, sealhulgas eakohane seksuaalne areng.
Seksuaalkuriteod jagunevad kontaktseteks, nagu vägistamine, ja mittekontaktseteks, nagu lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine. Seksuaalne ahistamine kuulub karistusseadustiku mõistes võrdõiguslikkuse vastu suunatud süütegude alla § 1531. Vaata lisaks siit: Ülevaade seksuaalkuritegudest 2023. aastal.
